lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-4091/8

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-4091/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1310
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-4091

Tsiviilasi

XXXXXX korteriühistu hagi Liudmila Pyarna vastu korteriomandi võõrandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. aprilli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXXX korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): XXXXXX korteriühistu (rk: XXXXXXXX), esindaja Sergei Gromtsev Vastustaja (kostja): Liudmila Pyarn (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Tatjana Jerjomenko

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 23. aprilli 2020 määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on lõplik.

ASJAOLUD

1.XXXXXX korteriühistu (hageja/korteriühistu) esitas 14.03.2020 maakohtule Liudmila Pyarna (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand XXXXXX (registriosa nr XXXXXX). Hagiavalduse kohaselt rikub kostja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1, lg-s 2, lg-s 5 ja § 12 lg-s 2 sätestatud kohustusi ning teiste korteriomanike õigusi. Korteris keegi ei ela. Korteris puudub küte, millest tulenevalt ei hoia kostja korteris temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagaks kaasomandi eseme säilimise. Seetõttu ei saa kostja korteriga piirnevate korterite nr X ja X omanikud kortereid täies mahus kasutada, kuna seal on külm ja hallitab. Kostja kasutab korterit mittesihipäraselt, s.o äritegevuseks, osutades seal koerte pügamise teenust. Koerad hauguvad, uluvad ja reostavad trepikoda. Sellega rikutakse teiste korteriomanike rahu. Korter on antisanitaarses seisukorras (hais, mustus, putukad). Kostja eirab korteriühistu üldkoosolekute ja juhatuse nõudeid taastada korteris küte (ehitisregistri andmete järgi on korteris keskkütte) ning lõpetada koerte pügamisega tegelemine. Kostja ei ole korraldanud oma korteriomandi valitsemist ajal, kui ta ise viibib eemal. Korteriühistu 11.11.2019 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et kostja on kohustatud korteri võõrandama hiljemalt kolme kuu jooksul nõude esitamisest. Kostja ei ole korterit võõrandanud, kuigi ostjad olid olemas. Hageja esitas analoogse nõude kohtusse 5 aastat tagasi. Praeguseks on oluliselt muutunud nii asjaolud kui ka seadusandlus.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et ei ole pannud toime ühtegi rikkumist.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus lõpetas 23. aprilli 2020 määrusega menetluse XXXXXX korteriühistu hagis L. Pyarna vastu korteriomandi võõrandamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda. Määruse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-15-15901 ja praeguses tsiviilasjas pooled (hageja ja kostja) samad. Eeltoodud seisukohta ei muuda asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-15-15901 oli kostjaks korteri ühisomanikuna Paul Pärn, sest lahend on tehtud ka L. Pyarna suhtes, kes on kinnistusraamatu andmete järgi vaidlusaluse kinnisasja omanikuks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 16.06.2017 jõustus tsiviilasjas nr 2-15-15901 Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2017 otsus. Ringkonnakohtu otsusega ei muudetud Viru Maakohtu 11.10.2016 otsust osas, millega jäeti hageja XXXXXX korteriomandi võõrandamise nõue rahuldamata, kuivõrd apellatsioonimenetluses vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust. Tsiviilasjade hagi ese on sama. Tsiviilasjas nr 2-15-15901 oli hagi esemeks kostjatele (L. Pyarn ja P. Pärn) kuuluva XXXXXX korteriomandi võõrandamine. Kinnistusraamatu kande järgi oli kinnisasja omanik hagi esitamise ajal L. Pyarn. 23.10.2015 ja 14.03.2020 esitatud hagiavaldused on vormistuselt ja sisult samad. Tsiviilasjas nr 2-15-15901 esitatud hagiavalduse kohaselt rikub kostja teiste korteriomanike õigusi. Korteris nr X puudub küte, millega rikutakse temperatuurirežiimi korteris ning sellega piirnevates korterites nr X ja X Korterite nr X ja X omanikud ei saa kortereid kasutada, kuna korterites on külm ja hallitus. Kostja kasutab korteriomandit mittesihipäraselt, äritegevuseks, osutades seal koerte pügamise teenust. Koerad hauguvad, uluvad, reostavad trepikoda ja majaga piirnevat territooriumi, millega rikutakse teiste korteriomanike rahu. Kostja eirab korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse nõudeid taastada korteris küte (ehitisregistrisse on korter kantud keskküttega korterina) ning lõpetada koerte pügamisega seotud tegevus. Seega on TsMS § 428 lg 1 p 2 eeldused asjas menetluse lõpetamiseks täidetud, st mõlema vaidluse puhul on pooled ning hagi ese ja alus samad ning varasemas tsiviilasjas nr 2-15-15901 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2017 lahend on jõustunud 16.06.2017.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.XXXXXX korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. aprilli 2020 määruse tühistamist ja asjas menetluse jätkamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamiseks alust. Erinevad on nii tsiviilasjade menetlusosalised kui ka hagi ese ja alus. Tsiviilasjas nr 2-15-15901 oli menetlusosaliseks ka kostja P. Pyarn. Tsiviilasjas nr 2-15-15901 olid hageja nõude õiguslikeks põhjendusteks korteriomandiseaduse (KOS) § 11; § 13 ja § 14. Praeguses tsiviilasjas on õiguslikeks põhjendusteks 01.01.2018 jõustunud KrtS § 12; § 31; § 32 ja § 33. Tsiviilasjas nr 2-15-15901 esitati korteri võõrandamiseks kolm põhjust: 1) korteris puudub küte, üldkoosoleku otsusele vaatamata ei ole kostjad keskkütet taastanud; 2) korterit ei kasutata eesmärgipäraselt, vaid äritegevuseks (osutatakse koerte pügamise teenust), millega rikutakse teiste korteriomanike rahu; 3) kostjatel on majandamiskulude võlgnevus 1209,54 eurot. Praeguses tsiviilasjas on aluseks toodud, et kostja rikub teiste korteriomanike õigusi ja korteriomaniku kohustusi järgmisega: 1) korteris puudub küte, millega on rikutud temperatuurirežiimi nii kostja korteris kui ka piirnevates korterites nr X ja X, mistõttu ei saa korterite nr X ja X omanikud oma korteriomandit täies mahus kasutada. Kostja ei hoia oma korteris sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagaks kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Kostja eirab korteriühistu üldkoosolekute ja juhatuse nõudeid taastada korteris küte; 2) kostja kasutab korteriomandit mittesihipäraselt, s.o äritegevuseks. Korteris osutatakse koerte pügamise teenust, kusjuures töömaht ja teiste korteriomanike õiguste rikkumine on suurenenud. Korter on antisanitaarses seisukorras. Kostja eirab korteriühistu üldkoosolekute ja juhatuse nõudeid lõpetada korteris koerte pügamisega tegelemine. Kostja ei korraldanud oma korteriomandi valitsemist ajal, kui ta ise viibib eemal.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.L. Pyarn vaidleb määruskaebusele vastu ja palub mõista määruskaebuse esitajalt välja 120 eurot vastustaja menetluskulude katteks. Vastuväidete kohaselt on hagidel sama ese ja alus. Asjaolu, et seadus 01.01.2018 muutus, ei tähenda, et tegemist on erinevate alustega. Ainuke erinevus on see, et praegune hagi on esitatud ainult L. Pyarna, mitte mõlema abikaasa vastu. Korter on abikaasade ühisvara. Lähtudes perekonnaseaduse § 26 lg-st 1 ei ole hageja nõue õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi peavad olema täidetud järgmised eeldused: mõlema vaidluse pooled on pooled, hagi alus ja ese samad ning varasemas asjas tehtud lahend peab olema jõustunud.

Puudub vaidlus, et Viru Maakohus jättis 11.10.2016 jõustunud otsusega sama korteriühistu hagi L. Pyarna vastu korteriomandi võõrandamise nõudes rahuldamata (tsiviilasjas nr 2-15-15901). Õige on ka see maakohtu seisukoht, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta (faktikogum), mille tuvastamisega seob hageja oma nõude. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et käesolevas tsiviilasjas esitatud faktiliste asjaolude kogum erineb tsiviilasjas nr 2-15-15901 esitatud hagiavalduses esitatud faktilistest asjaoludest ning seetõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et käesolev hagi on esitatud samal alusel võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-15901 esitatuga. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hagi aluseks olevad asjaolud võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-15901 muutunud. Nii nähtub hagiavalduse põhjendustest, et kostjale kuuluvas korteris osutatakse koerte pügamise teenust praktiliselt iga päev ning korteri on antisanitaarses seisukorras. Tsiviilasjas nr 2-15-15901 on märgitud üksnes, et koerte pügamise teenust osutatakse ca 10 korda kuus ning ei ole viidatud korteri antisanitaarsele seisukorrale. Samuti nähtub hagiavalduse põhjendustest, et kostja eelmärgitud tegevuse tulemusena on tekkinud teiste korteriomanikega konfliktolukorrad (varasemas hagis ei ole sellele viidatud). Erinevalt tsiviilasjas nr 2-15-15901 esitatud hagiavalduses märgitust on käesolevas hagiavalduses tuginetud lisaks sellele, et kostja ei korralda korteriomandi valitsemist ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Ringkonnakohus rõhutab, et kuna tegemist on jätkuva rikkumisega, siis on erinev ka ajaperiood, mille kestel on hageja poolt märgitud rikkumised toimunud. Eeltoodu kinnitab, et hagiavalduses kostjale etteheidetud rikkumised (hagi aluseks olev faktikogum) ei ole samad võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-15901 esitatud hagiavalduses esitatuga ning seetõttu polnud maakohtul alust TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi menetlust lõpetada.

8.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja sisulisel lahendamisel.
9.TsMS § 433 lg 2 järgi on käesolev määrus lõplik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium