HÜ Luited hagi X X (endine X) vastu rahalises nõudes 6209,92 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja HÜ Luited (registrikood 80044336) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat M M (e-post xxx) Kostja X X (isikukood x, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: O S (e-post: xxx) Iseseisva nõudeta kolmas isik Z Z (isikukood z) Iseseisva nõudeta kolmas isik C C (isikukood ccc)
Kohtuistung 16.05.2019, edasi kirjalikus menetluses
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista X Xilt kahju summas 5 749,93 eurot HÜ Luited kasuks.
3.Välja mõista X Xilt viivis HÜ Luited kasuks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (s.o 5 749,93 eurot) tasumata osalt alates 15.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulud jätta X Xi kanda.
5.Välja mõista X Xilt HÜ Luited kasuks menetluskulu summas 2 574 eurot.
Töö nr 1801: Olemasoleva hoone seina olemasolev lahendus X tn 11 ja 11a garaažide vahel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt oli X X (endine X, kostja) HÜ Luited (hageja) juhatuse liige alates 07.07.2015 kuni 16.06.2017. Kostja on ühtlasi B A OÜ juhatuse liige. Kostja tellis hageja juhatuse liikmena garaaži ehitise vee läbijooksu probleemi lahendamiseks ehitustöid B A OÜ-lt, tasudes selle eest hageja arveldusarvelt B A OÜ-le kokku 5749,93 eurot. Tööde teostamise kohta koostas kostja akti nr 092415-011/1 – 001, mille kohaselt tööde kvaliteet on väidetavalt hea, pretensioone ei ole. Hageja on tellinud 11.11.2015 OÜ-lt x katuse ülevaatuse akti, mille kohaselt OÜ-l B A puudus majandustegevuse registris registreering, tööde teostamise kohta ei ole tellitud omanikujärelevalvet, SBS katte paigaldustööd on teostatud mittevastavalt bituumenimaterjalide paigaldamise normidele, OÜ B A poolt esitatud arvetes on nimetatud SBS pealiskatte materjali, mida pole olemas ja pole teada, mis materjali on tegelikult kasutatud. Teostatud tööde
parandamiseks tuleb eemaldada kogu paigaldatud SBS pealiskate ja paigaldada uus kate vastavalt bituumenimaterjali paigaldamise nõuetele. 01.04.2016 aktiga fikseeriti leke hagejale kuuluva katuseosa esimeses sektoris (garaažid 1-31) ning tuvastati, et vesi tungib garaažide siseruumidesse hoopis HÜ Luited 2 katuselt, mis asub hageja katusest 0,9 meetrit kõrgemal, kellele tehti selle kohta vastav avaldus ja kellel paluti katus võimalikult kiiresti parandada. Tallinnas aadressil X tn 11 ja 11a asuva garaažikomplekside olemasolevate katuse ja seina konstruktsiooni väljaehitamise kohta on tehtud ka x OÜ poolt töö nr 1801, mis kirjeldab olemasolevat olukorda ja töid, mis oleks vaja tegelikult teha veelekke probleemi lahendamiseks. Kuivõrd kostjale oli teada või pidi olema teada, et vee läbijooksu probleemi põhjuseks on vee läbijooks X tn 11A katuselt ja ta rikkus enda hoolsuskohustust, tellides töid enne veelekke tegelikku põhjust välja selgitamata, rikkus ta enda kohustusi hageja juhatuse liikmena, millega tekitas hagejale otsese varalise kahju summas 5749,93 eurot. Hageja põhikirja punkti 54 kohaselt korraldab hooneühistu igapäevast majandustegevust ning ühistule kuuluvat kinnisasja valitseb juhatus, kes põhikirja punkti 58 kohaselt võtab otsuseid vastu koosolekul. Hageja juhatuse koosolek ei ole võtnud vastu otsust tellida töid B A OÜ-lt, vaid seda otsustas kostja ainuisikuliselt, rikkudes sellega hageja põhikirja punkti 61, mis keelab hageja juhatuse liikmel teha tehinguid huvide konflikti situatsioonis. Hagejale ei ole teada, et kostja oleks uurinud, kas vaidlusalused tööd on üldse vajalikud (oleks eelnevalt tuvastanud, mis on tegelik vee läbijooksu probleem) ja isegi kui nad oleksid olnud vajalikud (millega hageja ei nõustu), millise hinnaga oleks nende tööde teostamist pakkunud teised äriühingud. Hageja leiab, et juhatuse liige peab TÜS § 631 lg 1 tuleneva hooneühistu tegevuse juhtimise ja esindamise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks olema kursis hooneühistu jooksva majandusseisuga, tutvunud hooneühistu majandustegevusega seotud oluliste tehingute sisuga ning olema piisavalt informeeritud hooneühistu majandustegevuse seisukohalt oluliste otsuste langetamiseks. Lisaks on lojaalsuskohustusest ja hea usu põhimõttest tuletatav juhatuse liikme kohustus hoiduda huvide konfliktis tegutsedes kolmanda isikute huvide eelistamisest hooneühistu huvidele. Hageja hinnangul on käesoleval juhul täidetud kostja vastu ÄS § 187 lg 2 alusel ja seega analoogia korras kas TÜS § 631 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused, kuna kostja poolt enda juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena on hagejale kaasnenud varaline kahju ning kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja on neid juhatuse liikme kohustusi rikkunud, tellides hagejale mittevajalikke ja ebakvaliteetseid töid 5749,93 euro väärtuses äriühingult, mille juhatuse liige on ta ise ega ole tõendanud, et ta täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 5749,93 eurot kahjuhüvitisena ning viivise alates käesoleva hagiavalduse esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja palus oma vastuses jätta hagi rahuldamata.
Kostja on seisukohal, et asjas pole tõendatud, et tegelikuks katuse läbijooksu põhjuseks on vee läbijooks X tn 11A katuselt. Hageja juhatusele (sealhulgas kostjale) ei olnud teada katuse läbijooksu põhjused. Sellest põhjusest sai teada vaid uus juhatus, mis tellis vastava eksperthinnangu, arvestades, et teostatud remonditööd ei andnud tulemusi (läbijooksud ei olnud likvideeritud). Kostja rõhutab, et teostatud katuse remonditööde eesmärgiks oli hageja liikmetele kahju ärahoidmine. Kostja oma tegevusega katsus avariiolukorras teha omalt poolt maksimaalselt selleks, et peatada vee läbijooksud. Teised juhatuse liikmed Z Z ja C C oma käitumisega nõustusid kostja tegevusega. Z Z ja C C ei tahtnud tellida ekspertiisi enne tööde teostamist ning ei tahtnud selle probleemiga tegeleda, tekitades sellega kahju hagejale. Kostja tegutses antud olukorras juhatuse liikme vajaliku hoolsuse määraga. Hagi ei ole esitatud toimides heas usus ja sellega taotleb hageja alusetut rikastumist kostja arvel. Otsus katusetööde teostamise kohta oli võetud vastu hageja üldkoosoleku poolt, mis toimus kevadel 2015. Kostja tellis tööd firmalt B A OÜ mitte oma enda ainuisikulise otsuse alusel, vaid hageja üldkoosolekul vastuvõetud otsuse järgi. Kuna tegemist on hageja kõrgeima organi otsuse täitmisega, siis on kostja täitnud oma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega TÜS § 631 lg 1 mõttes. Hageja pole ühtegi korda pöördunud B A OÜ poole ametlikult pretensiooniga töö kvaliteedi osas. Hageja pole tõendanud, et kostja tegutses pahatahtlikult või hageja huvide vastaselt. Kostja küsis eelnevalt hinnapakkumisi. B A OÜ on teinud tööd parima hinnaga, mis on oluliselt vähem kui tegelik turuhind teostatud töödele tol perioodil. B A OÜ teostas katuse remonditööd. Tegemist ei olnud terve katuse põhjaliku renoveerimisega ega uue katusekatte ehitamisega. Katuse ehitustööde teostamiseks oleks olnud vaja teostada projekt, taotleda ehitusluba ning täita samuti kõiki tol ajal kehtinud ehitusseadusest tulenevaid nõudeid. Ilmselt selle tõttu, et tegemist ei olnud ehitustöödega vaid remonditöödega ei peaks OÜ-l B A olema Majandustegevuse registris registreeringut ning samuti sel põhjusel tööde teostamise kohta ei ole tellitud omanikujärelevalvet. Kostja rõhutab, et antud menetluses ei teki temal kahju hüvitamise kohustust, kuna hageja pole tõendanud, et kahju oli tekitatud kostja poolt. Samuti hageja pole tõendanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejale tekitatud kahju vahel. Kolmanda isiku C N seisukohad Komas isik on oma seisukohtades märkinud, et ei olnud nõus sellega, et kostja teostab katuse remonditööd ja nõudis tööde lõpetamist. Kostja alustas omavoliliselt katuseremondi teostamist ning on üritanud sõlmida ehituse töövõtulepingu nr. 092415-011/1, kus üheks pooleks oli kostjale kuuluv äriettevõtte OÜ B A ja teiseks pooleks pidi olema tema soovi alusel hageja. Ehituse töövõtulepingu nr. 092415-011/1 on kostja allkirjastanud digitaalselt 24.09.2015. Kolmas isik ei ole lepingut allkirjastanud ega seda aktsepteerinud. Juba 15.09.2015 (enne tähtaega kui M.X ise kirjutas alla 24.09.15 Ehituse töövõtulepingu nr. 092415-011/1) ta on esitanud enda poolt allakirjutatud Tööde teostamise akti nr. 092415-011/1-001 millest tulenes, et nagu 15.09.2015 oli juba teostatud 100% ehitustööd. Kostja isiklikult teostas remondi ja selle kvaliteet oli äärmiselt halb. Vaielda temaga ei olnud võimalik, seetõttu kolmanda isiku algatusel ja tellimusel oli teostatud erapooletu katuse ülevaatus.
Kuna kostja oli hageja juhatuse liige, siis tal oli samasugune esinduse õigus, kui ka kolmandal isikul ning ta omas õigust anda erinevad korraldused sh. raamatupidajale. Kostja on andnud raamatupidajale nii suusõnalised kui ka e-kirjade kaasabil korraldused tasuda B A OÜ-le rahalised vahendid arvete eest ja ehitusmaterjalide eest. Kolmanda isiku Z Zi seisukohad Kolmas isik kinnitas, et kostja on tegutsenud ainuisikuliselt, kaasamata ülejäänud juhatuse liikmeid. Samuti on kinnitanud, et juhatuse koosolek ei ole vastu võtnud otsuseid tellida töid B A OÜ-lt. Katusetööde teostamiseks tema nõusolek puudus. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid ning kolmandate isikute seisukohti, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Käesoleval juhul puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: - Kostja on olnud hageja juhatuse liige perioodil 07.07.2015 kuni 16.07.2017 (hageja registrikaardi väljavõte tlk 30-36); - Kostja on B A OÜ juhatuse liige (tlk 37); - Kostja on tellinud hageja nimel B A OÜ-lt ehitustöid (tlk 39, 124-129); - B A OÜ-le on tasutud hageja arveldusarvelt tööde teostamise eest kokku 5749,93 eurot (tlk 38). Hageja on esitanud kostja vastu hagi leides, et kostja on rikkunud hoolsuskohustust, tellides töid enne katuse veelekke tegelikku põhjust välja selgitamata ja ilma koosoleku otsuseta ning tekitades hagejale sellega otsese varalise kahju.
4.Hooneühistuseadus (HÜS) § 1 lg 2 sätestab, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses (TÜS) sätestatut, kui HÜS-st ei tulene teisiti. TÜS § 58 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed on ühistu nimel tehingute tegemisel kohustatud ühistu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. TÜS § 631 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
Vastavalt TÜS § 631 lg 2, juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju ühistule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Hageja põhikirja punkti 54 kohaselt korraldab hooneühistu igapäevast majandustegevust ning ühistule kuuluvat kinnisasja valitseb juhatus, kes põhikirja punkti 58 kohaselt võtab otsuseid vastu koosolekul (tlk 49-52). Kohus peab vajalikuks viidata ka hageja põhikirja p-le 62, mille kohaselt tuleb otsused vormistada kirjalikult. Põhikirja p 63 kohaselt võivad juhatuse liikmed otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik juhatuse liikmed. Sel juhul koostab juhatuse esimees juhatuse otsuse projekti ning esitab selle kõikidele juhatuse liikmetele. Iga juhatuse liige peab kas aktsepteerima otsust otsusele allkirja andmisega või lisama otsusega mittenõustumise kohta otsuse projektile eriarvamuse. Kui otsuse projekti suhtes ei ole kasvõi üks juhatuse liige kirjeldatud viisil arvamust avaldanud, loetakse, et otsustamist ei ole toimunud.
5.Hageja 11.07.2014 kordusüldkoosoleku protokollist selgub, et 2-3 aastat on olnud probleem katusega, mis laseb vett läbi (tlk 68). Hageja 28.05.2015 üldkoosoleku protokollist nähtub, et vastu on võetud otsus puhastada katus mullakihist ja siis otsustada renoveerimistööde maht (tlk 131-133, p 4.1). Kostja poolt esitatud protokollis sisaldub p 4.1 ka lause „teha remont“ (tlk 160-162). Kuigi hageja ja kostja poolt esitatud protokollid erinevad teineteisest viimase lause osas, siis ei saa asuda kummagi esitatud versiooni puhul seisukohale, et kokkulepitud oleks renoveerimistööde maht ja selle teostaja. Mõlemast protokolli versioonist nähtub, et otsustatud on esmalt üksnes katuse puhastamine ja seejärel otsustada tööde maht/probleemse osa remontimine. Kohtule ei ole esitatud ühtki hageja üldkoosoleku otsust, mis kinnitaksid katuseremondi teostamise kokkulepet tehtud tööde mahus ning samuti kokkulepet lepingu sõlmimiseks B A OÜ-ga. Kostja väide selle kohta, et töid pidi teostama B A OÜ oli vastuvõetud hageja juhatuse koosolekul ning teised juhatuse liikmed ei olnud sellele vastu, on jäänud paljasõnaliseks ning teiste juhatuse liikmete nõusolek tööde tellimiseks ei ole tõendatud. Nimetatust saab kohtu hinnangul järeldada, et kostja on tegutsenud ainuisikuliselt nimetatud otsuste vastuvõtmisel. Ka kostja poolt viidatud asjaolu, et teised juhatuse liikmed on oma käitumisega nõustunud kostja tegevusega tööde tellimisel ja arvete tasumisel, on kohtu hinnangul alusetu ja tõendamata. Kohtule on esitatud e-kirjavahetus kostja ja hageja raamatupidaja vahel, millest nähtub, et kostja ise on palunud raamatupidajal tehtud tööde eest arved tasuda (tlk 117-120). Samuti on kolmandad isikud, kes olid kostjaga samal ajal hageja juhatuse liikmed, menetluses kinnitanud, et kostja on tegutsenud ainuisikuliselt, kaasamata ülejäänud juhatuse liikmeid ning et juhatuse koosolek ei ole vastu võtnud otsuseid tellida töid B A OÜ-lt (C C 13.12.2018 esitatud seisukoht p 3, tlk 82-83; 16.05.2019 istungi protokoll, tlk 102; Z Z 18.07.2019 seisukoht tlk 106). Seega ei ole kostja tellides töid B A OÜ-lt tegutsenud hageja koosoleku otsuse alusel ning on tellinud töid ilma vastava nõusolekuta.
6.Hageja põhikirja p 61 sätestab, et juhatuse liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema või tema abikaasa, õe, venna, lapse või vanemaga lepingu sõlmimise või nimetatute vastu nõude esitamise üle.
Materjalidest nähtub, et nii töövõtuleping B A OÜ-ga kui ka tööde teostamise akt on üksnes kostja poolt allkirjastatud (tlk 124-129, 130). Seega on kostja kohtu hinnangul tegutsenud ka huvide konflikti situatsioonis tellides töid osaühingult, mille ainuosanik ja juhatuse liige ta on.
7.Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et tegemist oli avariiolukorraga ning m.h väitnud, et on küsinud enne tööde teostamist hinnapakkumisi ning B A OÜ teostas töid kõige soodsamalt. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine tähendab eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt ka Riigikohtu lahend 3-21-197-13 p 19, 3-2-1-38-15 p 14). Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-41-05). Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja –selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-197-13). Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-41-03 p 10 märkinud, et kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse. Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata ka tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Eelkõige on just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu võimalik teha kindlaks, kas juhatuse liige on äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte. Juhatuse liikme kohustuse täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes selle olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Käesoleval juhul oleks kostja juhatuse liikmena pidanud kohtu hinnangul esmalt selgitama välja läbijooksu algpõhjuse ning tegema seoses sellega kindlaks, kas ja mis töid on üldse vaja teha. Kostja on väitnud, et kuna tegemist oli avariiolukorraga, siis oligi võetud vastu otsus teha tööd kiiremas korras, minimaalsete kulutustega. Kostja on välja toonud 28.06.2019 dokumendis, et pärast mullakihi eemaldamist avastati, et osa katusekattest on vigastatud (sealhulgas mullakihi eemaldamise käigus) ning pärast seda oli juhatuse poolt vastu võetud otsus katta uue katusekattega olemasolevad läbijooksvad kohad. Ühtegi tõendit otsuse kohta kostja ei ole esitanud, s.h ei ole tõendatud kostja poolt viidatud avariiline olukord. Kostja on esitanud tõenditena hinnapakkumise x OÜ-lt summas 12 618,24 eurot (tlk 69), x OÜ-lt summas 7703,40 eurot (tlk 70) ning x OÜ-lt summas 14 580 eurot (tlk 71). Samas
ei nähtu, millal konkreetselt hinnapakkumisi küsitud on, kuhu need pakkumised saadetud on ning milliseid algandmeid on kostja hinnapakkumisi küsides esitanud. Kohtul puudub veendumus, et nimetatud hinnapakkumised on võrreldavad kostja poolt teostatud töödega. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et nimetatud hinnapakkumised oleksid olnud mõnel koosolekul arutusel. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja tegutses ainuisikuliselt ilma vastava otsuseta. Samuti tööd, mis kostja osaühing teostas, olid ebakvaliteetsed. Hageja on esitanud katuse ülevaatuse akti, mille kohaselt on kindlaks tehtud, et SBS katte paigaldus on teostatud ebakvaliteetselt, liitekohad on teostatud valesti ja paigaldus parabeedil ja ventsahtide ümber on teostatud valesti (tlk 6-11). Samuti on välja toodud, et OÜ B A poolt esitatud arvetes nimetatud SBS pealiskatte materjali pole olemas ja pole teada, mis materjali on kasutatud. Akti koostajad on leidnud, et teostatud tööde parandamiseks tuleb eemaldada kogu paigaldatud SBS pealiskate ja paigaldada uus kate vastavalt bituumenimaterjali paigaldamise nõuetele. Hageja on kinnitanud, et mingit kasu töödest ei saadud. Kõik, mis tehti tuleb eemaldada (protokoll tlk 100 pöördel).
8.TÜS § 631 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju ühistule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus selgitab, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Käesoleval juhul, et ole kostja tõendanud, et ta oleks oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Asjaolu, et kostja sõlmis töövõtulepingu endaga seotud osaühinguga, annab aluse arvata, et kostja oli oma tegevusest isiklikult huvitatud. Kostja ei ole kohtule välja toonud ega esitanud tõendeid selle kohta, et enne töövõtulepingu sõlmimist oleks kostja teinud kindlaks probleemi täpsema olemuse ning tööde mahu vajaduse või et vastavaid otsuseid oleks vastu võetud. Kohus leiab, et juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks saab lugeda seda, kui juhatuse liige teeb tehingu ilma üldkoosoleku nõusolekuta, kui selline nõusolek on vajalik. Tehes tehingu ilma kõrgema organi nõusolekuta, rikub juhatuse liige aga tema ja äriühingu vahelisest sisesuhtest tulenevat kohustust.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 alusel on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige
kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Äriühingu vara väärtuse vähenemine lepingu sõlmimise tulemusena on kohtu hinnangul käsitletav kahjuna VÕS § 127 lg 1 järgi ning selline kahju on juhatuse liikme kohustuste rikkumise korral hüvitatav. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja poolt tellitud tööd olid väärtusetud, tõendamata on avariiline olukord ning lisaks puudus ka tööde tegemiseks vastav otsus. Kui kostja ei oleks äriühingu nimel lepingut sõlminud, siis ei oleks väärtusetut tööd teostatud ning hageja ei oleks pidanud osaühingule tasuma. Seega on hoolsuskohustuse rikkumine ja tekkinud kahju põhjuslikus seoses. Hageja vara vähenes tasutud summa ulatuses ilma samaväärset majanduslikku vastusooritust saamata (selle asemel sai hageja väärtusetud tööd). Hagi rahuldamist ei mõjuta see, et kostja võttis hageja juhatuse liikmena B A OÜ poolt tehtud tööd vastu ega esitanud nende suhtes pretensioone. Kohtu hinnangul vastutab tekkinud kahju eest kostja, kes tööd tellis ilma vastava otsuseta ja sellega kahju põhjustas. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel ning seega on hageja nõue summas 5749,93 euro osas põhjendatud.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise alates hagiavalduse esitamisest seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest.
11.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju summas 5749,93 eurot ning viivis alates
hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni.
12.Kohtuotsuse jõustumisel tuleb hagejale tagastada tema poolt kohtule esitatud originaaldokumendid. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.12.09.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 450 eurot ja lepingulise esindaja tasust 2409,60 eurot (milles sisaldub nimekirja kohaselt äriregistri väljavõtte kulud 18 eurot, kantselei kulud 10 eurot). Lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: - 09.10.2018 kohtumine kliendiga 0,2h; - 10.10.2018 Riigikohtu lahendite ja erialakirjanduse analüüs 1,2h; - 11.10-15.10.2018 Hagi koostamine ja vormistamine 3,5 tundi; - 13.11.2018 Vastuse analüüs, e-kirja koostamine kliendile 0,4h; - 15.11.2018 kohtumine kliendiga 0,3h; - 22.11.2018 suhtlus kliendiga, vastuse projekti koostamine 2,6h; - 16.05.2019 ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil 2,2 h; - 29.05.2019 õigusliku positsiooni kujundamine, hagi tagamise taotluse koostamine 1,9h; - 04.06.2019 taotluse vormistamine 0,6h; - 05.06.2019 telefoninõupidamine kliendiga 0,1h; - 11.06.2019 taotluse koostamine 0,2h
17.Hageja menetluskuluks käesolevas menetluses on olnud hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 450 eurot, äriregistri väljavõtte kulud 18 eurot ja kantselei kulud 10 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 450 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Samuti on põhjendatud äriregistri väljavõtte kulud 18 eurot. Hageja on kohtule
esitanud lisadena ka väljavõtteid äriregistrist. Kantselei kulud summas 10 eurot ei ole aga kohtu hinnangul põhjendatud. Tegemist on kuluga, mis peaks sisalduma juba esindaja tunnihinnas.
18.Kohtu hinnangul on hageja esindaja osutatud teenused kuni 22.11.2018 ja neile kulunud aeg põhjendatud. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik tutvuda asjaolude ja materjalidega, suhelda kliendiga ning analüüsida ka vastavaid Riigikohtu lahendeid ja erialast kirjandust. Ka vastaspoole dokumentidega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks. Vastaspoole dokumentidega tutvumine on vajalik neile seisukoha esitamiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohtu hinnangul võivad esmased toimingud menetluses olla ka ajakulukamad. Seega on märgitud teenused kuni 22.11.2018 põhjendatud 8,2 tundi. Samuti on hageja esindaja osalenud 16.05.2019 eelistungil, mis kestis ca 45 minutit. Istungil osalemiseks on vajalik selleks ette valmistuda. Samas ei ole istungiks ettevalmistumine kuigi ajakulukas ja arvestades istungi kestvusega on istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine põhjendatud kokku 1,75h. 04.06.2019 on hageja esitanud kohtule hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis rahuldamata. 11.06.2019 on hageja esitanud taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks. Taotluste esitamist ning kliendiga suhtlemist ei saa iseenesest menetluses pidada ebavajalikuks kliendi huvide kaitsmisel. Arvestades esitatud taotluste sisu ja mahuga, loeb kohus põhjendatud ajakuluks osutatud teenustele seoses esitatud taotlustega 1,75 h.
19.Seega on hageja esindaja ajakulu kokku põhjendatud 11,7 tundi. Hageja esindaja tunnihind oli 150 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ja ei ületa ülemäära käesoleval ajal keskmist tunnihinda. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 2106 eurot (koos käibemaksuga).
20.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2574 eurot (s.o riigilõiv 450 eurot, äriregistri väljavõtte kulu 18 eurot ning esindaja tasu 2106 eurot).