3.Välja mõista Kadi Kaselt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks 220 eurot.
Väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 07.11.2018 Kadi Kase (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 15.01.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 1506,19 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus saatis 21.01.2019 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule. 29.05.2019 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1406 eurot ja viivis ajavahemiku 21.03.2017–29.05.2019 eest 647,03 eurot, kokku 2053,03 eurot, ning viivis põhinõudelt alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni 0,06% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt asus kostja õppima Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 2014/2015 turismi- ja hotelliettevõtluse rakenduskõrgharidusõppe õppekava 1. aasta tasuta täiskoormusega kohale avatud ülikoolis. 22.04.2016 kuni 31.01.2017 viibis kostja tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel. Akadeemiline puhkus lõppes 31.01.2017, kostjal oli õpitud 4 semestrit ja läbitud 77 EAP-d, kuid oleks pidanud olema läbitud vähemalt 114 EAP-d. Ülikooliseaduse § 133 lg 2 p 1 järgi on ülikoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu. Õppeteenustasu turismi- ja hotelliettevõtluse õppekaval on 38 eurot 1 EAP. Tartu Ülikool määras 16.02.2017 korraldusega nr 2-1.24/SV/693 kostjale tasumiseks õppetasu 1406 eurot, mille alusel esitati talle 27.02.2017 arve nr XXXXXXX summas 1406 eurot tähtajaga 20.03.2017. Ülikool selgitas kostjale, et kui kostja esitab avalduse omal soovil eksmatrikuleerimiseks enne 20.03.2017, siis saab ülikool arve tühistada. Kostja avaldust ei esitanud. Ülikool eksmatrikuleeris kostja õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu. 28.02.2017 sõlmitud lepingu nr NL-280217 alusel loovutas Tartu Ülikool 06.09.2017 kostja ja Tartu Ülikooli vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja saatis kostjale sellekohase võlateatise ning andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kostja soovis kohtuvälises menetluses tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel. Hageja edastas kostjale kokkuleppe 30.11.2017. Kostja kokkulepet ei allkirjastanud ja midagi ei tasunud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud nõudeõiguse omandamist ega seda, et hagejat esindab Julianus Inkasso OÜ. Ka Julianus Inkasso OÜ ei ole tõendanud, millisel õiguslikul alusel ta nõuab võlgnevust, mis tuleneb kostja ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud lepingust. Kostja ei ole saanud ülikoolilt võlateadet ega 27.02.2017 arvet. Kostja viibis perioodil kevadsemester 2017 kuni sügissemester 2017 akadeemilisel puhkusel ning sel
ajal õppetasu maksmise kohustust ei ole. Kostjal ei saa olla õppetasu võlgnevust. Kostja õppis ülikoolis 3 semestrit ja teatas 27.02.2017, et soovib ülikooli pooleli jätta. Kostja ei nõustunud tasuma viivist ka põhjusel, et ülikool pole esitanud kostjale viivisenõuet.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 19. veebruari 2020 otsusega hagi ning mõistis K. Kaselt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevuse 2053,03 eurot (sh põhivõlgnevus 1406 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 647,03 eurot) ning viivise 0,06% päevas põhivõlgnevuselt (1406 eurot) alates 30. maist 2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 730 eurot (sh 250 eurot riigilõiv ja 480 eurot lepingulise esindaja kulu). Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on 07.09.2017 võlateatisest nähtuvalt Julianus Inkasso OÜ hageja esindajana teavitanud kostjat, et Tartu Ülikooli 27.02.2017 arvest nr XXXXXXX tulenev nõue summas 1406 eurot on loovutatud hagejale ja võlgnevus tuleb tasuda hageja esindaja arveldusarvele. Kostja ei ole võlateatise kättesaamist vaidlustanud. Kuigi kostja väitel ei ole teada, kes on nõude omandanud, ei nähtu asja materjalidest, et ta oleks väljendanud keeldumist kohustuse täitmisest hagejale ja nõudnud VÕS § 172 kohast loovutamisdokumenti. Arvestades, et kostjale on teatatud nõude loovutamisest, on VÕS § 170 järgi nõude loovutamine kostja suhtes toimunud, seega ei oma tähtsust asjaolu, kas ka tegelikult on nõue loovutatud. Kuivõrd hageja on nõude omandanud loovutamisel teel ning asunud VÕS § 164 lg 2 järgi senise võlausaldaja, s.o Tartu Ülikooli asemele, on tal õigus kostja vastu nõuet esitada. Hagejal on tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 järgi õigus volitada kolmandat isikut nõude sissenõudmisel. Võlateatisest nähtub, et hageja on volitanud Julianus Inkasso OÜ-d ennast esindama 27.02.2017 arve nr XXXXXXX summas 1406 eurot sissenõudmisel (TsÜS § 120 lg 2). Kostja viibis akadeemilisel puhkusel 22.04.2016 kuni 31.01.2017. Seega tuli kostjal alates 01.02.2017 osaleda õppetöös ja täita õppekava etteantud mahus kuni eksmatrikuleerimiseni, s.o august 2017. Kuna kostjal tuli nelja semestri peale kokku täita õppemahtu 114 EAP ulatuses ning ta on täitnud 77 EAP ulatuses, tuleb tal Tartu Ülikooli nõukogu 25.02.2013 määrusega nr 1 vastu võetud õppekulude hüvitamise tingimused ja kord tasemeõppes (Kord) § 12 ja § 16 järgi tasuda õppetasu eelmistel semestritel täitmata jäänud 37 EAP eest. See, et kostja oli teadlik kohustusest tasuda õppetasu, nähtub 07.02.2017 kirjavahetusest ülikooli õppekorralduse spetsialistiga. Kostjale selgitati 27.02.2017 e-kirjas, millisel juhul arve tühistatakse. Kuna kostja ei esitanud eksmatrikuleerimise avaldust enne maksetähtaega, tuleb tal tasuda 37 EAP eest, mille kohta on esitatud arve. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue Korra § 59 alusel 0,06% päevas viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o 21.03.2017, kuni 29.05.2019. a 674,03 eurot. Samuti on põhjendatud edasiulatuva viivise väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.K. Kase esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. veebruari 2020 otsuse tühistamist ja asja saatmist tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kostja pole vaidlustanud 07.09.2017 võlateatise kättesaamist ning pole väljendanud keeldumist kohustuse täitmisest hagejale ja nõudnud VÕS § 172 kohast loovutamisdokumenti. Kostja on sellise nõude esitanud. Samuti ei ole kohus võtnud arvesse kostja väidet, et kostja pole saanud kätte ülikooli 27.02.2017 arvet nr XXXXXXX. Seetõttu ei olnud kostjal võimalust tasuda arve sellel märgitud tähtajaks ning põhjendamatu on nõuda kostjalt viivist arve tasumisega viivitamise eest alates 21.03.2017; 2) tulnuks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja ei nõustunud kompromissiga. Kostja tegi kompromissettepaneku, milles oli nõus tasuma põhisumma 1406 eurot ja 1⁄2 riigilõivust, s.o 125 eurot, kokku 1531 eurot, maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul, igakuiselt 63,79 eurot. Hageja tegi kompromissettepaneku, mille järgi tulnuks kostjal tasuda hagis nõutud summa 6 kuu jooksul. Hageja ei teinud oma ettepanekus mingeid järeleandmisi, mistõttu kostja ei saanud sellega nõustuda. 27.01.2020 teatas kostja, et soovib lõpetada menetluse kompromissiga ning tasuda võlgnevuse 24 kuu jooksul, kuna ta on töötu. Hageja sellega ei nõustunud; 3) on kostja nõus lõpetama vaidluse kompromissiga, mille järgi tasub ta hagejale põhivõlgnevuse 1406 eurot, viivise 647,03 eurot ja menetluskulud 605 eurot (sh õigusabikulu 480 eurot ja 1⁄2 riigilõivust 125 eurot), kokku 2658,03 eurot, maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul, igakuiselt 110,75 eurot, alates 20.04.2020.
5.Osaühing Aktiva Finants vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja omandanud ülikoolilt nõude loovutamise teel. Hageja ei pea esitama kostjale nõude loovutamise lepingut, piisab loovutusteatise esitamisest, millega loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud. Kostja ei esitanud kohtuvälises menetluses peale 07.09.2017 võlateatise saamist hagejale kohustuse täitmisest keeldumist ega nõudnud eraldi teatist. Kostja on aktsepteerinud loovutust, kuna on nõustunud sõlmima hagejaga maksegraafiku. Hageja volitas Julianus Inkasso OÜ-d tegelema võla sissenõudmisega, nagu nähtub ka võlateatisest; 2) on kostja 27.02.2017 arve kätte saanud. E-kirjavahetusest nähtuvalt on kostja vastanud ülikooli e-kirjale, millega on kostjale edastatud arve. Kirjavahetuse sisuks on arve esitamise ja tühistamise aluseks olevad asjaolud. Kohtuvälises menetluses kostja ei väitnud, et ei ole arvest teadlik, vaid soovis võla tasumiseks maksegraafikut. Ka kostja väide vastuses hagile, et hagi lisast 11 nähtuvalt on kostja vaidlustanud õppemaksu arve, kinnitab, et kostja on arve saanud; 3) ei pea võlausaldaja esitama eraldi arvet viivisenõude kohta. Võlgnik on teadlik, et võla tasumisega viivitamisel on kohustus tasuda viivist. Nõude loovutamisel loovutatakse kogu nõue koos õigusega nõuda viivist jne (VÕS § 167). Arvel oli toodud tasumise tähtaeg. Kostja ei ole kohustust täitnud, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6); 4) on meelevaldne kostja seisukoht, et kuna hageja ei olnud nõus sõlmima kompromissi kostja tingimustel, tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga, kuna 24-kuuline maksegraafik oli ebamõistlikult pikk, võttes arvesse, et võlgnevus muutus sissenõutavaks 3 aastat tagasi ja kostja ei ole teinud mitte ühtegi makset. Kostjale anti kohtuvälises menetluses korduvalt võimalus tasuda võlg maksegraafiku alusel, talle võimaldati maksegraafik kolmeks aastaks, mida kostja täitma ei asunud; 5) ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses tehtud kompromissettepanekuga, kuna hagejale on apellatsioonile vastamisega kaasnenud täiendavad menetluskulud. Hageja esindaja vastas kostja esindaja 24.03.2020 e-kirjale 25.03.2020, et hageja peab võimalikuks sõlmida kostjaga
maksegraafik igakuise maksega 250 eurot maakohtu otsusega välja mõistetud kogu võla, sh täiendava viivise 253,08 eurot osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
19.veebruari 2020 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.1.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostjat on nõude loovutamisest hagejale teavitatud 07.09.2017 võlateatisega ning võlateatise kättesaamist ei ole kostja vaidlustanud. Eeltoodut kinnitab ka see, et kostja on olnud menetluse kestel nõus kohustuse täitmisega hagejale kui uuele võlausaldajale. Seega puudub kostjal risk, et kohustuse täitmisega hagejale täidaks ta kohustuse valele isikule. Hagiavaldusele lisatud võlateatisest ja volikirjast nähtuvalt esindab hagejat Julianus Inkasso OÜ ning põhjendamatu on kostja väide, et talle pole arusaadav, kas nõude omandas hageja või Julianus Inkasso OÜ.
7.2.E-kirjavahetus kostja ja Tartu Ülikooli vahel (vt hagiavalduse lisa nr 11) tõendab, et kostja on arve nr XXXXXXX summas 1406 eurot kätte saanud hiljemalt 27.02.2017. Nimetatud arve kättesaamist on kostja kinnitanud ka vastuses hagiavaldusele. Seega on paljasõnaline kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kuna ta pole arvet 1406 euro tasumise kohta kätte saanud, ei ole ta arve tasumisega viivitanud. Arve nr XXXXXXX kohaselt oli 1406 euro tasumise tähtaeg 20.03.2017 ning kostjalt viivise nõudmine on põhjendatud. Kostja seisukoht, et viivise nõudmiseks tulnuks talle esitada eraldi arve, on ekslik.
7.3.Kompromissi sõlmimine on poolte õigus ning asjaolu, et hageja ei olnud nõus sõlmima kompromissi kostja esitatud tingimustel, ei anna alust jätta menetluskulusid maakohtus hageja kanda. Kostja sellekohane väide ei tulene TsMS-i sätetest.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega 412,50 eurot (3 tundi ja 45 minutit x 110), mille ta palub kostjalt välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et kuna vastuses apellatsioonkaebusele on hageja korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, siis on põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks TsMS § 175 lg 1 järgi 220 eurot (2 tundi x 110). Väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.