OÜ Aktiva Finants hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX apellatsioonkaebus liik Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 1358,03 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Vastustaja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Vastustaja lepinguline esindaja: Maarja Radziwill (epost XXX) Apellant: XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX) Apellandi lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
ja
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast XX apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 18.03.2020.a otsuse peale.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi
1(3)
Tsiviilasi nr 2-19-126054 taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja asjaolud
1.13.11.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (endine ärinimi MCB Finance Estonia OÜ) ja kostja 03.09.2015 laenulepingu, mille alusel andis IPF Digital Estonia OÜ kostjale laenu summas 1900 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule. IPF Digital Estonia OÜ ütles lepingu üles 28.03.2017 ja loovutas 31.03.2017 kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Kostja on tasunud maksegraafiku katteks 2105,89 eurot, millega hageja loeb tasutuks 15 esimest maksegraafikujärgset osamakset summas 2063,55 eurot ning osaliselt tasutuks 16. osamakse põhiosa summas 42,34 eurot. Seega oli laenulepingu ülesütlemise ajal 28.03.2017 tasumata sellest järgnevad osamaksed.
3.Hageja hinnangul on intressimäära 4,72% järele süsteemi vea tõttu lepingusse sattunud sõna "kuu" asemel "aasta", mida kinnitab ka laenutaotluses esitatud info, mille kohaselt taotletava laenu intressimäär on 4,72% kuus. Hageja on seisukohal, et tegelikku lepingujärgset intressimäära 56,64% aastas kinnitab ka poolte vahel lepingus kokku lepitud maksegraafik, mille osamaksetes on intress välja arvestatud vastavalt lepingus tegelikult kokkulepitud intressimäärale.
4.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 947,67 eurot, intressi 134,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 200,15 eurot ja edasiulatuvat seadusjärgset viivist. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja leiab, et hageja kohustuseks on tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh esitada allkirjastatud lepingud ja tõendada laenulepingu sõlmimine, kuid seda ei ole hageja hagis märgitud kujul teinud.
6.Kostja sai laenu 1900 eurot ja hageja on kinnitanud, et kostja on maksnud tagasi 2105,89 eurot. Kostja selgitab, et hageja on edastanud tõendina kostja laenulepingu personaalsed tingimused, mille kohaselt on laenuintress 4,72% aastas. Kostja leiab, et see teeb aastas 1900 eurolt 89,68 eurot. Kostja leiab seega, et tal ei ole rahalisi kohustusi hageja ees.
7.Maakohus leidis, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 947,67 eurot, intress 124,36 eurot, viivis 200,15 eurot ning seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 14.11.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
8.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta kostja kanda. Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
10.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud
2(3)
Tsiviilasi nr 2-19-126054 üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 947,67 euro, intressi 134,12 eurot ja viivise 200,15 eurot ning viivise tasumist hagi esitamisest edasiulatuvalt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja otsuse osas, milles hagi rahuldati, sh menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebusest nähtub, et menetluskulude peale on esitatud kaebus vaid põhjusel, et kostja leiab, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Muul põhjusel menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud. Lisaks osutab ringkonnakohus, et maakohus lähtus kostjalt menetluskulude väljamõistmisel kostja maakohtus esitatud seisukohast hageja lepingulise esindaja põhjendatud menetluskulude kohta.
11.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.
13.Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus laenulepingu tingimustes märgitud intressi suurus ei ole kooskõlas laenulepingus märgitud krediidi kulukuse määraga ja laenulepingu maksegraafiku järgi tagastamisele kuuluvate laenu osamaksete suurusega, tuli laenulepingu tingimusi tõlgendada. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et tõendatud on see, et poolte vahel sõlmitud lepingus oli intressimääraks kokku lepitud 4,72 % kuus, mitte ekslikult märgitud 4,72 % aastas, kuna see haakub teiste laenulepingus toodud tingimustega. VÕS § 408 lg 9 ja 10 järgi toob laenulepingus krediidi kulukuse määra ja viivise ebaõige väljendamine kaasa nimetatud sätetes määratud tagajärje, intressimäära ebaõige suuruse märkimise korral ei ole aga lepingutingimuste tõlgendamine välistatud.
14.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.