Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik
Kohtuasi
OÜ MALMI KOLM hagi AS-i Eesti Gaas vastu lepingu kehtivuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ MALMI KOLM kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja
OÜ MALMI
KOLM,
vandeadvokaat Ahti Kuuseväli
lepinguline
esindaja
Kostja AS Eesti Gaas, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kaupo Lepasepp ja Kaspar Endrikson Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Tallinn, Kopli tn 18/Malmi tn 3 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Kopli 18), seaduslik esindaja Tanel Kroonberg Asja läbivaatamise kuupäev
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14496 ja Harju Maakohtu 10. septembri 2018. a otsus samas asjas ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada OÜ MALMI KOLM kassatsioonkaebus.
3.Tagastada OÜ MALMI KOLM kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ MALMI KOLM (hageja) esitas 28. septembril 2017 hagi AS-i Gaasivõrgud ja AS-i Eesti Gaas (kostja) vastu, paludes tuvastada lepingute kehtivus.
2-17-14496 Maakohus jättis 28. veebruari 2018 määrusega AS-i Gaasivõrgud vastu esitatud hagi läbi vaatamata, sest hageja ei andnud tähtaja jooksul kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Menetlus jätkus AS-i Eesti Gaas vastu esitatud hagis, milles hageja palus tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud maagaasi müügileping ei ole lõppenud kostja 15. septembril 2017 tehtud ülesütlemisavalduse tõttu. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Tallinnas Malmi 3 asuva tarbimiskoha suhtes 25. oktoobril 2011 AS-iga Gaasivõrgud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr L011001952 (võrguleping) ning
27.oktoobril 2017 kostjaga gaasi müügilepingu nr 0111286130 (müügileping). AS Gaasivõrgud teavitas hagejat 12. septembri 2017 võrgulepingu ülesütlemise avalduses, et võrguleping lõpeb 30. septembril 2017, sest talle esitas hagejaga lepingu lõpetamiseks taotluse Korteriühistu Kopli 18 (kolmas isik). Kolmas isik märkis avalduses, et hagejaga ei ole sõlmitud ühtegi lepingut ega kokkulepet kinnistul asuvate majade haldamiseks, sh teenuste vahendamiseks. Pärast seda esitas kostja hagejale 15. septembril 2017 müügilepingu ülesütlemise avalduse, milles andis teada, et soovib lepingu 30. septembril 2017 lõpetada. Gaasi müügilepingu ülesütlemise põhjusena tõi kostja välja, et müügilepingu tüüptingimuste p 1.4 järgi on gaasi müügi alustamise ja üleandmise eeltingimus, et gaasi ostja oleks sõlminud kehtiva võrgulepingu tarbimiskoha mõõtepunkti jaoks. Hageja leidis, et võrgulepingu tüüptingimuste p 13.2.3 järgi peab võrgulepingu ülesütlemiseks olema konkreetne põhjus, mis on kirjas lepingus või seaduses. Võrguleping ega seadus ei näe ette õigust leping üles öelda ainuüksi seetõttu, et lepingu lõpetamist taotleb kolmas isik. Oluline on ka asjaolu, et AS Gaasivõrgud on olulist vahendit omav ettevõtja ning hagejal puudub alternatiivne võimalus gaasivõrgu jaotusteenuse ostmiseks teiselt isikult. Isegi kui ülesütlemiseks oleks olnud põhjus, on etteteatamistähtaeg olnud ebamõistlikult lühike. Kuna võrgulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei saanud kostja müügilepingu ülesütlemisel tugineda asjaolule, et hagejal ei ole kehtivat võrgulepingut. Müügilepingu ülesütlemine on tühine võrgulepingu ülesütlemise tühisuse tõttu. Võrgulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ei pea eraldi hagi esitama, vaid selle asjaolu saab kohus esitatud tõendeid hinnates ise tuvastada.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et ta ei ole müügilepingut üles öelnud. Kui võrguleping üles öeldi, lõppes gaasi müügileping automaatselt tulenevalt majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017 määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri” (määrus) § 8 lg-st 2. Selleks, et tuvastada võrgulepingu ülesütlemise tühisus, oleks hageja pidanud esitama hagi AS-i Gaasivõrgud vastu. Menetluses on üksnes hageja nõue kostja vastu, sest maakohus jättis hageja nõude AS-i Gaasivõrgud vastu läbi vaatamata. Kohus ei saa AS-i Gaasivõrgud tahteavalduse kehtivust hinnata, ilma et AS Gaasivõrgud oleks menetlusse kaasatud, sest tegemist on õigusliku küsimuse, mitte faktilise asjaolu tuvastamisega.
3.Kolmas isik tõi välja, et ta ei ole hagejaga sõlminud ühtegi lepingut või muud kokkulepet, mille alusel hagejal oleks õigus Kopli 18/Malmi 3 teenuseid osutada või vahendada ning kinnistul asuvaid maju hallata.
4.Harju Maakohus jättis 10. septembri 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1353 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. 2(5)
2-17-14496 Maakohus leidis, et kuna võrgulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine on õiguslik küsimus, peab hageja esitama hagi ka AS-i Gaasivõrgud vastu. Kostja vastu esitatud müügilepingu kehtivuse tuvastamise nõue eeldab, et kohus hindaks ka AS-iga Gaasivõrgud sõlmitud võrgulepingu kehtivust. Kuna hageja nõue AS-i Gaasivõrgud vastu jäeti läbi vaatamata, ei saa võrgulepingu tühisust praeguses menetluses hinnata. Võrgulepingu kehtivuse hindamine puudutab AS-i Gaasivõrgud õigusi, kellel peab olema võimalus tõendeid esitada ja vastaspoole seisukohtadega tutvuda. Kohus ei saa hinnata menetlusse kaasamata isiku tahteavalduse kehtivust. Hageja ja kostja vahel lõppes müügileping automaatselt määruse § 8 lg 2 järgi võrgulepingu ülesütlemise tõttu.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. jaanuari 2019. a otsusega maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis hageja tuvastusnõude rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 675 eurot ületavas osas, ja jättis menetluskulu seda ulatust ületavas osas hagejalt välja mõistmata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda ja määras kostja apellatsioonimenetluse kulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 585 eurot 49 senti. Ringkonnakohus märkis, et kostja maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest hüvitatakse 850 eurot kohtu deposiitkontole kantud tagatise arvel, ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 410 eurot 49 senti ja seadusjärgse viivise sellelt. Kolmandal isikul menetluskulusid ei olnud ja seetõttu jäeti need kindlaks määramata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus menetluskulud õigesti hageja kanda, kuid ei järginud kostja lepinguliste esindajate ajakulu ja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 4 tundi 30 minutit ning asja mahtu ja keerukust arvestades oli põhjendatud ja vajalik tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leidis, et hageja nõude jättis maakohus õigesti rahuldamata, ja märkis, et järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid üle korrata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses kordab hageja oma varem antud selgitusi nii faktiliste asjaolude kui ka õigusliku olukorra kohta. Maakohus on hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Nõus saab olla maakohtu järeldusega, et pooltevaheline müügileping lõppes automaatselt määruse § 8 lg 2 alusel ja selle tingis võrgulepingu lõppemine. Tuvastushagi esemeks on lepingulise õigussuhte olemasolu. Kostja ei öelnud lepingut üles, vaid teavitas hagejat müügilepingu lõppemisest. Seega on hagi jäetud õigesti rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et ta ei saa otsustada hageja ja menetlusvälise isiku lepingulise õigussuhte olemasolu üle. Kui lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, siis on poolel õiguslik huvi esitada tuvastushagi, et saada selgust, kas leping kehtib. Isegi kui maakohus oleks otsuse põhjendavas osas tuvastanud võrgulepingu ülesütlemise tühisuse, ei oleks võrgulepingu pooleks olev kostja selle tuvastatud asjaoluga seotud. Võrgulepingu kehtivust ei saa kindlaks teha kostja vastu esitatud nõude aluseks oleva faktilise asjaoluna, sest tegemist on iseseisva õigussuhtega, mille kehtivus on vaidluse all.
3(5)
2-17-14496
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidsid kohtud ekslikult, et müügilepingu alussuhteks oleva võrgulepingu kehtivust ei saa praeguses asjas hinnata, kui võrgulepingu pool ei ole menetlusosaline. Ükski säte ei võimalda kohtul keelduda hindamast tuvastushagi lahendamisel alussuhte kehtivust. Kohtud ei põhjendanud, miks nad leiavad, et selles menetluses saab hinnata võrgulepingu formaalseid eeldusi, kuid mitte materiaalseid. Maakohus leidis ekslikult, et võrgulepingu kui müügilepingu alussuhte kehtivuse hindamisega riivatakse AS-i Gaasivõrgud õigusi, sest TsMS § 457 lg 1 kohaselt on kohtulahend täitmiseks kohustuslik vaid menetlusosalistele. Praeguses asjas kostjaga sõlmitud lepingu hindamisel võetud seisukohad ei mõjuta hageja ja AS-i Gaasivõrgud vahelisi õigusi ja kohustusi.
9.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
11.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas praeguses asjas saab kohus pooltevahelise gaasi müügilepingu kehtivuse üle otsustamisel hinnata seda, kas hagejal on kehtiv leping võrguteenuse osutajaga (AS-iga Gaasivõrgud). Kostja on välja toonud, et gaasi müügilepingu tüüptingimuste p 1.4 järgi on gaasi müügi alustamise ja üleandmise eeltingimus, et gaasi ostja oleks sõlminud kehtiva võrgulepingu tarbimiskoha mõõtepunkti jaoks. Et AS Gaasivõrgud on hagejaga sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingu lõpetanud, toob see määruse § 8 lg 2 järgi kaasa müügilepingu lõppemise. Hageja seevastu leiab, et kuna võrguteenuse osutaja ei ole hagejaga sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingut kehtivalt üles öelnud, siis ei ole see leping lõppenud ja lepingu lõppemine ei saanud ka müügilepingu lõppemist kaasa tuua. Kohtud leidsid, et kostjaga sõlmitud müügilepingu kehtivuse hindamiseks tuleb anda hinnang ka hageja ja AS-i Gaasivõrgud sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingu kehtivusele, kohtud ei saa aga selle lepingu kehtivust tuvastada, kuna AS Gaasivõrgud ei ole asjas menetlusosaline. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
12.Ringkonnakohus leidis õigesti, et tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte olemasolu või puudumine (TsMS § 368 lg 1). Praeguses asjas taotleb hageja, et kohus tuvastaks tema ja kostja vahelise õigussuhte. Täpsemalt vaieldakse selle üle, kas pooltel on gaasi müügilepingust tulenev õigussuhe või on see õigussuhe võrguteenuse osutamise lepingu ülesütlemise tõttu lõppenud. Seega sõltub pooltel õigussuhte olemasolu või puudumine sellest, kas hagejal on õigussuhe isikuga (AS-iga Gaasivõrgud), kes ei ole vaidluses menetlusosaliseks. Sellises olukorras saab hageja kostja vastu esitatud tuvastushagis tugineda sellele, et tal on menetlusvälise isikuga kehtiv leping. Võrguteenuse osutamise lepingu kehtivuse hindamine müügilepingu kehtivuse alussuhtena ei eelda seda, et hageja oleks esitanud hagi ka võrgulepingu pooleks oleva AS-i Gaasivõrgud vastu. 4(5)
2-17-14496
13.Kassatsioonkaebuses on põhjendatult juhitud tähelepanu sellele, et TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik vaid menetlusosalistele osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Et AS Gaasivõrgud ei ole asjas menetlusosaline, siis ei ole tehtav otsus talle siduv ning ekslik on kohtute seisukoht, et võrguteenuse osutamise lepingu kui müügilepingu alussuhte kehtivuse hindamine praeguses asjas võiks kahjustada AS-i Gaasivõrgud õigusi. Praeguses menetluses võrguteenuse osutamise lepingu kehtivuse kohta väljendatud seisukohad ei oleks siduvad ka AS-i Gaasivõrgud vastu esitatud hagis, milles hagetaks võrguteenuse osutamise lepingu kehtivuse tuvastamist.
14.Eelnevast järeldub ühtlasi, et kohtute põhjendused hagi rahuldamata jätmiseks ei ole õiged, sest kostja vastu esitatud hagi menetlemisel saab võrguteenuse osutamise lepingu kehtivust müügilepingu kehtivuse eeldusena hinnata ka siis, kui AS Gaasivõrgud ei ole menetlusosaline. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu järeldusega, nagu ei saaks hageja praeguse hagiga saavutada oma eesmärki, sest hageja eesmärgiks on siduvalt tuvastada müügilepingu, mitte võrguteenuse osutamise lepingu kehtivus (vt p 12). Kohtute põhjendused on ka vastuolulised, sest väites, et võrguteenuse osutamise lepingu kehtivust ei saa vaidlusaluses asjas hinnata, on kohtud seda ometi teinud, kui on lähtunud eeldusest, et võrguteenuse osutamise leping lõppes AS-i Gaasivõrgud ülesütlemise avalduse tõttu, ja järeldanud, et see tõi kaasa müügilepingu lõppemise. Nii on seisukoht, et vaidlusaluses asjas ei saa võrguteenuse osutamise lepingu kehtivust hinnata, vastuolus hagi rahuldamata jätmise sisulise põhjendusega. Õigustatud huvi korral võib isik esitada tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kuid tal ei ole kohustust seda teha (TsMS § 368 lg 1). Kohtud ei ole asjakohaselt põhjendanud, et kostja ja AS Gaasivõrgud oleksid vaidlusaluse õigussuhte osalised selliselt, et õigussuhet saaks tuvastada üksnes nende suhtes ühiselt.
15.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang pooltevahelise gaasi müügilepingu kehtivusele, arvestades kolleegiumi seisukohti õiguse kohaldamise kohta.
16.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada.
17.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Peeter Jerofejev (allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Luik (allkirjastatud digitaalselt)
Malle Seppik (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.