Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-3713
Kohtuasi
Osaühingu Toletum (likvideerimisel) hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi, Cortina Financing OÜ ja OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu Osaühingu Toletum (likvideerimisel) nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. veebruari 2020. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Osaühing Toletum (likvideerimisel) (registrikood 11011219), lepinguline esindaja Kerli Kaasik Kostja aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi, lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Marko Pilv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Toletum
(likvideerimisel)
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 19. veebruari 2020. a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu Toletum (likvideerimisel, hageja) hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi (kostja), Cortina Financing OÜ ja OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu hageja nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 17. oktoobri 2018. a määrusega välja OÜ Paxton Assets pankrot. Hageja esitas 30. oktoobril 2018 OÜ Paxton Assets pankrotimenetluses nõudeavalduse oma nõude tunnustamiseks. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid kostja ja Cortina Financing OÜ hageja nõude kogu ulatuses. OÜ Paxton Assets pankrotihaldur vaidlustas hageja nõude osaliselt. 11. märtsil 2019 esitas hageja maakohtule hagi 1 900 797 euro 35 sendi suuruse nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets pankrotimenetluses.
23.augusti 2019. a määrusega jättis maakohus hagi kostja vastu läbi vaatamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuli hagi jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks kostja menetluskulude katteks tagatist. Maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda.
2.Kostja esitas 25. novembril 2019 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt olid kostja menetluskulud 2692 eurot 67 senti ning õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot.
3.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu, leides, et kuna kostja seaduslikuks esindajaks on vanedadvokaadist pankrotihaldur, kellel on põhjalikud õigusalased teadmised, oleks kostja saanud ennast menetluses ise esindada. Samuti pidas hageja taotletud tunnihinda ülemäära kõrgeks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 19. veebruari 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2045 eurot 40 senti. Maakohus jättis kostja menetluskulude taotluse 647 euro
27 sendi ulatuses rahuldamata. Maakohus määras, et kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kostja õigusabiteenuse ajakulu 14,61 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot ei ole ülemäära kõrge. Õigusabiteenuse tunnihind on aastatega tõusnud, seetõttu ei saa lugeda kostja õigusabiteenuse tunnihinda keskmisest kõrgemaks.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Hageja esitas Harju Maakohtu 19. veebruari 2020. a määruse (vaidlustatud määrus) peale määruskaebuse ja määruskaebuse täpsustuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2045 eurot 40 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni punktid 1˗3). Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti hagejalt kostja lepingulise esindaja kulud välja mõistnud. Kostja on vandeadvokaadist pankrotihaldur, kes omab põhjalikke õigusalaseid teadmisi ja oleks saanud end ise kohtuvaidluses esindada. Kostja on sisuliselt ise võtnud vastu otsuse täiendavate menetluskulude kandmiseks ja seega peaks kostja kandma ka menetluskulude hüvitamise riski. Pankrotiseaduse (PankrS) § 66 lg 2 kohaselt on halduril õigus õigusalase nõustamise teenuse ostmiseks, kui kulutused on vajalikud halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Tegemist oli tavapärase nõude tunnustamise menetlusega, milleks pankrotihalduril olid kõik teadmised ja oskused olemas. Kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas leidis hageja, et need on põhjendatud 1600 euro ulatuses ajakuluga 13 tundi 50 minutit, tunnihinnaga 120 eurot.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi üksnes osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2045 eurot 40 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni punktid 1˗3).
10.Kolleegium leiab, et määrus tuleb vaidlustatud osas jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
11.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06. mai 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
12.Hageja on vaidlustanud maakohtu menetluskulude kindlakmääramise määruse õigusabiteenuse ajakulu ning tunnihinna osas. Samuti leidis hageja, et kuna kostja on pankrotihaldur, kellel on laialdased õigusalased teadmised, oleks ta võinud kohtumenetluses ennast ise esindada. Hageja leidis, et PankrS § 66 lg-st 2 tulenevalt on pankrotihalduril õigus õigusalase nõustamise teenuse ostmiseks, kui kulutused on vajalikud halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata.
13.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire piire ületanud. Kohtupraktikas on leitud, et asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Kolleegiumi varasema praktika kohaselt võib juriidiline isik ajada kohtus asju seadusliku esindaja või lepingulise esindaja kaudu ning lepingujärgseks esindajaks kohtus võib muu hulgas olla advokaat (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17715, p 14).
14.Hageja esile toodud viide PankrS § 66 lg 2 kohta ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna nimetatud säte ei reguleeri menetluskulude kindlaksmääramist. PankrS § 66 lg 2 eesmärk on kaitsta pankrotivara põhjendamatute kulutuste tegemise eest, mitte kaitsta halduri aetavas kohtuasjas vastaspoole huve.
15.Hageja esitas ka taotluse muuta menetluskulude jaotust. Kolleegium selgitab selle taotluse osas, et TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotuse määras maakohus kindlaks
23.augustil 2019 tehtud määrusega. Seega oleks menetluskulude jaotust saanud vaidlustada nimetatud määruse peale edasi kaevates. Hageja on esitanud määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale (maakohtu 19. veebruari 2020. a määrus). Ülalviidatud sättest tulenevalt ei ole selle määruse peale edasi kaevates võimalik enam menetluskulude jaotust vaidlustada.
16.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.