XX avaldus ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ringkonnakohtus Viktor Särgava
ja nende Avaldaja (võlausaldaja) XX (isikukood esindajad XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Puudutatud isik (võlgnik) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud XX kanda.
4.Välja mõista XX-lt YY kasuks määruskaebuse menetlemise kulude hüvitis 848 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (PankrS § 15 lg 5 koosmõjus § 5 lg-ga 2).
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.21. augustil 2019 esitas XX (avaldaja või võlausaldaja) Harju Maakohtule avalduse YY (puudutatud isik või võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt sõlmisid 2. detsembril 2018 avaldaja, võlgnik ja CC aktsiaseltsi Haljas (registrikood 10040963, pankrotis) aktsiate võlaõigusliku müügilepingu, millega võlgnikule ja CC-le müüdi 100 aktsiat hinnaga 1 700 000 eurot. Lepingu ps 1.3 leppisid pooled kokku, et müügihind tasutakse solidaarselt ehk müügihinna võib sisse nõuda nii CClt kui ka võlgnikult. Lepingu p 1.2 kohaselt loeti müügihinnast tasutuks 17 000 eurot. Ülejäänud ostuhind tuli tasuda maksegraafiku alusel, millest viimane osamakse 133 752 eurot tuli tasuda hiljemalt 20. juunil 2019. Avalduse esitamise hetkeks on avaldajale tasutud kokku 42 100 eurot, seega moodustab võlgnevus 1 657 900 eurot. Avaldaja esitas 2. septembril 2019 kohtule Telia Eesti AS kinnituskirja selle kohta, et pankrotihoiatus on võlgnikule 8. augustil 2019 faktiliselt saadetud. Võlgnik ei ole pankrotihoiatusele reageerinud ega võlgnevust tasunud. Eelnevaga on avaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse ja esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
VÕLGNIKU VASTUVÄITED
3.Võlgnik võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust ei tunnista. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta on pankrotihoiatuse võlgnikule kätte toimetanud, võlgnik ei ole pankrotihoiatust kätte saanud. Avaldaja nõue ei ole selge, tõendamata on nõude olemasolu pankrotiavalduses esitatud ulatuses ja mahus, samuti ei ole võlausaldaja veenvalt põhistanud nõude alust ning täitmise tähtaega ega võlgniku maksejõuetust. Võlgnik on seisukohal, et tegemist ei ole solidaarse nõudega.
4.Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnikule kuuluvad korteriomandid aadressiga Koidu tn 846, Tallinn ja Uus-Tatari tn 16-48, Tallinn ning kinnistu aadressiga Sisaski tn 25, Tallinn. Kinnistute koguväärtus on umbes 843 800 eurot. Võlgnik on seotud 27 juriidilise isikuga, millest 15 puhul on võlgnik tegelik kasusaaja. Näiteks avaldajale kuuluva Osaühingu Capet Invest väärtus on 250 000 eurot ning osaühingule kuulub 3 kinnistut turuväärtusega kokku 1 519 000 eurot.
5.IQ FinTech OÜ on 10. detsembril 2018 teatanud võlgnikule, et jätkuvalt on 50% aktsiaseltsi Haljas (pankrotis) aktsiatest panditud IQ FinTech OÜ kasuks, kes on keeldunud aktsiaid pandi alt vabastamast, kuna avaldaja ei ole täitnud IQ FinTech OÜ ja avaldaja vahel sõlmitud laenulepingut. Seega on avaldaja rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust anda üle aktsiad, millel ei lasu pante ega muid kohustusi. Müügilepingu pooled ei ole leppinud kokku selles, et ostjad täidavad pandi aluseks olevad kohustused müüja eest. Eelnevast
tulenevalt kasutasid ostjad, sh võlgnik, võlaõigusseadusest (VÕS) tulenevat õigust keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud.
6.Lisaks on võlgnikule teatavaks saanud, et avaldaja ei ole avaldanud aktsiaseltsi Haljas (pankrotis) majandusliku seisundi kohta müügilepingu sõlmimisel tõeseid andmeid. Lepingu p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et koos müügilepingu vormistamisega müüakse kinnistu Männiku tee 106C avaldaja või tema poolt näidatud äriühingu kaasomandisse selliselt, et võõrandamise tulemusena jääb avaldaja kasutusse kinnisasi ligikaudse pindalaga 85 m2. Pooled leppisid kokku, et kui tulevikus õnnestub kinnistu jagada, siis teostavad pooled kõik maakorralduslikud toimingud mõistliku aja jooksul arvates võlausaldajate nõusoleku saamisest kinnistu jagamiseks. Ühtlasi kinnitas avaldaja, et ta on nõus tasuma kinnisasja kaasomandiosa suuruse vastava osa turuhinnast. Lepingu pi 6.1 pole aga võimalik täita, kuna vaidlusalune kinnistu Männiku tee 106C on võõrandatud aktsiaseltsi Haljas (pankrotis) võlausaldaja nõude katteks. Seega jääb võlgnikul saamata müügihind kinnisasja osa eest. Aktsiaseltsi Haljas (pankrotis) vara vähenemise võrra väheneb ilmselgelt ka üleandmisele kuuluvate aktsiate väärtus.
7.4. jaanuaril 2019 esitasid võlgnik avaldajale müügilepingust taganemise avalduse, millega avaldaja on tutvunud, kuid mille kättesaamise kinnitamisest on avaldaja keeldunud. Taganemisavalduse üleandmist avaldajale saab kinnitada CC, kes viibis üleandmise juures. Seega lõppes müügileping 5. jaanuaril 2019 ning pooltel tekkis kohustus tagastada üksteisele lepingu alusel saadu. Võlgnik esitas 25. septembril 2019 ka menetlusliku taganemisavalduse. Võlgnikul on seega nõue avaldaja vastu summas 42 100 eurot. Vaidlus nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Harju Maakohus jättis 18. oktoobri 2019 määrusega ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas menetluse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus määras tagastada 6. septembril .2019 ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiit summas 2000 eurot. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ning mõistis võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 2895 eurot koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras.
9.Maakohus leidis, et avaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 järgi, mille kohaselt võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotihoiatus on Telia Eesti AS kinnitusel saadetud võlgniku rahvastikuregistrisse märgitud e-posti aadressil XXX. Sama e-posti aadressi on võlgnik märkinud notariaalsesse lepingusse. Äriregistri väljatrükilt nähtub, et võlgnik kasutab sama e-posti aadressi ka endale kuuluva äriühingu e-posti aadressina. Maakohus oli seisukohal, et avaldaja on tõendanud võlgnikule pankrotihoiatuse kättetoimetamise.
10.Maakohus tugines ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmisel PankrS § 15 lg 1 p-dele 1 ja 4 ning leidis, et vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. AS Haljas aktsiate müügilepingu sõlmimise asjaolud ja lepingust taganemise kehtivuse tuvastamine ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et vaatamata vaidlusaluse müügilepingu sõlmimisele kuuluvad aktsiaseltsi Haljas (pankrotis) 100 aktsiat endiselt avaldajale. Notariaalse lepingu punktis 6 nimetatud kinnistu oli tegelikkuses enne müügilepingu sõlmimist võõrandatud täitemenetluses. 4. jaanuaril 2019 on võlgnik teinud lepingust taganemisavalduse, kuna aktsiaselts Haljas (pankrotis) oli müügilepingu sõlmimisel tegelikult pankrotiseisus. Maakohus on seisukohal, et esitatud tõenditest
nähtuvalt võib võlgnikul olla avaldaja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue summas 42 000 eurot.
11.Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesolevas menetluses on võlgnik nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine.
12.Eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus, et kuna võlausaldaja ei ole oma nõude olemasolu tõendanud ning võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, siis tuleb vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlusest ning PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt tuleb jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur nimetamata.
MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUSE KÄIK
13.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
14.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt avaldaja nõue ei ole selge. Avaldaja nõue tuleneb notariaalsest lepingust, milles kokkulepitud maksetähtpäevad on saabunud, kuid maksekohustused on täitmata. Põhjendamatu on maakohtu poolt omistada tähtsus asjaolule, et aktsiaseltsi Haljas (pankrotis) aktsiad kuuluvad siiani avaldajale. Aktsiate omandiõiguse üleminekuks olid sätestatud tingimused lepingu p-des 2.1-2.4, millest näiteks p-s 2.3 on selgelt ette nähtud ostjate kohustus aktsiate ülemineku eeltingimused ühepoolselt täita. Omandiõiguse üleminek takerdus ostjate lepingurikkumise tõttu. Müügilepingu p-s 6 nimetatud Männiku tee kinnistut ei võõrandatud enne 2. detsembrit 2018 vaid 30. juulil 2019 aktsiaseltsi Haljas (pankrotis) võlausaldaja nõude katteks, mis oli kajastatud müügilepingu leheküljel 10 summas 2 144 744,38 eurot. Kinnistu võõrandamine oli tingitud võlgniku poolt müügilepingu rikkumisest. Aktsiaseltsi Haljas (pankrotis) pankrot ei olnud lepingu p 7.1 kohaselt aluseks ostjapoolsete kohustuste täitmata jätmiseks.
15.Müügilepingust taganemist sai avaldaja teada 25. septembril 2019. 4. jaanuari 2019 taganemisavaldus on vormistatud tagantjärele, täitmata on formaalsed eeldused ning taganemisavaldus on tühine ka põhjusel, et taganemisel pole antud VÕS § 114 järgi kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Võlgnik on maksejõuetu, võlgnikule kuuluvatel kinnistutel on hüpoteegid ja võlgnik pole tõendanud, et tegemist oleks tühjade hüpoteekidega. Osaühingu Capet Invest majandusaasta aruande kohaselt on osaühingu osa turuväärtuseks parimal juhul vaid 2622 eurot.
16.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus
rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
19.Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus PankrS § 31 lg 2 järgi pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Muu hulgas on PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, ja sama sätte p 4 järgi ka olukord, kus võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud. Maakohus peab võtma põhjendatud seisukoha võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete kohta (vrdl RKTKm 12.06.2013, 3-2161-13, p 14 ja 16). Kohtul on avalduse põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolust või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid.
20.Maakohus on märkinud määruses tuvastatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel kohus järelduseni jõudis (TsMS § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8 ning § 442 lg 8). Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Maakohus on avalduses esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Kuivõrd pankrotiseadusest ei tulene üheseid ja selgeid kriteeriume, mille alusel saab kohus otsustada nõude selguse üle, on tegemist maakohtu diskretsiooniotsusega, millesse ringkonnakohus saab sekkuda juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus käesolevas asjas diskretsioonipiire ületanud.
21.Pankrotiavaldusele esitatud vastuväidetest tulenevalt on vaja avaldaja nõude olemasolu selgitamiseks kindlaks teha, millised olid poolte lepingujärgsed kohustused. Kohtule esitatud materjalidest on selge, et poolte vahel on vaidlus p-dest 2.3.1 ja 2.3.3 tulenevate kohustuste täitmise üle, st kes pidi täitma avaldaja kohustuse IQ FinTech OÜ ees, et võlgnik saaks üle anda lepingu p-i 2.3 järgsed kinnitused. Samuti on ebaselge, millised tagajärjed toob endaga kaasa lepingu p 6.1 täitmise võimatus. Pärast seda, kui kohus on kindlaks teinud poolte lepingujärgsed kohustused, on alles võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses on müügilepingut rikutud ning kas võlgnik on lepingust kehtivalt taganenud. Avaldaja on võlgniku taganemisavaldusele esitanud vastuväited, mistõttu peab kohus hindama lepingust taganemise formaalseid ja materiaalseid eelduseid, sh kas tegemist oli olulise lepingurikkumisega, mis annab õiguse taganeda lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata, kas taganemine oli põhjendatud kogu lepingust või mingist lepingu osast ning mis on selle tagajärg võlgniku kohustustele. Seejuures on maakohus õigesti märkinud, et kui võlgnik on lepingust tervikuna kehtivalt taganenud, siis võib võlgnikul avaldaja vastu olla 42 100 euro suurune nõue. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
22.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et maakohus on õigustatult ja diskretsioonipiire ületamata jõudnud järeldusele, et võlausaldaja nõude selguse hindamine ületab praegusel juhul pankrotimenetluses nõude hindamise mahtu, kuivõrd sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Kohtul puudub kohustus hinnata ajutise pankrotihalduri nimetamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise
lahendamisega hagimenetluses (vt nt Riigikohtu 06.03.2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-11702, p 10). Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
23.Kuna esineb alus PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel ajutise halduri nimetamata jätmiseks, siis ei ole vaja hinnata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetust (PankrS § 31 lg 2 esimene lause). Kuivõrd võlausaldaja nõue vajab tõendamist hagimenetluses, ei oma ebaselge nõude alusel pankrotihoiatuse esitamine võlgnikule tähendust ning ringkonnakohus ei anna hinnangut võlgniku vastuväidetele, mis puudutavad pankrotihoiatuse kättetoimetamist.
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
26.Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud määruskaebemenetluses õigusabile kokku 4 tundi 25 minutit. Esindaja töötunnihinnaks on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik kinnitas, et ta pole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik avaldajalt välja mõista menetluskulud summas 848 eurot (160x4h25min+20%) ning kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ka viivis menetluskuludelt seadusjärgses määras.
27.Avaldaja ei ole vastuväiteid võlgniku menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele esitanud.
28.Kolleegiumi hinnangul on võlgniku esindamisele määruskaebemenetluses kulunud aeg põhjendatud ja vajalik vastates ajamahult materjalide läbitöötamiseks ja kohtule esitatud dokumentide koostamiseks põhjendatud suurusele, arvestades kohtule esitatud dokumentide mahukust ja sisutihedust. Kolleegium leiab, et võlgniku esindaja töötunnihind vastab keskmisele töötunnihinnale. Arvestades eelnevat tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isikule määruskaebemenetluse menetluskulud 4 tunni 25 minuti eest kogusummas 848 eurot käibemaksuga. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
29.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.