Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtule on esitatud Luminor Bank AS-i avaldus MP & Partners Engineering OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldusest nähtub, et MP & Partners Engineering OÜ ja Luminor Bank AS-i vahel on sõlmitud 03.03.2015 ning hiljem korduvalt muudetud laenuleping nr 09321293602, millega võimaldati võlgnikul saada laenu summas 1 000 000.00 eurot. Laenulimiiti suurendati 11.12.2015 summas 49 736.12 eurot ning 23.05.2016 summas 110 385.00 eurot vastavalt lepingu muudatustele. Kokku väljastati võlgnikule laenu 1 160 121.12 eurot. Võlgniku ja panga vahel oli sõlmitud 04.10.2013 ning hiljem korduvalt muudetud ka arvelduslaenuleping nr XXX, mille alusel väljastati laenusaajale krediiti kokku summas 700 000.00 eurot. Mõlemad lepingud öeldi ennetähtaegselt üles 07.11.2016. Selleks ajaks oli võlgniku poolt tagasi makstud I lepingu põhiosa 335 642.59 eurot ning tagasi maksmata põhiosa 824 478.53 eurot ja kõrvalnõuded ning II lepingu osas ära kasutatud kogu limiit 700 000.00 eurot. 11.10.2018 ja 10.01.2020 (nii elektroonselt kui posti teel) on pank edastanud võlgnikule pankrotihoiatused. Vaatamata sellele ei ole võlgnik võlga tasunud. Seisuga 28.01.2020 on võlgniku I lepingust tulenev nõue panga ees kokku 1 503 824.81 eurot, millest põhiosa 824 478.53 eurot, intress 7 219.03 eurot ja viivis 672 127.25 eurot. II lepingust tulenev nõue on 706 663.49 eurot. Mõlemast lepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu (summas 2 210 488.30 eurot) on küll tagatud hüpoteekidega kinnistutele XXX ja XXX ning korteriomandile XXX, kuid lisaks eeltoodud nõuetele tagavad hüpoteegid panga nõudeid (hetkel summas 2 224 961.00 eurot) ka Osaühingu P E (regostrikood XXX) vastu, mis tulenevad sõlmitud laenulepingust nr 09321293107. Samuti on nende kinnistute väärtused eeldatavasti sellised, mis ei kata kõiki nõudeid, kuna nõudlus kinnistute vastu on väga madal. Võlgnikul on ka suuremahuline võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Neil põhjustel palub avaldaja määrata ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 31.01.2020 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi ajutise halduri nimetamise otsustamiseks ning deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja on tasunud 5 500.00 eurot deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud. Tagatisvara kuulub ühele võlgnikuga seotud ettevõttele Osaühingule P E. Tagatisvara turuhind hindamisaktide alusel on üle nelja miljoni, mis peaks tagama piisavalt põhinõuet ja kõrvalnõuet. Kuna täitemenetluses ei ole enampakkumisel müüki toimunud, täitemenetlused on olnud peatatud, on toimunud saneerimismenetlus, ei ole võlausaldaja tõendeid esitanud, et oleks enampakkumised nurjunud, või oleks tõendanud, et tõepoolest tagatisvara nõuet ei kataks. Lisaks on tagatisvaraks vallasvaraga seotud kommertspandid kokku 1,8 miljoni euro ulatuses. Sellest tulenevalt oleks pankroti väljakuulutamine põhjendamatu ja

tooks kaasa väga rasked tagajärjed. Kuna majandustegevuses on viis omavahel seotud ühingut, siis mõjuks see kindlasti ka teistele ühingutele ning tooks kaasa koondamisi. Võlgnik on otsinud erinevaid refinantseerimisi võimalusi ning olnud ka pangaga aktiivses suhtluses. Võlgnik palus jätta seega avaldus rahuldamata. 23.03.2020 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni, kes esitas 11.05.2020 kohtule aruande. Avaldaja ja võlgnik teatasid kohtule 12.05.2020 kohtuistungil, et nad on ajutise halduri aruandega tutvunud ning sellega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada MP & Partners Engineering OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu summas kokku 2 210 488.30 eurot, mis tuleneb laenulepingutest. Vaatamata nõudele, korduvatele võlgnikupoolsetele lubadustele ning pankrotihoiatusele ei ole võlgnik nimetatud kohustust täitnud. Nimetatud nõue on tagatud hüpoteekidega, kuid reaalne kinnistute väärtus ei kata käesolevaks ajaks täitmata jäänud kohustusi. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning esitatud tõenditega tõendanud nõude olemasolu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku põhitegevusalaks on registreeritud muud insenertehnilised tegevusalad. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt on võlgniku ülesanne tsentraalne turunduse, müügi ja logistika funktsioonide väljaarendamine ning laiendatud mahus tootearendus. Võlgnik asub aadressil Suur-Aguli 7, Narva. Võlgniku poolt on sõlmitud sideteenuste leping, mille alusel kasutavad antud teenust teised temaga seotud ettevõtted (OÜ M – F , T –F OÜ jt). Omakorda tarbib võlgnik elektrit, mida ostab T –F OÜ. Võlgniku tegevuse asukoha puhul on tegemist P E OÜ-le kuuluva kinnistuga, mis on välja üüritud M –F OÜ-le. Võlgniku toodangu peamiseks tellijaks on T T G . Pankrotimenetluse algatamisel on võlgniku arvel 81 töötajat. Majandustegevus ei ole lõpetatud. Ülevaade majandustegevuse saadaolevatest tuludest ja sellega kaasnevatest kuludest ei olnud haldurile esitatud. Võlgniku juhatus (M P ) on ajutisele haldurile teatanud, et makseraskuste ületamise plaan on koostamisel ning esitatakse hiljemalt kohtuistungiks. Nimetatud plaani/ prognoosi koostamine on seoses ülemaailmse eriolukorraga raskendatud. Töötajate töötamise jätkamise võimalused sõltuvad eelkõige ettevõtte suutlikkusest tekkinud makseraskusi ületada. Võlgniku majandustegevuse kava puudumise tõttu ei olnud halduril võimalik antud osas seisukohta võtta.

Võlgniku põhiülesandeks on tsentraalne turunduse, müügi ja logistika funktsioonide väljaarendamine. Lisaks tegeleb võlgnik mehaanilise metallitöötlusega. Teisisõnu osaleb võlgnik koos OÜ M –F ja teiste seotud ettevõtetega meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmises. Võlgniku majandusaruannete kohaselt on võlgniku omakapital negatiivne alates 2016 aastast. Omakapitali negatiivsus tähendab, et majandusüksusel puuduvad vahendid kõikide kohustuse katmiseks. Nimetatud olukorras oleks juhatus pidanud kas taastama omakapitali või esitama pankrotiavalduse, mida pole tehtud. Nimetatud kahjumliku majandustegevuse ülalhoidmiseks kasutati pikema perioodi vältelt teiste seotud ettevõtete ressursse (tasuta ruumide kasutamine, laenud, võlgniku eest tasutud arved jmt) ning jäeti tegevusega kaasnenud kohustused, sh maksukohustused, nõuetekohaselt täitmata. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Ülaltoodu alusel on võlgniku juhatus rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust ning seda alates 2016 aastast. Majandustegevuse jätkamise tagajärjel on tekkinud täiendavad kohustused ning maksuvõlgnevus miljonite ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud ka, et võlgniku varaks on suuremas osas nõuded seotud osapoolte vastu, mille laekumise tõenäosuse kohta halduril andmed puuduvad. Antud asjaolust tulenevalt ei oleks nimetatud andmete alusel arvutatud likviidsuse suhtarvud objektiivsed. Võlgnikul kinnisvara puudub. Järelepärimiste tulemusena selgus, et võlgniku nimele avatud S AS-i ja Luminor Bank AB kontode saldod on nullis. AS-i S P kontol on 10 000.00 eurot. Kassa jääk vastavalt esitatud aruandele puudub. Uue juhatuse liikme algatusel oli võlgniku nimele avatud Paysera konto, kuhu laekunud rahalised vahendid olid 08.05.2020 üle kantud võlgniku AS-i S P kontole. Debitoorsed võlgnevused on kokku summas 8 903 502.64 eurot, sh. S M M SA-le teostatud ettemaks summas 4 543 000.00 eurot seadmete eest. Seadmed on tarnimata. Võlgniku poolt jäi vastamata, kas nimetatud ettemakse tagasinõudmisega ka tegeleti. Antud ja ülejäänud võlgnevuste laekumise tõenäosus ei ole hetkeseisuga tuvastatud. Maanteeameti andmebaasi kohaselt ei ole viimase viie aasta jooksul võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud olnud. Aktsiad ja osakud puuduvad. Võlgniku põhivara (masinad, seadmed, arvutid, muu inventar, kontorimööbel) bilansiliseks jääkmaksumuseks on 4 827 028.70 eurot. Nimetatud vara turuväärtus selgub selle realiseerimise käigus. Seadmed ja mehhanismid on ette nähtud spetsiifilise tootmise jaoks. Hetkeseisuga potentsiaalsed ostjad puuduvad. Aruande koostamisel lähtub haldur bilansilisest väärtusest. Võlgniku kohustused on ajutise halduri aruandest nähtuvalt hetkeseisuga kokku summas ca 23 376 518.90 eurot (s.o laenu- ja garantiilepingutest tulenevad kohustused 14 498 787.60 eurot, võlad tarnijatele 164 245.36 eurot, võlad töötajatele (23.03.2020 seisuga) 556 974.17 eurot, maksuvõlad 2 447 681.92 eurot, muud võlad ja ettemaksud 6 210 106.88 eurot). Lisanduvad viivised. Täitemenetlused on peatatud.

Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul on likviidne vara hinnangulises väärtuses 4 827 028.70 eurot ning rahalised kohustused summas 23 376 518.90 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotimenetluse prognoositavad kulud on ca 131 500.00 eurot, ning seega vara väärtusega kaetud. Pankrotimenetluse kuludena võivad tekkida hoiustamiskulud kokkuleppel üürileandjaga, s.o P E OÜ-ga. P E OÜ suhtes on samuti algatatud pankrotimenetlus ning kulu suurus võib selguda pärast nende kahe isiku pankrotimenetluses kohtulahendite tegemist. Juhul, kui üürileandja suhtes jääb pankrot välja kuulutamata, siis pankrotimenetluse kulude katteks vajaliku deposiidi vajadusest teatab haldur vastavalt PankrS § 158 sätestatule. Ajutine haldur on juhtinud võlgniku juhatuse tähelepanu asjaolule, et olukorras, kus võlgnikul on juba täitmata kohustused töötajate ees ning puudub perspektiiv tekkinud kohustuse ning ka ajutise pankrotimenetluse vältel tekkiva töötasu tasumise kohustuse täitmiseks, tuleks aegsasti alustada koondamisprotseduuri juba pankrotimenetluse alguses, kui tööandjal oli alust arvata, et töösuhted töötajatega tuleb kollektiivselt üles öelda. Juhul, kui tööandjal puuduvad võimalused töölepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, siis selline vajadus on ilmne. Juhul, kui juhatus jätab koondamisprotseduuri algatamata ning pankrot kuulutatakse välja, siis tähendab see, et koondamisprotseduuri võib haldur alustada pärast pankroti väljakuulutamist, mis omakorda viib olukorrani, kus koondamisega ettenähtud 15 päevane konsulteerimise ajal tekkiv töötasu maksmise kohustus on vaadeldav juhatuse poolt tekitatud kahjuna. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine on võlgniku puhul võimalik tingimusel, et tegevuse tulud ja kulud viiakse tasakaalu. Senine ärimudel ei ole jätkusuutlik. Võlgniku kohustuste mahtu arvesse võttes, puuduvad halduri arvates antud juhul tervendamise perspektiivid. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste maht ületab mitmekordselt vara väärtust. Võlgniku senine majandustegevus on olnud kahjumlik. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks hiljemalt 2016 aastal, mida kinnitab 2016 majandusaasta omakapitali negatiivsus. Maksejõuetuse põhjus vajab ajutise halduri hinnangul täiendavat analüüsi. Ajutine haldur on seisukohal ka, et võlgniku juhatus on jämedalt rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust, jätkates pärast maksejõuetuse ilmnemist majandustegevust ning tekitades seeläbi uusi kohustusi miljonite ulatuses. Maksejõuetuse põhjus ajutises menetluses tuvastatu põhjal on kohtu hinnangul seega raske juhtimisviga. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Seoses Eestis kehtestatud eriolukorraga ei olnud halduril võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamise algdokumentatsiooniga terviklikult. Tutvudes esitatud raamatupidamise aruannetega ja halduri päringutele vastuseks esitatud konkreetsete tehingute kohta dokumentidega, on haldur

seisukohal, et võlgniku raamatupidamine on korraldatud üldiselt nõuetekohaselt, välja arvatud asjaolu, et aruannetes käibevarana kajastatud nõuded seotud osapoolte vastu vajavad kriitilist ülevaatamist ja ümberhindamist. Võlgnikul on esitamata 2018 majandusaasta aruanne. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatus andnud haldurile üle kõiki raamatupidamisdokumente. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liikmeid andma haldurile üle kogu pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid hiljemalt 7 päeva enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise perspektiivid ei ole hetkeseisuga tuvastatud. Täiendavat analüüsi vajavad tehingud seotud osapooltega. Nimetatud analüüs eeldab aga halduri hinnangul kõigi seotud äriühingute raamatupidamise erikontrolli läbiviimist. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Svetlana Pilden. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 01.06.2020 kell 15.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 30.06.2020 algusega kell 16.00, Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel kohustatud võlgniku juhatuse liikmed M P ja J S. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 33 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 95.00 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side-, päringute-, sõidu jne) suuruseks märgib ajutine haldur 123.08 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise tasuda ajutise halduri büroole. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasu ning kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on samuti põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 3 135.00 eurot (33*95.00), lisandub käibemaks ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 123.08 eurot, lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 5 500.00 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 3 135.00 eurot, millele lisandub käibemaks 627.00 eurot ja kulutused summas 123.08 eurot, millele lisandub käibemaks 24.62 eurot, kokku 3 909.70 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist summas 5 500.00 eurot ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.