Võlaõigus › Võõrandamislepingud

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu menetluses on Kivivoore talu FIE hagi TENT Projektid OÜ vastu põhivõlgnevuse 67008,00 euro, intresside 4869,05 euro, kahjuhüvitise 1604,48 euro ning viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX. a müügilepingu, mille kohaselt kostja kohustus müüma hagejale PVC viilhalli (varikatuse), kohustudes vara üle andma hiljemalt 01.11.2018.a. Hageja on tasunud kostjale viilhalli müügihinna ettemaksuna 67 008 eurot. Kostja ei ole lepingus kokkulepitud viilhalli hagejale üle andnud, üleantud objektis on ilmsiks tulnud ulatuslikud puudused. 01.10.2019. a esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks, ettemaksu tagastamiseks, intresside maksmiseks ja kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole hagejale ettemaksu tagastanud, intresse tasunud ega kahju hüvitanud. Kohtul ei õnnestunud teadaolevatel aadressidel kostjale hagimaterjale ja kirjaliku vastuse nõuet kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 18.11.2019. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 13.03.2020. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Hageja taotles ka hagi tagamist. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 18.11.2019. a määrusega ja arestis TENT Projektid OÜ (registrikood 12725174) arveldusarvetel AS-s Swedbank, AS-s SEB Pank, AS-s LHV Pank, AS-s Luminor Bank ning AS-s Coop Pank asuvad rahasummad 78 970,53 euro ulatuses. 25.05.2020. a täpsustas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista tagastamata rahasumma 67 008 eurot, kahjuhüvitis 1604,48 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 436,11 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata rahasummalt ja kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni nimetatud summade tasumiseni.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on: 1) võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; 2) VÕS § 77 lg 1, mille kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga; 3) VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud välja viivise kuni hagi esitamiseni summas 436,11 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 3272,48 eurot. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb jätta Tartu Maakohtu 18.11.2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamine kehtima. Enammakstud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt TsMS § 150 lõikest 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 74 537,59 eurot tasuda riigilõivu 1100 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 1200 eurot, s.t 100 eurot ettenähtust rohkem. Enammakstud riigilõiv tuleb hagejale tagastada. Vastavalt hageja 25.05.2020. a taotlusele tuleb enamtasutud riigilõiv tagastada hageja seadusliku esindaja Karli Kivi pangakontole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud nimekirja avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel menetluskulude nimekirja ja vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 2.05.2020. a. Kostja, kellele kohus andis tähtaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks, ei ole seisukohta esitanud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1250 eurot, hagi tagamise määruse täitmise eest kohtutäiturile makstud tasu 333,60 eurot ja õigusabikulud 1293,30 eurot, kokku 2876,90 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on tasutud riigilõivu suurus põhjendatud 1150 euro ulatuses. Enamtasutud riigilõiv 100 eurot tagastatakse hagejale. Seadus sätestab ka kohtutäituri tasu maksmise alused ja suuruse, mistõttu on ka kohtutäiturile hagi tagamise määruse täitmise eest makstud tasu suurus põhjendatud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulude suuruseks 1293,30 eurot (käibemaksuta). TsMS §-de 138 lg 1 ja 144 p 1 alusel on menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (Riigikohtu 12.06.2013 määrus nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja tunnitasumäär on 135 eurot + käibemaks. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindajal on asjas menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud 9,58 töötundi. Arvestades nõude olemust, esitatud dokumentide mahtu ning sisu ja menetluse kestust, samuti seda, et hageja on taotlenud asjas ka hagi tagamist, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud. Seega on kohtu hinnangul antud tsiviilasjas hageja põhjendatud menetluskulude suurus 2776,90 eurot (riigilõiv hagilt 1100 eurot, riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest 333,60 ja hageja õigusabikulud 1293,30 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 2776,90 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.