Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Avaldaja nõue

korras korteriomanike kaasomandisse kuuluv kanalisatsioonisüsteem. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse. Kuna kanalisatsioonitorustik ei olnud töökorras, siis saab eeldada, et korteriühistu on rikkunud oma kohustust. Korteriühistu poolse käitumise (korteriühistu ei hoidnud korras kaasomandis olevat kanalisatsioonisüsteemi) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel on põhjuslik seos. Kui kaasomandis olev kanalisatsioonisüsteem ei oleks ummistunud, ei oleks ka reovesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Puudutatud isiku seisukoht

esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.

edasi kaevu. Kanalisatsiooni läbijooksu võis iga pisike asi/ese takistada. Keila x OÜ telliti avariid likvideerima KÜ poolt.“ Kuna torustik on korteriomanike kaasomandis ja kaasomandi osa eset valitsevad (sh tagavad korrashoiu) korteriomanikud korteriühistu kaudu, siis on korteriühistu rikkunud oma kohustust – jätnud täitmata kohustuse hoida korras kaasomandi eset. VÕS § 103 lg 1 sätestab: „Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.“ Antud asjas ei ole toodud esile asjaolusid, mis välistaks korteriühistu vastutuse kohustuse täitmata jätmise eest. Puudub vaidlus selles osas, et kindlustusvõtjale tekkis kahju (15.04.2020 avaldusele lisatud fotod). KrtS § 35 lg 2 p 1 eesmärk on kohtu hinnangul ära hoida kahju tekkimine korteriomanikele. Veekahju tekkis amortiseerunud kanalisatsioonitoru tõttu ning korteriühistu poolt KrtS § 35 lg 2 p 1 nimetatud kohustuse täitmise korral ei oleks kahju tekkinud. Seega on kohtu hinnangul täidetud kõik VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Puudutatud isik on seisukohal, et kannatanu oleks saanud kahju ära hoida või selle tekkimist vähendada - kahju tekkis korteri sisese kanalisatsioonitoru halvast ühendusest (05.05.2020 puudutatud isiku vastuse lisa - foto). Olenemata ühenduse kvaliteedist on tõendatud, et kahju põhjuseks oli kanalisatsioonitoru ummistus ning kohtu hinnangul ei saaks kahju põhjustaja vastutust vähendada korterisisene halb ühendus, kui selline ühendus ei tekitanud kahju toimiva kanalisatsioonitorustiku korral (selliseid asjaolusid ei ole esile toodud). Seetõttu peab kohus põhjendatuks avaldaja põhinõuet summas 1 733,48 eurot. Puudutatud isik ei ole nõude suuruse osas vastuväiteid esitanud.

viivisenõue rahuldamata. Viivisenõue tekib, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega ning võlgnik saab viivise tekkimist vältida kohustuse täitmisega. Avaldaja esitas tagasinõude puudutatud isikule 06.11.2019 ja palus kahju hüvitada hiljemalt 20.11.2019, seega muutus nõue sissenõutavaks 21.11.2019 ja sellest kuupäevast saab arvestada viivist. Avaldus esitati 15.04.2020. Tegu ei ole ebatavalise ega ebamõistliku viivitusega, viivisemäär on seadusjärgne ja seda ei saa pidada eriliselt suureks ning samuti ei ole ebamõistlikult suureks kujunenud sissenõutavaks muutunud viivis. Arvestades viivise perioodi 21.11.2019-15.04.2020 (148 päeva), nõuet 1 773,48 eurot ja viivisemäära 8% aastas, ei ole viivisenõue 57,31 eurot vastuolus kohtu poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisesummaga. Ka sissenõudmiskulu hüvitise nõuet ja alates avalduse esitamisest nõutava viivise nõuet peab kohus põhjendatuks.

Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 470 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.