Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
14. mai 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-4537
Tsiviilasi
AS Värska Vesi hagiavaldus AS A. Le Coq vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja sellest tulevikus hoidumiseks
Menetlustoiming
hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Värska Vesi (registrikood 10251987, Pikk tn 41, Värska alevik, Setomaa vald 64001); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Urmas Volens, vandeadvokaat Arsi Pavelts (Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, Tallinn 10143, telefon 6108010, epost: [email protected], [email protected]) ja patendivolinik A. S. (X, xxx, e-post: xxx);
Asja läbivaatamine
Kostja: AS A. Le Coq (registrikood 10034247, Laulupeo pst 15, Tartu 50050). Kirjalik menetlus
keeldumiseks ja riigilõivu tagastamiseks puudub alus. Kohus selgitas, et hageja võib hagi tagasi võtta või hagist loobuda. Vastavalt hageja taotlusele andis kohus hagejale menetluslike otsuste tegemiseks täiendava tähtaja kuni 24.04.2020. Kohtu pöördumistele reageerides esitas hageja 06.05.2020 hagi tagasivõtmise taotluse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata. Kohutmääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS § 424 lõikega 3 toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kohus märgib, et käesolevas asjas esitas hageja hagi tagasivõtmise avalduse enne hagiavalduse menetlusse võtmist ja seega pole hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolek vajalik. Kuna hageja on võtnud hagi tagasi, siis lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-st 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.