lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-15901/32

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-15901/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1217
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 1, 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 632 lg 1ApellatsioonitähtaegTsMS § 65Tähtaja arvutamine dokumendi saatmisel ebaõigesse kohtusseTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-4091/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.06.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 35 korteriühistu80015524(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-15901

Tsiviilasi

KÜ Ahtme mnt 35 hagi L.P. ja P.P. korteriomandi võõrandamise nõudes

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. oktoobri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.P. ja P.P. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid (kostjad): L.P. (isikukood

XXXXXXXXXX)

ja P.P. (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja Andres Kuusk Vastustaja (hageja): KÜ Ahtme mnt 35 (registrikood 80015524), lepinguline esindaja Sergei Gromtsev

vastu

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 11. oktoobri 2016 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud KÜ Ahtme mnt 35 kanda.
2.Lugeda Viru Maakohtu 11. aprilli 2016 otsuse resolutsioon sõnastuks järgmiselt: „2.1 Jätta KÜ Ahtme mnt 35 hagi rahuldamata. 2.2 Jätta menetluskulud maakohtus KÜ Ahtme mnt 35 kanda. 2.3 Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist lg-s 2 sätestatud korras.“

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 177
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Ahtme mnt 35 (hageja) esitas 23. oktoobril 2015 Viru Maakohtule hagi L.P. (kostja I) ja P.P. (kostja II) vastu korteriomandi võõrandamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad Kohtla-Järvel Ahtme tn 35-XX asuva korteri omanikud. Kostja I on hageja liige. Korteris keegi ei ela. Korteri võõrandamiseks on kolm põhjust: 1) korteris puudub küte, üldkoosoleku otsusele vaatamata ei ole kostjad keskkütet taastanud; 2) korterit ei kasutata eesmärgipäraselt, vaid äritegevuseks (osutatakse koerte pügamise teenust), millega omakorda rikutakse teiste korteriomanike rahu; 3) kostjatel on majandamiskulude võlgnevus 1209 eurot 54 senti.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad ei nõustunud hagejaga selles, et korteris puudub küte. Korterisse on paigaldatud elektriküte. Kostja I on koerte kennelliidu liige ja teda külastavad klubiliikmed koos oma hoolealustega, kuid see ei riku teiste korteriomanike rahu. Hageja väited äritegevuse kohta on tõendamata. Võlgnevused korteriühistu ees kostjatel puuduvad.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 11. oktoobri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on tõendatud, et korterist on eemaldatud keskkütte radiaatorid ning torud on isoleeritud. Samas pole tõendatud, et kostjad oleksid korterisse paigaldanud alternatiivkütte. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega on kostjaid kohustatud taastama korteris keskküttesüsteem. Kuigi kostjad ei ole seda otsust vaidlustanud ega täitnud, ei anna otsuse täitmata jätmine alust korteriomandi võõrandamise nõude rahuldamiseks. Istungil nõustus kostja keskkütte taastama. Samuti on hagejal õigus esitada kohtule nõude keskküttesüsteemi taastamiseks.

Maakohus tuvastas, et vahel käivad koerad kostja korteris. Samas pole kinnitust leidnud, et koerad käivad seal sellises ulatuses, mis annaks alust eeldada, et tegeletakse ärilise tegevusega, mis häirib oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Maakohus tuvastas, et 2015. a ja 2016. a kostja on igakuiselt tasunud mingis osas arveid. Ei ole tõendatud, et kostja oleks üldkoosoleku toimumise aja (21. detsembri 2014) seisuga viivitanud kuue kuu majandamiskulude tasumisega kolm kuud. Eelneva tõttu leidis maakohus, et praegusel juhul ei esine alust korteriomandi võõrandamiseks. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades tsiviilasjas ilmnenud asjaolusid ning menetluse käiku, oleks maakohtu hinnangul ebamõistlik jätta kostjate menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ilmnenud praegusel juhul mingeid asjaolusid, mis oleksid andnud alust asuda seisukohale, et oleks ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus ei ole selliseid asjaolusid ka välja toonud. Hageja käitumine on kostjate suhtes pahatahtlik. Pahatahtlikkus väljendub eelkõige selles, et hagi esitamisel oli hageja teadlik, et tema nõue on perspektiivitu. Kostjad on seda korduvalt hagejale ka selgitanud.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Vastuseks hageja väitele apellatsioonitähtaja möödumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandi kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu otsus kostjate esindajale kätte toimetatud 11. oktoobril 2016 (II kd, tl 125). Nagu hageja vastuses apellatsioonkaebusele ise märgib, oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks 10. november 2016. Sellel kuupäeval oli apellatsioonkaebus ka esitatud (II kd, tl 128). Siinkohal ei ole oluline, et apellatsioonkaebus oli saadetud maakohtule (TsMS § 65 teine lause). Seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.
9.TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
10.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda, märkides, et arvestades tsiviilasjas ilmnenud asjaolusid ja menetluse käiku oleks ebamõistlik jätta kostjate menetluskulud hageja kanda.
11.Ringkonnakohus nõustub kostjatega selles, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole kostjate menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on korteriühistu, kes on esitanud korteriomandi võõrandamiseks selle omanike vastu hagi, mis jäi rahuldamata. Vaidlustatud otsusest ei selgu (ning asja materjalidest ka ei nähtu), millised on need tsiviilasjas ilmnenud asjaolud ja milline on see menetluse käik, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.
12.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata ning selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
13.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub praegusel juhul TsMS § 178 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium