OÜ Aktiva Finants hagi S. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1358,03 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: M. R. (e-post [email protected]) Kostja: S. H. (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: E. C. (e-post [email protected]) Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S. H.lt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 947,67 eurot, intress 124,36 eurot ja viivis seisuga 13.11.2019 summas 200,15 eurot.
3.Välja mõista S. H.lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 14.11.2019 arvestatuna põhinõudelt (947,67 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta S. H. kanda.
5.Välja mõista S. H.lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud kokku 350 eurot, s.o riigilõiv 200 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 150 eurot.
6.Välja mõista S. H.lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. H. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 28.10.2019 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.11.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (endine ärinimi MCB Finance Estonia OÜ) ja kostja 03.09.2015 laenulepingu, mille alusel andis IPF Digital Estonia OÜ kostjale laenu summas 1900 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule. IPF Digital Estonia OÜ ütles lepingu üles 28.03.2017 ja loovutas 31.03.2017 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja selgitab, et kokku on kostja tasunud maksegraafiku katteks 2105,89 eurot, millega hageja loeb tasutuks 15 esimest maksegraafikujärgset osamakset summas 2063,55 eurot ning osaliselt tasutuks 16. osamakse põhiosa summas 42,34 eurot. Seega oli laenulepingu ülesütlemise ajal 28.03.2017 tasumata järgnevad osamaksed: 1) 03.01.2017 osamakse summas 95,23 eurot (põhiosa 50,06 eurot, intress 45,17 eurot); 2) 03.02.2017 osamakse summas 137,57 eurot (põhiosa 93,79 eurot, intress 43,78 eurot); 3) 03.03.2017 osamakse summas 137,57 eurot (põhiosa 102,16 eurot, intress 45,17 eurot). Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 947,67 eurot, intressi 134,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 200,15 eurot ja edasiulatuvat seadusjärgset viivist.
10.01.2020 menetlusdokumendis täiendab hageja enda seisukohti. Hageja hinnangul on intressimäära 4,72% järele süsteemi vea tõttu lepingusse sattunud sõna "kuu" asemel "aasta", mida kinnitab ka laenutaotluses esitatud info, mille kohaselt taotletava laenu intressimäär on 4,72% kuus. Laenutaotlusest nähtub, et lepingujärgseks intressimääraks on 4,72% kuus. Samuti nähtub kostjale esimese osamakse tasumise kohta väljastatud arvest, et intressimäär on 56,64% kuus (jällegi süsteemivea tõttu peaks "kuus" asemel olema "aastas"), mis ühtib laenutaotluses esitatud intressimääraga (56,64/12=4,72). Hageja hinnangul järeldub sellest, et hageja on ekslikult märkinud hagiavalduses intressimääraks 47,20% aastas ehkki tegelikuks lepingujärgseks intressimääraks on 56,64% aastas. Hageja leiab, et kuna hagiavalduses valesti märgitud intressimäär ei ole mõjutanud maksegraafikust lähtuvat esitatud intressinõude summat, ei pea hageja vajalikuks hagiavalduses esitatud intressinõuet täpsustada/parandada. Hageja on seisukohal, et tegelikku lepingujärgset intressimäära 56,64% aastas kinnitab ka poolte vahel lepingus kokku lepitud maksegraafik, mille osamaksetes on intress välja arvestatud vastavalt lepingus tegelikult kokkulepitud intressimäärale. IPF Digital Estonia OÜ tavapärane intressimäär laenulepingutes sarnase perioodi jooksul kasutatavate laenude puhul, nagu nähtub ka ettevõtte kodulehelt, ei ole isegi kõige pikema laenutagastamise perioodi 60 kuu puhul madalam kui 2% kuus ehk 24% aastas. Hageja leiab, et on täiesti välistatud ja ebamõistlik eeldada, et IPF Digital Estonia OÜ oleks andnud laenu intressimääraga 4,72% aastas, mis on oluliselt madalam kui seadusjärgne intressimäär 8% aastas. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja leiab, et hageja kohustuseks on tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh esitada allkirjastatud lepingud ja tõendada laenulepingu sõlmimine, kuid seda ei ole hageja hagis märgitud kujul teinud. Kostja sai laenu 1900 eurot ja hageja on kinnitanud, et kostja on maksnud tagasi 2105,89 eurot. Kostja selgitab, et hageja on edastanud tõendina kostja laenulepingu personaalsed tingimused, mille kohaselt on laenuintress 4,72% aastas. Kostja leiab, et see teeb aastas 1900 eurolt 89,68 eurot. Kostja leiab seega, et tal ei ole rahalisi kohustusi hageja ees. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 07.02.2020 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Kostja leiab, et hageja ei ole hagis tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh esitanud allkirjastatud lepinguid ja tõendanud laenulepingu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul esmalt välja selgitada, kas laenuandja ja kostja vahel oli 03.09.2015 sõlmitud kehtiv laenuleping. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Oferdi piisav määratletus väljendab eelkõige tahet olla lepinguliselt seotud isikuga, kellele ettepanek tehakse ja kes selle vastu võtab. Tavaliselt loetakse piisavaks, kui ofert sisaldab lepingu eset, kogust ja hinda (võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 109). Kohtu hinnangul on hageja teinud kostjale VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse. Kohtu hinnangul on ofert piisavalt määratletud, s.o laenulepingus on märgitud laenutingimused (sh laenusumma, laenu tagastamise kuupäev, intressimäär, lepingutasu, tagastamisgraafik) ja laenuandja ning laenusaaja andmed. Seega vastab laenuandja pakkumus laenulepingu tunnustele.
VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohtu hinnangul väljendab kostja nõustumust laenuandjale vajaliku teabe andmine (sh kostja arvelduskonto, kuhu laen üle kanda). VÕS § 9 lg 2 järgi pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Laenuandja on 03.09.2015 kostja arvelduskontole kandnud üle 1900 eurot, millest tulenevalt saab järeldada, et laenuandja sai kostja nõustumuse kätte 03.09.2015. Eeltoodust tulenevalt on seega laenuleping laenuandja ja kostja vahel sõlmitud 03.09.2015, kui laenuandja sai kätte kostja nõustumuse. Laenulepingu sõlmimist tõendab täiendavalt ka asjaolu, et pooled on asunud laenulepingut täitma (laenuandja on kostjale laenu üle kandnud ja kostja on laenu osaliselt ka tagastanud). Kõigest eeltoodust tulenevalt on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud kehtiv laenuleping.
7.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 947,67 euro väljamõistmist. Kostjal oli laenulepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale maksmata põhiosa tagasimaksed osaliselt 16-ndast tagasimaksest summas 50,06 eurot ja alates 17-ndast osamaksest kokku summas 947,67 eurot. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole aluseks hageja poolt väljastatud laenu tasumata jätmiseks. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele põhivõlgnevus suuruses 947,67 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt intressi 134,12 euro tasumist. Kostja leiab, et laenuintress aastas oli 4,72% ning see teeb aastas 1900 eurolt 89,68 eurot, mistõttu ei ole kostjal hageja ees rahalisi kohustusi. Hageja on selgitanud, et ekslikult on süsteemivea tõttu märgitud lepingusse intressimäära kohta kuu asemel aasta ning hageja on ka ekslikult märkinud hagiavalduses intressimääraks 47,20% aastas ehkki tegelikuks lepingujärgseks intressimääraks on 56,64% aastas. Samuti toob hageja välja, et IPF Digital Estonia OÜ tavapärane intressimäär laenulepingutes sarnase perioodi jooksul kasutatavate laenude puhul ei ole isegi kõige pikema laenutagastamise perioodi 60 kuu puhul madalam kui 2% kuus ehk 24% aastas. VÕS § 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb intressimäära osas lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Kohtu hinnangul on usutav, et süsteemivea tõttu on märgitud intressimääraks ekslikult 4,72% aastas. Kohus leiab, et majandus- ja kutsetegevuses oleval juriidilisel isikul, kes tegeleb laenude väljastamisega, ei oleks mõistlik anda laenu intressimääraga, mis on madalam kui seadusjärgne viivisemäär. Hageja on kohtule esitanud kostjale esitatud arve nr xxx, mille kohaselt on intressimääraks 56,64% kuus. Kohus leiab, et nimetatu puhul on mõistlikult arusaadav, et 56,64% intressimäär käib aasta, mitte kuu kohta. Seejuures nähtub tagastamisgraafikust, et osamaksete intress on välja arvestatud vastavalt intressimäärale 56,64% aastas. Kõigest eeltoodust tulenevalt ja tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et
mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt saab järeldada, et pooled leppisid kokku intressimääras 56,64% aastas. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kostja jäi intressi maksetega võlgnevusse alates 03.01.2017. Laenuandja ütles lepingu üles 28.03.2017 ja hageja on arvestanud intressi kuni 03.03.2017 osamakseni. Kohus tuvastas hageja intressiarvestuses eksimuse. Kohtule nähtub laenulepingu tagasimaksegraafikust, et 03.01.2017 intressi osamakse on 45,17 eurot, 03.02.2017 intressi osamakse on 43,78 eurot ja 03.03.2017 intressi osamakse on 35,41 eurot (mitte hageja väljatoodud 45,17 eurot), seega kokku 124,36 eurot. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 124,36 eurot.
9.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Hageja nõuab kostjalt viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 29.03.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.11.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis alates hageja poolt kostjale nõude esitamise päevast seadusjärgses määras ajavahemikul 29.03.2017-13.11.2019 (k.a), mis on 200,15 eurot ja alates 14.11.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
10.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 947,67 eurot, intress 124,36 eurot, viivis 200,15 eurot ning seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 14.11.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt ainult intressiarvestuse arvutusvea tõttu.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 480 eurot, riigilõivu summas 200 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kostja ei ole nõus hageja menetluskuludega. Kostja hinnangul on tegemist selge ja lihtsa nõudega ning arvestades hagiavalduses märgitut, on hageja maksimaalne töötundide maht 1 tund ja 30 minutit. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 53,53 eurot 16.09.2019 ja 146,47 eurot 13.11.2019). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 480 eurot ei ole põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot tunnis. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuga). Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 1 tunni ja 30 minuti eest, s.o 150 eurot.
Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 350 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 350 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.