M Mi avaldus I Ki ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks 25. september 2019. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja/avaldaja: M M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid; Rävala pst 2, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Võlgnik: I K (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer (Cuesta Advokaadibüroo OÜ; Rävala pst 2, 10145 Tallinn, e-post [email protected])
Resolutsioon 1.Jätta rahuldamata M Mi avaldus I Ki ajutise halduri nimetamiseks.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-19-12476 menetlus. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses M Mi kanda.
4.Välja mõista M Milt menetluskulud summas 2 895 eurot (sh käibemaks) I Ki kasuks.
5.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M Mil tasuda I Kile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 2 895 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Käesoleva määruse jõustumisel tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Laus & Partnerid (registrikood 10324761, arveldusarve EE571010002031399008) Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 06.09.2019. a ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiit summas 2 000 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
Pankrotiavaldus 1.Harju Maakohtule on esitatud M Mi avaldus I Ki pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid 02.12.2018. a M M, K K ja I K AS-i xxxx aktsiate võlaõigusliku
müügilepingu, millega M M müüs K Kile ja I Kile AS-i xxxx 100 aktsiat hinnaga 1 700 000 eurot. Müügilepingus leppisid pooled kokku, et K K ja I K tasuvad müügihinna solidaarselt, ehk müügihinna võib avaldaja sissenõuda nii K Kilt kui ka I Kilt. Avalduse esitamise hetkeks on avaldajale tasutud kokku 42 100 eurot, seega võlgnevad K K ja I K avaldajale 1 657 900 eurot. 08.08.2019. a esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus tekkinud võla tasuda hiljemalt 19.08.2019. a ja hoiatas pankrotiavalduse esitamise kavatsusest. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd võlgnik on hoolimata pankrotihoiatusest siiani jätnud võlgnevuse avaldajale tasumata, siis on tõendamist leidnud fakt, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vastus
2.Kohtule 25.9.2019. a esitatud vastuses vaidleb võlgnik pankrotiavaldusele vastu. Pankrotiavalduses on Võlausaldaja asunud seisukohale, et K K ja I K võlgnevad 02.12.2018 sõlmitud müügilepingust tulenevalt M. M solidaarselt 1 657 900 eurot. Lisaks on I. K seisukohal, et tegemist ei ole solidaarse nõudega. 05.12.2018 esitas I. K päringu OÜ-le xxxx seoses lepingust tuleneva kohustusega esitada M. M originaaldokumendina OÜ xxxx kinnitus käenduse lõppemise kohta. 10.12.2018 sai I. K teada asjaolust, et jätkuvalt on 50 protsenti AS-i xxxx aktsiatest panditud OÜ xxxx kasuks. 19.12.2018 ja 19.07.2019 kirjades kinnitas OÜ xxxx, et AS xxxx aktsiaid pandi alt vabastada võimalik ei ole tulenevalt sellest, et laenulepingust tulenevaid kohustusi täidetud ei ole. Võlausaldaja ja võlgniku vahelise kokkuleppe kohaselt pidi OÜ-le xxxx laenulepingutest tuleneva kohustuse täitma M. M ning I. K üle antama aktsiad, millel ei lasu pante ega muid kohustus. Müügilepingu kohaselt oli ostjate kohustus anda võlausaldajale üle üksnes kolmandatelt isikutelt saadavad originaaldokumendid. OÜ xxxx kirjadest nähtub, et M. M omapoolset kohustust täitnud ei ole. Samuti puudub I. K igasugune info selle kohta, millises summas on M. M jätnud oma kohustused kolmandate isikute ees täitma. Seega kõiki asjaolusid arvestades ning mõlemapoolseid huvisid kaaludes, ei ole võimalik eeldada, et I. K jätkab lepingu täitmist olukorras, kus M. M on oma kohustused jätnud olulises ulatuses täitmata ning sellest tulenevalt on 50 protsenti AS-i xxxx aktsiatest panditud. Müügilepingu pooled ei ole leppinud kokku selles, et ostjad täidavad viidatud kohustused M. M’i eest. Vastasel korral tekiks olukord, kus ostjad peaks tasuda lisaks müügihinnale müüjale veel mingeid summasid ja seda olukorras, kus ostjatele ei ole kunagi avaldatud pandi aluseks olevate kokkulepete tingimusi sh müügilepingus viidatud laenukohustuse sisu või täitmata nõude suurust. Tulenevalt Võlausaldaja poolsest Lepingu rikkumisest, oli Võlgnikul õigus kasutada võlaõigusseaduses lepingu rikkumise puhuks ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lähtudes VÕS § 111 lg-st 1 keeldus I. K omapoolsete kohustuste täitmisest. Lisaks näeb VÕS § 111 lg 1 ette, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool mh oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Vaatamata asjaolule, et võlausaldaja lubas korduvalt oma kohustuse täita ning tasuda võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevad nõuded kolmandatele isikutele, ta seda siiski ei teinud. VÕS § 116 lg 1 alusel esitasid I. K ka K. K 4. jaanuaril 2019 M. M lepingust taganemise avalduse. Taganemisavalduse M. M üleandmist saab tunnistajana kinnitada ka K. K, kes viibis viidatud avalduse võlausaldajale üleandmise juures. Eeltoodust tulenevalt lõppes müügileping 05.01.2019 ning pooltel tekkis kohustus tagastada üksteisele lepingu alusel saadu. Vaidlusaluseks ajaks on täiendavalt selgunud, et ka müügilepingu sõlmimisel avaldatud andmed AS-i xxxx majandusliku seisundi kohta ei vasta tõele. Lepingu p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et koos müügilepingu vormistamisega müüakse kinnistu xxxx. M või tema poolt näidatud äriühingu kaasomandisse selliselt, et võõrandamise tulemusena jääb M. M kasutusse kinnisasi ligikaudse pindalaga 85 m2 (edaspidi kinnisasi), mille oluliseks osaks on administratiivhoone pindalaga 85 m2. Kinnisasja omaniku kasuks sõlmitakse kinnistu tasuta ja tähtajatu kasutuskorra kokkulepe administratiivhoone kasutamiseks ja kinnistu kasutamiseks 5 (viiele) sõiduautole
(parkimisala suurus ca 65 m2). Pooled leppisid kokku, et kui tulevikus õnnestub kinnistu jagada, siis teostavad pooled kõik maakorralduslikud toimingud mõistliku aja jooksul arvates võlausaldajate nõusoleku saamisest kinnistu jagamiseks. Ühtlasi kinnitas M. M, et ta on nõus tasuma kinnisasja kaasomandiosa suuruse vastava osa turuhinnast (vastavalt hindamisaktile), kui võlausaldajad seavad sellise tingimuse kinnisasja vabastamiseks koormatistest. Seoses asjaoluga, et enne müügilepingu vormistamist on lepingu p 6.1 märgitud kinnisasi võõrandatud täitemenetluses AS xxxx võlausaldaja (teadaolevalt Maksu- ja Tolliameti) nõude katteks, on muutunud võimatuks lepingu p 6.1 olukorra realiseerumine ning turuhinnale vastava müügihinna saamine lepingu p 6.1 sätestatud kinnisasja osa eest. Kuna kinnisasi on võõrandatud täitemenetluses AS xxxx võlausaldaja nõude katteks ja I. K polnud lepingu sõlmimise ajal täitemenetlusest ega sellega seotud õiguslikest tagajärgedest teadlik, siis on I. K jäänud olulisel määral ilma lepinguga kokkulepitust, sh nii potentsiaalsest turuhinnast kui ka laiemalt lepingu alusel saadavast, mis väljendub ennekõike selles, et AS xxxx vara vähenemise kaudu täitemenetluses võõrandatud kinnisvara väärtuse võrra väheneb ka ilmselgelt I. K üleandmisele kuuluvate AS xxxx aktsiate väärtus. Võlgnikud rõhutavad, et tuginesid ka oma 04.01.2019 taganemisavalduses selgelt asjaolule, et M. M on eksitanud müüjaid AS xxxx majandusseisundit puudutava informatsiooniga, sh info, mis puudutab bilansilisi varasid, tekitades sellega olukorra, kus juba võlaõigusliku lepingu sõlmimise hetkel oli AS xxxx pankrotiseisus (04.01.2019 avalduse p 2). Eeltoodust tuleneb, et M. M on lepingut oluliselt rikkunud. I. K hinnangul on tegemist olulise rikkumisega, mis annab I. K täiendava aluse lepingust taganemiseks. Lepingust taganemise korral peavad pooled üksteisele tagastama lepingu alusel saadu, sh peab müüja tagastama ostjatele viimaste poolt tasutud müügisumma. I Kil oli huvi saada AS xxxx aktsiate omand ning sellega seoses kontroll AS xxxx üle võimalikult vahetult pärast võlaõigusliku lepingu sõlmimist, kus fikseeriti detailselt nii tehingu hind kui üleantava vara koosseis, sh kohustuste maht ja muu tehinguga seotud oluline teave. Kuna tegemist oli tegutseva äriühinguga, siis oli pooltel eesmärk vältida olukorda, kus AS xxxx aktsiate üleandmise hetkeks oleks ühingu majanduslik olukord oluliselt muutunud. Kuna vahetult peale võlaõigusliku lepingu sõlmimist ilmnesid AS xxxx äärmiselt halba majanduslikku seisundit puudutavad asjaolud, mida müüja ostjate eest pahatahtlikult varjas, siis käsutustehingut 20.12.2018.a ei toimunud. Seetõttu polnud enam I. K enam võimalik saavutada võlaõigusliku lepingu sõlmimisel soovitud eesmärki, kuivõrd ilmnesid AS xxxx majanduslikku olukorda puudutavad olulised asjaolud (nt I. K teadmata täitemenetlus), mis vähendasid oluliselt ühingu väärtust. Seetõttu ei oleks I. K olnud võimalik saavutada lepinguga kokkulepitud vastusooritust – I. K oleks käsutustehingu sõlmimisel jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta tehingu sõlmimisel lootis ja milles olid pooled Lepingus sõnaselgelt kokku leppinud. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et ta on pankrotihoiatuse võlgnikule kätte toimetanud. I. K ei ole pankrotihoiatust kätte saanud. Kuigi M. M on esitanud I. K suhtes alusetu pankrotiavalduse ning M. M puuduvad I. K suhtes, mis tahes sissenõutavad nõuded, lükkab I. K alljärgnevaga ümber ka pankrotiavalduses esitatud ebaõige väite I. K maksejõuetuse kohta. Võlgnik rõhutab, et tema vara ületab oluliselt tema kohustusi ning Võlausaldaja pankrotiavalduses märgitud nõude (juhul kui see eksisteeriks pankrotiavalduses viidatud ulatuses ja mahus) rahuldamine ei tekitaks I. K mistahes majanduslikke raskusi, rääkimata püsivast maksejõuetusest PankrS § 1 mõttes. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindaja ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et I Ki ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu kuna võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
4.PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 8.08.2019. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse võlgniku e-posti aadressile xxxx (tl 6, 15, 21, 26). Võlgnik eitab pankrotihoiatuse kättesaamist (tl 47). Kohus loeb pankrotihoiatuse võlgnikule kättetoimetatuks. Pankrotihoiatus on Telia AS kinnitusel saadetud võlgniku rahvastikuregistrisse märgitud e-posti aadressil xxxx. Sama e-posti aadressi on võlgnik märkinud notariaalsesse lepingusse. Äriregistri väljatrükilt nähtub, et võlgnik kasutab sama e-posti aadressi ka endale kuuluva äriühingu e-posti aadressina (tl 6, 77). Kohtu hinnangul oli võlgnikul mõistlik võimalus pankrotihoiatusega tutvuda. Võlgnik ei tunnistanud võlausaldaja nõuet (tl 44-45). Kohtu hinnangul põhjendatult.
5.Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning punkt 4 kohaselt võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
6.Võlgniku poolt 25.09.2019. a esitatud vastuväite kohaselt ei kuulu vaidlus AS xxxx aktsiate võlaõigusliku müügilepingu täitmise üle lahendamisele pankrotimenetluses. Võlausaldaja on jätnud avaldamata müügilepingu sõlmimise ja täitmise tegelikud faktilised asjaolud. 04.01.2019. on võlgnik teinud ka lepingust taganemise avalduse, mis nii või teisiti lõpetas võlausaldaja väidetava nõude I Ki vastu. Võlgnik toob esile, et võlausaldaja on jätnud täitmata enda lepingust tulenevad kohustused. Lisaks on võlausaldaja jätnud müügilepingu sõlmimisel avaldamata tõesed andmed AS xxxx majandusliku seisundi kohta.
7.Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik ajutine haldur nimetada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Kohtu hinnangul vaidleb võlgnik nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. AS xxxx aktsiate müügilepingu sõlmimise asjaolud ja lepingust taganemise kehtivuse tuvastamine ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et vaatamata vaidlusaluse müügilepingu sõlmimisele kuuluvad AS xxxx 100 aktsiat endiselt M Mile. Notariaalse lepingu punktis 6 nimetatud kinnistu oli tegelikkuses enne müügilepingu sõlmimist võõrandatud täitemenetluses. 04.01.2019. a on võlgnik teinud lepingust taganemisavalduse, kuna AS xxxx oli müügilepingu sõlmimisel tegelikult pankrotiseisus. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-19-8478, kus kohus on nimetatud AS xxxx ajutise halduri. Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest nähtuvalt võib võlgnikul olla võlausaldaja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue summas 42 000 eurot.
8.Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesolevas menetluses on võlgnik nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik I Ki ajutist haldurit nimetada. Menetluskulude jaotus
9.PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb võlgnik õigusabikulude hüvitamist kokku summas 2 703 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude kindlaksmääramise nimekirjast nähtub, et võlgnik kasutas esindaja teenust kokku 14 tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemise seotud ajakulu 1 h. Võlausaldaja õigusabikulud moodustavad 14,25 tunni eest 2 394 eurot (sh käibemaks).
12.Kohus, tutvunud kohtuasja materjalide ja taotlusega, leiab, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele, tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Britta Oltjer osutanud võlgnikule õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et see ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
13.Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 15 tundi, tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta), kokku summas 2 880 eurot (sh käibemaks). Võlgnik on lisaks teinud registriandmete väljatrükkide saamiseks kulutusi summas 15 eurot. Nimetatud summad tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista.
14.Võlgnik on esitanud taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda võlgnikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.