OÜ Malmi Kolm hagi AS Eesti Gaas vastu lepingu kehtivuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Malmi Kolm (registrikood 11576045; asukoht Xxx tn 3, 10411 Tallinn) Hageja tehinguline esindaja: vandeadvokaat Kuuseväli (e-post [email protected])
Ahti
Kostja: AS Eesti Gaas (registrikood 10178905; asukoht Liivalaia 9, 10118 Tallinn) Kostja tehingulised esindajad: vandeadvokaat Kaupo Lepasepp ja advokaat Kaspar Endrikson (Advokaadibüroo SORAINEN AS; e-post [email protected] ja [email protected]) Kolmas isik: Tallinn, xxx korteriühistu (varasema nimega xxx) Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON:
1.Jätta OÜ Malmi Kolm hagi AS Eesti Gaas vastu lepingu kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud OÜ Malmi Kolm kanda.
3.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.OÜ Malmi Kolm esitas 28.09.2017.a Harju Maakohtule hagi AS-i Xxx ja AS-i Eesti Gaas vastu lepingute kehtivuse tuvastamise nõudes. Kohus jättis 28.02.2018.a kohtumäärusega hagi AS Xxx suhtes läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei tasunud tähtaja jooksul kostja AS Xxx menetluskulude katteks tagatist. Kohus jätkas tsiviilasja menetlust AS Eesti Gaas suhtes, s.o OÜ Malmi Kolm hagi AS Eesti Gaas vastu lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes. Maakohus jättis 10.09.2018.a otsusega hagi rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.01.2019.a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohtud leidsid, et kostjaga sõlmitud müügilepingu kehtivuse hindamiseks tuleb anda hinnang ka hageja ja AS-i Xxx sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingu kehtivusele, kohtud ei saa aga selle lepingu kehtivust tuvastada, kuna AS Xxx ei ole asjas menetlusosaline. Riigikohus tühistas 12.06.2019.a. kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2019.a. otsuse ning Harju Maakohtu 10.09.2018.a. otsuse tsiviilasjas number 2-17-14496 ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Riigikohus osundas, et kohtute põhjendused hagi rahuldamata jätmiseks ei ole õiged, sest kostja vastu esitatud hagi menetlemisel saab võrguteenuse osutamise lepingu kehtivust müügilepingu kehtivuse eeldusena hinnata ka siis, kui AS Xxx ei ole menetlusosaline. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang pooltevahelise gaasi müügilepingu kehtivusele, arvestades kolleegiumi seisukohti õiguse kohaldamise kohta. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 25.10.2011.a AS-iga Xxx Tallinnas aadressil Xxx 3 asuva tarbimiskoha suhtes maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr XXX. AS Xxx koostas 12.09.2017.a hagejale võrgulepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas võrgulepingu lõpetamisest 30.09.2017.a. Ülesütlemise alusena tugines AS Xxx tüüptingimuste punktile 13.2.3, mille kohaselt lõpeb võrguleping ülesütlemisel lepingus ja/või õigusaktides nimetatud põhjustel ühe poole kirjaliku avalduse alusel. Ühelegi lepingu punktile ega seadusele, milles oleks lepingu lõpetamise põhjus ette nähtud, AS Xxx ei ole viidanud. AS Xxx on ülesütlemise faktilise alusena toonud põhjenduseks asjaolu, et AS Xxx poole on pöördunud Korteriühistu Xxx 18 avaldusega, milles viimane on palunud lõpetada lepingud hagejaga ning esitanud väite, et hagejaga ei ole sõlmitud ühtegi lepingut või muud kokkulepet, mis annaks aluse hagejale hallata antud kinnistul asuvaid maju, sh vahendada teenuseid. Hageja esitas 20.09.2017.a AS-le Xxx oma seisukoha selle kohta, et ei pea AS Xxx ülesütlemist kehtivaks.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 27.10.2011.a Tallinnas aadressil Xxx 3 asuva tarbimiskoha suhtes maagaasi müügilepingu nr xxx. Kostja koostas hagejale 15.09.2017.a maagaasi müügilepingu ülesütlemise avalduse, millega soovis müügilepingu lõpetada 30.09.2017.a. Kostja tugines ülesütlemisel sellele, et müügilepingu osaks olevate tüüptingimuste punktis 1.4 on sätestatud, et gaasi müügi alustamise ja üleandmise eeltingimuseks on, et ostjal on tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes sõlmitud kehtiv võrguleping.
4.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud maagaasi müügileping ei ole lõppenud müügilepingu ülesütlemise avalduse esitamise tõttu, sest ei ole lõppenud hageja võrguleping AS-iga Xxx.
5.AS Xxx tüüptingimuste punkti 13.2.3 kohaselt peab AS-il Xxx lepingu ülesütlemiseks esinema konkreetne põhjus, mis on kirjas lepingus või seaduses. Võrguleping ega seadus ei näe ülesütlemise põhjusena ette õigust lõpetada võrguleping ainuüksi seetõttu, et lepingu lõpetamist taotleb kolmas isik. Hageja on alates võrgulepingu sõlmimisest varustanud aadressil Xxx 3, Tallinnas asuvaid elamuid soojusenergiaga, mille jätkamine võrguteenuse osutamiseta ei ole võimalik. Korteriühistu Xxx 18 on asutatud aadressil Xxx 18 asuva elamu majandamiseks ning hagejale teada olevalt on korteriühistul sõlmitud võrguleping aadressil Xxx 18 asuva elamu varustamiseks võrguteenusega enne kui hageja sõlmis võrgulepingu ASga Xxx. Seetõttu ei saa hageja ja AS Xxx vaheline võrguleping kuidagi kahjustada korteriühistu Xxx 18 huve.
6.Oluline on ka asjaolu, et AS Xxx on olulist vahendit omav ettevõtja ning hagejal puudub alternatiivne võimalus gaasivõrgu jaotusteenuse ostmiseks teiselt isikult. Isegi kui esineks lepingus või seaduses sätestatud põhjus, mis võiks õigustada AS Xxx poolset võrgulepingu ülesütlemist, siis on AS Xxx võrgulepingu ülesütlemisest teatanud hagejale ette ebamõistlikult lühikese aja.
7.AS Xxx poolt võrgulepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning sellest johtuvalt on kehtiv hageja ja AS Xxx vaheline võrguleping, mistõttu ei saa kostja müügilepingu ülesütlemisel tugineda asjaolule, et hagejal puudub kehtiv võrguleping AS-iga Xxx. Hageja palub tuvastada, et hageja ja kostja vahel 27.10.2011.a sõlmitud maagaasi müügileping nr xxx ei ole lõppenud kostja 15.09.2017.a koostatud maagaasi müügilepingu ülesütlemise avalduse esitamise tõttu. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga sõlmitud müügilepingut üles öelnud, vaid see lõppes automaatselt tingituna AS Xxx poolt hagejaga sõlmitud võrgulepingu ülesütlemisest. Kostja leiab, et vale on hageja väide nagu oleks kostja poolt müügilepingu ülesütlemise õiguslikuks aluseks olnud müügilepingu tüüptingimuste punkt 1.4. Kostja ei ole lepingut üles öelnud, vaid see lõppes õigusakti alusel ning kostja on müügilepingu lõppemise teates üksnes viidanud tüüptingimuste punktile 1.4, kuid mitte vastava punkti alusel müügilepingut lõpetanud. Kostja on müügilepingu lõppemisest teatamisel lähtunud ASlt Xxx laekunud informatsioonist, et hageja sõlmitud võrguleping on üles öeldud.
9.Kostja hinnangul on AS Xxx õiguspäraselt ja kehtivalt üles öelnud hageja ning Xxx vahel sõlmitud võrgulepingu. Võrgulepingu kohaselt on võrguleping sõlmitud tähtajatuna ning võrguleping lõpetatakse võrgulepingu tüüptingimustes ettenähtud korras. Võrgulepingu lõpetamise erinevad alused on sätestatud võrgulepingu tüüptingimuste loetelus, mille kohaselt on võrgulepingu üheks lõpetamise aluseks võrgulepingu ülesütlemine ühe võrgulepingu poole poolt. Võrgulepinguga ei ole lepingu korralise ülesütlemise õigust välistatud ega seda piiratud. Seega on ASl Xxx võrgulepingu tüüptingimuste kohaselt õigus võrguleping korraliselt üles öelda. Lepingu korraline ülesütlemine ei nõua põhjuse olemasolu. Kolmanda isiku seisukoht
10.Tallinn, Xxx tn 18 // Xxx tn 3 korteriühistu on seisukohal, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub alus ja põhjus hagi rahuldamiseks. Hagejal puudub õigustatud huvi ja alus kostjaga sõlmitud lepingute jätkamiseks ja kinnistul asukohaga Xxx 18/Xxx 3, Tallinn teenuste osutamiseks. Hagejal puudub nimetatud kinnistuga seos. Kinnistul on alates 2008.a loodud korteriühistu, mis haldab ja majandab kinnistul asuvaid maju. Sellest
tulenevalt on kostjad sõlminud vastavalt maagaasi võrgu- ja müügilepingud Tallinn, Xxx tn 18 // Xxx tn 3 korteriühistuga, kes nimetatud kinnistul korteriomanikele teenuseid (s.h maagaasiga varustamine) vahendab. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ning AS Xxx (varasema ärinimega kuni 14.05.2019.a AS Xxx) õiguseellane AS xxx (uue ärinimega xxx AS) sõlmisid 25.10.2011.a maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr XXX (I kd tl 6-7), 12.09.2017.a ütles AS Xxx hagejaga sõlmitud võrgulepingu üles 30.09.2017.a seisuga. Lepingu ülesütlemise õigusliku alusena tõi AS Xxx esile lepingu tüüptingimuse punktid 13.2.3 ja 13.4 ning VÕS § 195 lg 3 (I kd tl 8), hageja ja kostja sõlmisid 27.10.2011.a maagaasi müügilepingu nr xxx (I kd tl 27), kostja edastas 15.09.2017.a hagejale teate müügilepingu lõppemise kohta 30.09.2017.a põhjusel, et AS Xxx on teavitanud kostjat hagejaga sõlmitud võrgulepingu ülesütlemisest (I kd tl 28), AS Xxx ja kolmas isik KÜ Xxx 18 (uue nimega Tallinn, Xxx tn 18 // Xxx tn 3 korteriühistu) sõlmisid 14.09.2017.a. maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr XXX (I kd tl 155-156). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud maagaasi müügileping on kostja poolt 15.09.2017.a koostatud avalduse esitamise tõttu lõppenud või mitte. Hageja leiab, et kuivõrd hageja võrguleping AS-iga Xxx ei ole lõppenud, ei ole lõppenud ka hageja ning kostja vahel sõlmitud maagaasi müügileping. Hageja hinnangul on müügilepingu ülesütlemine tühine võrgulepingu ülesütlemise tühisuse tõttu. Kostja on seisukohal, et AS Xxx on lepingu kooskõlas seadusega kohaselt üles öelnud ning järelikult on seadusest tulenevalt lõppenud ka pooltevaheline müügileping.
14.Eeltoodust tulenevalt ning Riigikohtu juhistest lähtuvalt tuleb kohtul anda eelkõige hinnang sellele, kas AS Xxx on hagejaga sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr XXX kohaselt üles öelnud. Hageja leiab, et võrgulepingu ülesütlemiseks peab esinema konkreetne põhjus. Võrguleping (s.h tüüptingimused) ega seadus ei näe ülesütlemise põhjusena ette õigust lõpetada võrguleping ainuüksi seetõttu, et lepingu lõpetamist taotleb kolmas isik. Hageja hinnangul tuleb arvestada tuleb sellega, et AS Xxx on olulist vahendit omav ettevõtja ning hagejal puudub alternatiivne võimalus gaasivõrgu jaotusteenuse ostmiseks teiselt isikult. Kostja vaidleb hageja seisukohtadele vastu ja leiab, et AS Xxx on lepingu hagejaga korraliselt üles öelnud.
15.Vaidlust ei ole selles, et maagaasi võrguteenuse osutamise leping on kestvusleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest
või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Lepingu lahutamatuks osaks olevate tüüptingimuste p 13.2.3 järgi lõpeb võrguleping muuhulgas lepingu ülesütlemisel lepingus ja/või õigusaktides nimetatud põhjusel ühe poole kirjaliku avalduse alusel ning p 13.4 kohaselt on võrguettevõtjal õigus leping üles öelda ja tarbimiskoht lahti ühendada seadusega sätestatud korras.
16.Kohus leiab, et AS Xxx on hagejaga sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr XXX kohaselt üles öelnud. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et AS Xxx on hagejale 12.09.2017.a lepingu ülesütlemise avalduse esitanud ning hageja on ülesütlemiseavalduse kätte saanud, on iseenesest täidetud lepingu ülesütlemise formaalne eeldus (I kd tl 14). Järgmiseks kohus kontrollib, kas täidetud on ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.
17.Kohus märgib kõigepealt, et võlaõigusseadus eristab kahte lepingute ülesütlemise viisi: korralist ja erakorralist. Eristamise aluseks on võimalus lõpetada sõlmitud leping ühepoolselt sõltumata põhjusest või üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt on võimalik poolel üldjuhul igal ajal soovi korral lepingulisest suhtest väljuda. Seaduses on sätestatud ka juhtumid, millal üks lepingupool sõltumata lepingu tähtajatusest seda korraliselt üles öelda ei saa. Sellised on juhud, kus lepinguga on seotud teenuse kasutaja elulised huvid st kui lepingu teenuse kasutaja jaoks on tegemist elutähtsa teenusega, mille saamiseks puudub mõistlik alternatiiv (näiteks tervishoiuteenuselepingu puhul). Seega ei tunnista seadus tähtajatu lepingu korralise ülesütlemise õigust piiramatult. Lepingu korralise ülesütlemise piirang kehib nendel juhtudel, kui tegemist on lepinguga, mille sõlmimisest ettevõtja ei saa mõjuva põhjuseta keelduda, eelkõige juhtudel, kui on tegemist nn turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga.
18.Maagaasiseaduse (MGS) § 4 järgi on gaasiettevõtja ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on gaasi tootmine, import, ülekanne, jaotamine, hoiustamine või müük, ning kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest. MGS § 22 lg 1 järgi on võrguettevõtja kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga käesoleva seaduse, tegevusloa kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt. MGS § 22 lg 10 kohaselt on võrguettevõtjal õigus keelduda võrguteenuse osutamisest kui: võrguteenuse kasutaja gaasipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega ja/või võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik võimsus. Maagaasiga varustav võrguettevõtja on iseenesest elutähtsa teenuse osutaja (MGS § 22 lg 15). Vastavalt MGS § 91 lg 6 ei ole turgu valitseval ettevõtjal õigust keelduda gaasi müümisest võrguühendust omavale kodutarbijale, kui tarbija seda soovib.
19.Kohtu hinnangul on AS Xxx iseenesest gaasiettevõtja ning elutähtsa teenuse osutaja, kes on kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga ja kellel on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest vaid seaduses loetletud tingimustel. Seadus ei keela otseselt võrguteenuse osutamise lepingu korralist ülesütlemist, vaid on sõnaselgelt sätestanud alused, mille puhul on võrguteenuse osutajal õigus teenuse osutamisest keelduda. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et MGS § 22 lg 10 ei piira VÕS § 195 lg 3 alusel võrgulepingu ülesütlemist, kui võrgulepingu lõpetamisega ei kaasne gaasi võrguühenduse katkestamist.
20.Vaidlust ei ole selles, et AS Xxx ja Tallinn, Xxx tn 18 // Xxx tn 3 korteriühistu sõlmisid 14.09.2017.a maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu. Käesoleval juhul ei ole AS Xxx seega keeldunud võrguteenuse osutamisest, kuivõrd osutab jätkuvalt samas tarbimiskohas (liitumispunktis) võrguteenust, kuid võrguteenuse kliendiks pole mitte hageja, vaid korteriühistu. Seega on maagaasi lõpptarbijale võrguteenus tagatud vaatamata sellele, et hagejaga on võrguleping üles öeldud.
21.Hageja tugineb hagis sellele, et on alates võrgulepingu sõlmimisest varustanud aadressil Xxx 3, Tallinnas asuvaid elamuid soojusenergiaga, mille jätkamine võrguteenuse osutamiseta ei ole võimalik. Kohus hagejaga ei nõustu. Kolmas isik on selgitanud, et kinnistul Xxx 18/Xxx 3, Tallinn asub 4 maja - aadressidega Xxx 18, Xxx 3/1, Xxx 3/2 ja Xxx 3/3. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja ei oma kinnistul ühtegi korteriomandit ning hagejal puudub käesoleval ajal mis tahes seos kinnistuga. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei ole kolmanda isikuga sõlminud mis tahes lepingut või kokkulepet, mis annaks talle õiguse kinnistul haldusteenust pakkuda ja teenuseid vahendada. Korteriühistu on korteriomanike esindaja ja korteriomanike kaasomandi valitsemiseks pädev isik, ning korteriomanikud ostustavad korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimise üle. Korteriühistu ei soovi hagejalt gaasi vahendamisega seotud teenuste osutamist ning on ise vajalikud lepingud gaasiettevõtjatega sõlminud. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaksid ühel kinnistul kuid erinevates elamutes asuvad korteriomanikud, kes on ühe ja sama korteriühistu liikmed ostma soojusenergiat erinevate teenuseosutajate käest. Hageja ei ole esile toonud, et ta vahendaks maagaasi müüki mingitele teistele elamutele. Seega ei ole jäänud korteriomanike huvid kaitseta vaatamata sellele, et hagejaga on leping üles öeldud.
22.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ka selles, et AS Xxx on teatanud lepingu ülesütlemisest ette ebamõistlikult lühikese aja. AS Xxx esitas hagejale võrgulepingu ülesütlemise avalduse 12.09.2017.a,, mille kohaselt võrgulepingu ülesütlemine jõustus 30.09.2017.a. Vaidlust ei ole selles, et võrgulepingu lõpetamisega ei kaasnenud gaasi võrguühenduse katkestamist lõpptarbijale ega ka ühtegi muud sisulist muudatust Xxx 3/Xxx 18 kinnisasja tarbimiskohale gaasi edastamise tingimustes (muutus üksnes võrguteenuse ostjaks olev isik), seega tuleb nimetatud ca kolmenädalast etteteatamistähtaega pidada igati mõistlikuks. Hageja viited lepingutingimuste muutmisest etteteatamise või gaasivarustuse katkestamisest etteteatamistähtajale ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuivõrd tarbimiskohal gaasivarustuse katkestamist toimunud ei ole ega ole toimunud ka lepingutingimuste muutmist. Eeltoodust tulenevalt on AS Xxx hagejaga sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr XXX kohaselt üles öelnud.
23.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Xxx on hagejaga sõlmitud lepingu kohaselt ülesöelnud, siis lõppes hageja ja kostja vaheline müügileping automaatselt majandus- ja taristuministri 28.07.2017 määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri” § 8 lg 2 kohaselt tingituna AS-i Xxx poolt hagejaga sõlmitud võrgulepingu ülesütlemisest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 132 lg 5 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda hagi, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
29.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.