Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-14114
Tsiviilasi
HÜ Luited hagi XX (endine X) vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 6209,92 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): HÜ Luited (registrikood 80044336), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: YY (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: BB (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.10.2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
Välja mõista XX-lt HÜ Luited kasuks 630 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.HÜ Luited (hageja) esitas 20.09.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse (ja 15.10.2018 täpsustatud hagiavalduse) XX (endine X, kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 5749,93 eurot kahjuhüvitisena ning viivise alates 15.10.2018 hagi esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja oli hageja juhatuse liige alates 07.07.2015 kuni 16.06.2017. Kostja on ühtlasi Bestfox Auctions OÜ juhatuse liige. Kostja tellis hageja juhatuse liikmena garaaži ehitise vee läbijooksu probleemi lahendamiseks ehitustöid Bestfox Auctions OÜ-lt, tasudes selle eest august – september 2015 hageja arveldusarvelt Bestfox Auctions OÜle kokku 5749,93 eurot. Tööde teostamise kohta koostas kostja akti nr 092415-011/1 – 001, mille kohaselt tööde kvaliteet on hea ja pretensioone ei ole.
3.Hageja tellis 11.11.2015 OÜ-lt Balti Soojus Inspektor katuse ülevaatuse akti, mille kohaselt puudus OÜ-l Bestfox Auctions majandustegevuse registris registreering, tööde teostamise kohta ei ole tellitud omanikujärelevalvet, SBS katte paigaldustööd on teostatud mittevastavalt bituumenimaterjalide paigaldamise normidele, OÜ Bestfox Auctions poolt esitatud arvetes on nimetatud SBS pealiskatte materjali, mida ei ole olemas ja ei ole teada, mis materjali on tegelikult kasutatud. Teostatud tööde parandamiseks tuleb eemaldada kogu paigaldatud SBS pealiskate ja paigaldada uus kate vastavalt bituumenimaterjali paigaldamise nõuetele.
4.01.04.2016 aktiga fikseeriti leke hagejale kuuluva katuseosa esimeses sektoris (garaažid 1-31) ning tuvastati, et vesi tungib garaažide siseruumidesse hoopis HÜ Luited 2 katuselt, mis asub hageja katusest 0,9 meetrit kõrgemal, kellele tehti selle kohta vastav avaldus ja kellel paluti katus võimalikult kiiresti parandada. Tallinnas, Tervise tn 11 ja 11a asuva garaažikomplekside olemasolevate katuste ja seinte konstruktsioonide väljaehitamise kohta on tehtud ka Hoone Energiatõhususe OÜ poolt töö nr 1801, mis kirjeldab olemasolevat olukorda ja töid, mis oleks vaja tegelikult teha veelekke probleemi lahendamiseks.
5.Kostja rikkus enda hoolsuskohustust hageja juhatuse liikmena sellega, et tellis töid enne veelekke tegelikku põhjust välja selgitamata, seega tuvastamata, kas vaidlusalused tööd on üldse vajalikud.
6.Hageja põhikirja p-i 54 kohaselt korraldab hooneühistu igapäevast majandustegevust ning ühistule kuuluvat kinnisasja valitseb juhatus, kes põhikirja p-i 58 kohaselt võtab otsuseid vastu koosolekul. Hageja juhatuse koosolek ei ole võtnud vastu otsust tellida töid Bestfox Auctions OÜ-lt, vaid seda otsustas kostja ainuisikuliselt, rikkudes sellega ka hageja põhikirja p-i 61, mis keelab hageja juhatuse liikmel teha tehinguid huvide konflikti situatsioonis.
7.Kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, tellides hagejale mittevajalikke ja ebakvaliteetseid töid 5749,93 euro väärtuses äriühingult, mille juhatuse liige ta ise on, millega tekitas hagejale otsese varalise kahju summas 5749,93 eurot.
8.Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Teostatud katuse remonditööde eesmärgiks oli hageja liikmetele kahju ärahoidmine. Kostja üritas avariiolukorras teha omalt poolt kõik selleks, et peatada vee läbijooks. Teised juhatuse liikmed nõustusid oma käitumisega kostja tegevusega.
11.Kostja tellis tööd Bestfox Auctions OÜ-lt hageja 2015. a kevadel toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsuse järgi ning täitis seega juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega TÜS § 631 lg 1 mõttes. Kostja küsis eelnevalt hinnapakkumisi. Bestfox Auctions OÜ tegi tööd parima hinnaga.
12.Kostjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kuna hageja ei ole tõendanud, et kahju oli tekitatud kostja poolt. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejale tekitatud kahju vahel. Kolmanda isiku BB seisukoht
13.Kolmas isik ei olnud nõus sellega, et kostja teostab katuse remonditööd ja nõudis tööde lõpetamist. Kolmas isik ei ole lepingut Bestfox Auctions OÜ-ga allkirjastanud ega seda aktsepteerinud. Kostja teostas remondi isiklikult ja selle kvaliteet oli äärmiselt halb. Kolmanda isiku algatusel ja tellimusel teostati erapooletu katuse ülevaatus. Kostja on andnud raamatupidajale nii suusõnalised kui ka e-kirjades korraldused tasuda Bestfox Auctions OÜ-le. Kolmanda isiku YY seisukoht
14.Kostja tegutses ainuisikuliselt, kaasamata teisi juhatuse liikmeid. Juhatuse koosolek ei ole vastu võtnud otsuseid tellida töid Bestfox Auctions OÜ-lt. Katusetööde teostamiseks kolmanda isiku nõusolek puudus. Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohtu 03.10.2019 otsusega hagi rahuldati, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahju 5749,93 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (5749,93 eurot) tasumata osalt alates 15.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2574 eurot.
16.Maakohus tugines hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg-le 2, tulundusühistu seaduse (TÜS) § 58 lg-le 2 ning § 631 lg-tele 1 ja 2. Hageja põhikirja p 54 kohaselt korraldab hooneühistu igapäevast majandustegevust ning ühistule kuuluvat kinnisasja valitseb juhatus, kes põhikirja p 58 kohaselt võtab otsuseid vastu koosolekul (tl 49-52). Põhikirja
p 62 kohaselt tuleb otsused vormistada kirjalikult. Põhikirja p 63 kohaselt võivad juhatuse liikmed otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik juhatuse liikmed. Sel juhul koostab juhatuse esimees otsuse projekti ning esitab selle kõikidele juhatuse liikmetele. Iga juhatuse liige peab kas aktsepteerima otsust otsusele allkirja andmisega või lisama otsusega mittenõustumise kohta otsuse projektile eriarvamuse. Kui otsuse projekti suhtes ei ole kasvõi üks juhatuse liige kirjeldatud viisil arvamust avaldanud, loetakse, et otsustamist ei ole toimunud.
17.Hageja 11.07.2014 kordusüldkoosoleku protokollist selgub, et 2-3 aastat on olnud probleem katusega, mis laseb vett läbi (tl 68). Hageja 28.05.2015 üldkoosoleku protokollist nähtub, et vastu on võetud otsus puhastada katus mullakihist ja siis otsustada renoveerimistööde maht (tl 131-133, p 4.1). Kostja poolt esitatud protokollis sisaldub p-s 4.1 ka lause „teha remont“ (tl 160-162). Kuigi poolte poolt esitatud protokollid erinevad teineteisest viimase lause osas, siis ei saa asuda kummagi esitatud versiooni puhul seisukohale, et kokkulepitud oleks renoveerimistööde maht ja selle teostaja. Mõlemast protokolli versioonist nähtub, et otsustatud on esmalt üksnes katuse puhastamine ja seejärel otsustakse tööde maht/probleemse osa remontimine. Kohtule ei ole esitatud üldkoosoleku otsust, mis kinnitaks katuseremondi teostamise kokkulepet tehtud tööde mahus ning samuti kokkulepet lepingu sõlmimiseks Bestfox Auction OÜga. Kostja väide, et juhatuse koosolekul võeti vastu otsus, et töid pidi teostama Bestfox Auction OÜ ning et teised juhatuse liikmed sellele vastu ei olnud, on jäänud paljasõnaliseks. Teiste juhatuse liikmete nõusolek tööde tellimiseks ei ole tõendatud. Nimetatust saab järeldada, et kostja on tegutsenud ainuisikuliselt nimetatud otsuste vastuvõtmisel. Ka kostja väide, et teised juhatuse liikmed on oma käitumisega nõustunud kostja tegevusega tööde tellimisel ja arvete tasumisel, on alusetu ja tõendamata. Kohtule on esitatud e-kirjavahetus kostja ja hageja raamatupidaja vahel, millest nähtub, et kostja on palunud raamatupidajal tehtud tööde eest arved tasuda (tl 117-120). Samuti on kolmandad isikud, kes olid kostjaga samal ajal hageja juhatuse liikmed, menetluses kinnitanud, et kostja on tegutsenud ainuisikuliselt, kaasamata teisi juhatuse liikmeid ning et juhatuse koosolek ei ole vastu võtnud otsuseid tellida töid Bestfox Auctions OÜ-lt (BB 13.12.2018 esitatud seisukoht p 3, tl 82-83; 16.05.2019 istungi protokoll, tl 102; YY 18.07.2019 seisukoht tl 106). Seega ei ole kostja, tellides töid Bestfox Auctions OÜ-lt, tegutsenud hageja koosoleku otsuse alusel ning on tellinud töid ilma vastava nõusolekuta.
18.Hageja põhikirja p 61 sätestab, et juhatuse liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema või tema abikaasa, õe, venna, lapse või vanemaga lepingu sõlmimise või nimetatute vastu nõude esitamise üle. Nii töövõtuleping Bestfox Auctions OÜ-ga kui ka tööde teostamise akt on üksnes kostja poolt allkirjastatud (tl 124-129, 130). Kostja on tegutsenud huvide konflikti situatsioonis, tellides töid osaühingult, mille ainuosanik ja juhatuse liige ta on.
19.Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja –selgitusi (RKTKo nr 3-2-1-197-13, p 20). Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (RKTKo nr 3-2-1-41-03 p 10). Juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata ka tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Eelkõige on just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu võimalik teha kindlaks, kas juhatuse liige on äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte. Juhatuse liikme kohustuse täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas
kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrdlemist – ühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes selle olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.
20.Kostja oleks juhatuse liikmena pidanud esmalt välja selgitama läbijooksu algpõhjuse ning tegema seoses sellega kindlaks, kas ja mis töid on üldse vaja teha. Kostja on väitnud, et kuna tegemist oli avariiolukorraga, siis oli võetud vastu otsus teha tööd kiiremas korras, minimaalsete kulutustega. Kostja on välja toonud 28.06.2019 dokumendis, et pärast mullakihi eemaldamist avastati, et osa katusekattest on vigastatud (sh mullakihi eemaldamise käigus) ning pärast seda oli juhatuse poolt vastu võetud otsus katta uue katusekattega olemasolevad läbijooksvad kohad. Ühtegi tõendit otsuse kohta kostja esitanud ei ole, sh ei ole tõendatud kostja poolt viidatud avariiline olukord.
21.Kostja on esitanud tõenditena hinnapakkumised KC City Ehitus OÜ-lt summas 12 618,24 eurot (tl 69), Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ-lt summas 7703,40 eurot (tl 70) ning SV IZOLBET OÜ-lt summas 14 580 eurot (tl 71). Samas ei nähtu, millal neid hinnapakkumisi küsitud on, kuhu need pakkumised saadetud on ning milliseid algandmeid on kostja hinnapakkumisi küsides esitanud. Kohtul puudub veendumus, et nimetatud hinnapakkumised on võrreldavad kostja poolt teostatud töödega. Samuti ei ole kostja tõendanud, et nimetatud hinnapakkumised oleksid olnud mõnel koosolekul arutusel.
22.Tõendamist on leidnud, et kostja tegutses ainuisikuliselt ilma vastava otsuseta ning tööd, mis kostja osaühing teostas, olid ebakvaliteetsed. Hageja on esitanud katuse ülevaatuse akti, mille kohaselt on kindlaks tehtud, et SBS katte paigaldus on teostatud ebakvaliteetselt, liitekohad on teostatud valesti ja paigaldus parabeedil ja ventsahtide ümber on teostatud valesti (tl 6-11). Samuti on välja toodud, et OÜ Bestfox Auctions poolt esitatud arvetes nimetatud SBS pealiskatte materjali olemas ei ole ja ei ole teada, mis materjali on kasutatud. Akti koostajad on leidnud, et teostatud tööde parandamiseks tuleb eemaldada kogu paigaldatud SBS pealiskate ja paigaldada uus kate vastavalt bituumenimaterjali paigaldamise nõuetele. Hageja on kinnitanud, et mingit kasu töödest ei saadud. Kõik, mis tehti, tuleb eemaldada (protokoll, tl 100 pöördel).
23.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (TÜS § 631 lg 2). Asjaolu, et kostja sõlmis töövõtulepingu endaga seotud osaühinguga, annab aluse arvata, et kostja oli oma tegevusest isiklikult huvitatud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et enne töövõtulepingu sõlmimist oleks kostja teinud kindlaks probleemi täpsema olemuse ning tööde mahu vajaduse või et vastavaid otsuseid oleks vastu võetud. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks saab lugeda seda, kui juhatuse liige teeb tehingu ilma üldkoosoleku nõusolekuta, kui selline nõusolek on vajalik. Sellega rikub juhatuse liige tema ja äriühingu vahelisest sisesuhtest tulenevat kohustust.
24.Äriühingu vara väärtuse vähenemine lepingu sõlmimise tulemusena on käsitletav kahjuna VÕS § 127 lg 1 järgi ning selline kahju on juhatuse liikme kohustuste rikkumise korral hüvitatav. Kostja poolt tellitud tööd olid väärtusetud, tõendamata on avariiline olukord ning lisaks puudus ka tööde tegemiseks vastav otsus. Kui kostja ei oleks äriühingu nimel lepingut sõlminud, ei oleks väärtusetut tööd teostatud ning hageja ei oleks pidanud osaühingule tasuma. Seega on hoolsuskohustuse rikkumine ja tekkinud kahju põhjuslikus seoses. Hageja vara vähenes tasutud summa ulatuses ilma samaväärset majanduslikku vastusooritust saamata. Hagi rahuldamist ei mõjuta see, et kostja võttis hageja juhatuse liikmena Bestfox Auctions OÜ poolt tehtud tööd vastu ega esitanud nende suhtes pretensioone. Tekkinud kahju eest vastutab kostja, kes tööd tellis ilma vastava otsuseta ja põhjustas sellega kahju. Käesoleval juhul ei esine aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel ning seega on hageja nõue
5749,93 euro osas põhjendatud. Põhjendatud on ka viivise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest.
25.Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulu 2574 eurot (s.o riigilõiv 450 eurot, äriregistri väljavõtte kulu 18 eurot ning esindaja tasu 2106 eurot). Apellatsioonkaebus
26.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
27.Bestfox Auction OÜ arvete tasumisega tegelesid ka kolmandad isikud. Kostja on palunud hageja raamatupidajal tehtud tööde eest arved tasuda (tl 117-120). Otsus raha Bestfox Auctions OÜ-le ülekandmise kohta ei saanud olla vastuvõetud kostja poolt ainuisiklikult. Raha tasumine väljastatud arvete alusel teostati tegelikult hageja teiste juhatuse liikmete poolt või nende poolt volitatud isikute poolt (raamatupidaja vms). Vaidlusalusel perioodil puudus kostjal liigipääs hageja arveldusarvele. Tеised juhatuse liikmed nõustusid oma käitumisega kostja tegevusega tööde tellimisel ja tööde eest arvete tasumisel.
28.Kostja tellis tööd avariiolukorras. Kostja küsis hinnapakkumisi ka teistelt pakkujatelt. Pärast katuse mullakihist puhastamist Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ poolt selgus, et katusekate vajab uuendamist, kuid hagejal puudusid rahalised vahendid katuse täielikult renoveerimiseks. Lahenduseks, mis minimaalselt tekitaks kulusid ühistule ja parandaks olukorda kasvõi katuse avatud osas, oli katusekatte vahetus avatud osas. Seega tellis kostja enda ettevõttelt vaid vajalike (avariiliste) remonditööde teostamise, mis võimaldas vähendada katuse läbijooksu ja garaažiboksi omanikele kahju tekkimist.
29.Oma hoolsuskohustuse täitmist on kostja tõendanud videosalvestisega (tl 209) ja visuaalse kontrolli protokolliga (tl 216). Tõenditest nähtub, et teostatud tööd olid hagejale vajalikud. 2016. a augustis toimunud ülevaatuse käigus selgus, et sektsioon on vähemalt 90% läbi kuivanud. Ei tuvastatud ühtegi leket koridoris või boksides. Kõik vanad lekete kohad olid ära kuivanud. Õhk koridoris oli tunduvalt soojem ja kuivem, kui teistes sektsioonides, mis tähendas seda, et sektsiooni konstruktsioonid olid läbi kuivanud.
30.Maakohus ei arvestanud kostja poolt esitatud tõendeid. Hageja poolt esitatud katuse ülevaatuse akt ei välista seda, et Bestfox Auctions OÜ poolt tehtud tööd ei olnud vajalikud. Selliste töödega ei saanud Bestfox Auctions OÜ küll taastada tervet katuse katet ja välistada läbijookse, kuid teostatud tööd olid vajalikud. Kostja ei väitnud, et vahetati välja terve katusekate. Katusekatte täielik väljavahetamine ja remont on kaks erinevat asja. Töö kvaliteedi osas kostjale varem etteheiteid tehtud ei ole. Kostja püüdis katuse remontimisel läbi ajada võimalikult väikeste kuludega ning tegi vaid hädavajaliku töö, sest kostjal tuli leida kiire lahendus.
31.Kostja vastu nõude esitamine oli üldkoosoleku pädevuses (põhikirja p.5.3.4). Hageja ei esitanud ühtegi üldkoosoleku protokolli, kus üldkoosolek on otsustanud esitada hagi kostja vastu. Hageja juhatuse pädevuses ei ole ühistu liikme vastu varalise nõude esitamine otsustamine ega esindaja määramine. Hageja on esitanud eeltoodud väite ka maakohtule, kuid maakohus selles osas seisukohta ei võtnud. Vastustaja seisukoht
32.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas taotluse uue tõendi (hageja 27.09.2017 korduva üldkoosoleku protokolli ärakiri) vastuvõtmiseks. Hageja selgitas, et esitatud tõendist nähtub, et üldkoosolekul
otsustati kostja vastu hagi esitamine ning see, et hageja juhatus võib selleks määrata esindajaid. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Maakohus hindas TsMS § 232 lgst 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele väidetele.
35.Kõigepealt käsitleb kolleegium kostja poolt maakohtus asja kohtuliku uurimise lõpus tõstatatud küsimust hagejal volituste olemasolu kohta. Kostja märkis, et ühistu põhikirja p.5.3.4 kohaselt on ühistu liikme vastu nõude esitamine üldkoosoleku pädevuses ning hageja ei ole esitanud üldkoosoleku protokolli, kus üldkoosolek on otsustanud esitada hagi kostja vastu. Volituse olemasolu tõendamiseks esitas hageja ringkonnakohtule HÜ Luited 27.09.2017 korduva üldkoosoleku protokolli, kus otsustati pöörduda kohtusse HÜ-le Luited tekitatud kahjude väljamõistmiseks mitmete isikute, sealhulgas XX vastu, ning volitati juhatust kohtusse pöördumistel esindajate määramiseks. Vastavalt VÕS § 226 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Ringkonnakohus võttis esitatud tõendi asja materjali juurde ning teavitas sellest kostjat. Ringkonnakohtul pole alust protokolli kehtivuses kahelda.
36.Maakohus tugines õigesti asjas esitatud tõenditele, kui tuvastas, et Bestfox Auctions OÜ poolt tehtud tööd ei olnud ühistule vajalikud, olid täiesti ebakvaliteetsed ning selliste tööde eest tasumisega tekitati ühistule kahju. Kostja väide, et tegemist oli avariiolukorra likvideerimisega, jäi paljasõnaliseks. Kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses tuginenud ühelegi tõendile, millega oleks fikseeritud avarii olukord, ja mille maakohus on jätnud tähelepanuta. Kostja ei ole millegagi ümber lükanud OÜ Balti Soojus Inspektor poolt teostatud katuse ülevaatuse aktis väljatoodud puuduseid ning tehtud järeldust, et teostatud tööde parandamiseks tuleb eemaldada kogu paigaldatud SBS pealiskate ja paigaldada uus kate. Kostja enda poolt 2016. aasta augustis tehtud videosalvestus näitamaks vee läbijooksude puudumist koridoris ja boksides, ei tõenda avariiolukorda 2015. aasta augustis ega Bestfox Auctions OÜ poolt tehtud töö kvaliteetsust ja vajalikkust.
37.TÜS § 631 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju ühistule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb oma kohustusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
38.Solidaarse vastutuse puhul on hagejal õigus valida, kelle vastu ta nõude esitab. Käesolev hagi on esitatud kostja vastu, mistõttu on asjakohatud kostja väited, et tеised juhatuse liikmed nõustusid oma käitumisega kostja tegevusega tööde tellimisel ja tööde eest arvete tasumisel. Maakohus tuvastas, ja selle üle pole vaidlust, et lepingu katuse parandamiseks sõlmis ainuisikuliselt kostja endale kuuluva äriühinguga Bestfox Auctions OÜ, samuti võttis kostja tööd vastu ja andis raamatupidajale korralduse Bestfox Auctions OÜ arvete tasumiseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
40.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2574 eurot, sellest riigilõiv on 450 eurot, äriregistri väljavõtte kulu 18 eurot ja õigusabikulud 2106 eurot. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
41.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb õigusabikulu hüvitamist 3,5 tunni õigusabi eest tasumääraga 150 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja tutvus kaebusega, pidas nõu kliendiga ja koostas vastuse, kokku 3,5 tundi. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on kohtupraktikas aktsepteeritav tasumäär vandeadvokaadist esindaja puhul. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 630 eurot (3,5x150x1,2). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.