4.Mõista Aktsiaseltsilt ALLECTO XX kasuks välja menetluskulude hüvitis 157 eurot 50 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktsiaselts ALLECTO (hageja) esitas 16. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/3894. Hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist seoses oma nõude tasaarvestamisega kostja nõudega. Hageja väitel esitas kohtutäitur Elin Vilippus hagejale täitmisteate täiteasjas nr 022/2019/3894, mille kohaselt esitas kostja kohtutäiturile 6. juunil 2019 täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Kostjal on väidetavalt hageja vastu nõue summas 2290,20 eurot. Hageja esitas 11. juulil 2019 kostjale ja kohtutäiturile tasaarvestusavalduse. YY loovutas hagejale oma rahalise nõude kostja vastu summas 2280,20 eurot, mis on osa YY nõudest kostja vastu kasutuseelise saamisest korterilt Tallinnas. Hageja tasaarvestas omandatud nõude kostja esitatud nõudega. Kostja vaidles hageja tasaarvestusavaldusele vastu. Hageja tasus kohtutäiturile vahe 10 eurot. Kohtutäitur ei lõpetanud täitemenetlust. Hageja muutis 22. augusti 2019. a menetlusdokumendis hagi alust. Muudetud hagi kohaselt tulenes hageja tasaarvestuseks kasutatud YY-lt omandatud nõue sellest, et kostja võttis 2014. a-l omavoliliselt enda valdusesse YY-le kuulunud ehted ja väärisesemed, mistõttu sai kostja kasutuseeliseid, mille ta peab hüvitama.
2.Maakohus võttis hagi menetlusse 26. augusti 2019. a määrusega ja kohustas kostjat esitama vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
3.Kostja esitas vastuse hagile 30. augustil 2019.
4.Hageja esitas 5. septembril 2019 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja väitis, et kuna maakohus hagi ei taganud, oli hageja sunnitud sundtäitmise vältimiseks tasuma võla teistkordselt. Seoses võla tasumisega lõppes täitemenetlus 3. septembril 2019. Seega puudub täitemenetlus, mille lubamatuks tunnistamist saab hageja taotleda. Hageja palus temale tagastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust ehk 150 eurot.
5.Kostja esitas 6. septembril 2019 seisukoha hagist loobumise kohta ja kostja menetluskulude nimekirja. Kostja leidis, et hagist loobumine tuleb vastu võtta. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 26. augustil 2019 e-toimikust asja materjalide allalaadimiseks ja süstematiseerimiseks, tutvumiseks hagide ja hagi tagamise taotlustega ning esmasteks kommentaarideks kliendile 2 tundi ja 30. augustil 2019 kostja vastuse koostamiseks 5 tundi. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Seega on kostja menetluskulud kokku 1260 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
6.Hageja vaidles hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusele vastu. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud ei peaks jääma TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kuna kohus hagi ei taganud, oli hageja sunnitud sundtäitmise vältimiseks tasuma võla teistkordselt. Seoses võla teistkordse tasumisega täitemenetlus lõppes ja hagejal polnud võimalik õigusi enam realiseerida. Hageja palus menetluskulude väljamõistmisel kostja kasuks määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks mitte üle 360 euro, sest kostja lepingulise esindaja menetluskulude suurus on ülepaisutatud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus võttis 13. septembri 2019. a määrusega vastu hagist loobumise ning lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt menetluse. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1260 eurot. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning pidas selles avalduses kirjeldatud toiminguid ja nendele toimingutele kulunud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. 2 (5)
Kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 7 tundi. Kostja esindaja mõistlik ja põhjendatud tunnitasu on 150 eurot (käibemaksuta). Kostja põhjendatud menetluskulu on kokku 1260 eurot (sh käibemaks).
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt palub hageja tühistada vaidlustatud määruse osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1260 eurot (sh käibemaks), ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu mitte rohkem kui 360 euro ulatuses (sh käibemaks). Menetluskulude hageja kanda jätmine TsMS § 168 lg 4 järgi on ebaõiglane. Hageja taotleb menetluskulude jaotuse määramist selliselt, et poolte menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hagist loobumine ei olnud tingitud sellest, et hageja soovis vabatahtlikult kohtule esitatud nõude menetlemisest loobuda, vaid loobumise tingis asjaolu, et kohus jättis hageja taotluse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata, mistõttu hageja oli sunnitud võla täitemenetluses tasuma. Kostjal puudus vajadus hagile vastata enne täitemenetluses vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Kostja esitas vastuse võimalikult kiiresti, et teha seda enne hageja hagist loobumist ja tekitada sellega hagejale täiendavaid menetluskulusid. Kui kohus jätab menetluskulud hageja kanda, siis palub hageja vähendada kostja kasuks väljamõistetavate kulude ulatust mõistliku suuruseni. Hageja palub kohtul hagejalt kostja kasuks välja mõista mitte üle 360 euro. Esiteks ei ole materjalide allalaadimine e-toimikust ja süstematiseerimine teenus, milleks peaks kasutama vandeadvokaadi abi. See ei ole lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seda kulu pole võimalik eristada „esmase tutvumise“ ja kliendile edastamise kuludest, mis omakorda on kontrollimatud. Seega on põhjendamatu menetluskulude nimekirja tabelis esimesel real olev lepingulise esindaja kulu 2 tunni ulatuses (300 eurot pluss käibemaks). Hagi vastuse koostamise kulu on põhjendamatult suur, kui mitte kogu ulatuses põhjendamatu. Nagu kõikides varasemates menetlustes keskendub kostja üksnes teise poole memorandumile, mis ei oma praeguses asjas tähtsust. Kostja esindaja mõistlikuks ajakuluks saab pidada kõige rohkem 2 tunni ulatuses, mis võis kostjal esindajal kuluda hagiavaldusega tutvumiseks ja esialgseks analüüsiks. Enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist põhjaliku analüüsi läbiviimine või hagi vastuse kohtule esitamine on põhjendamatu.
9.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
11.Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt nt Riigikohtu 27. november 2019. a määrus asjas nr 2-17-18531, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja esitatud asjaolud alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. 3 (5)
12.Äärmine ebaõiglus, mis tingiks kohtukulude poolte enda kanda jätmise, ei saa seisneda selles, et maakohus jättis hageja hagi tagamise avaldused täitemenetluse peatamiseks neljal korral rahuldamata. Hagejal ei olnud alust eeldada, et kohus hagi tagab. Seda eriti olukorras, kus täitedokumendiks oli kohtulahend ja hageja tugines sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena tasaarvestusele (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11).
13.Äärmiseks ebaõigluseks, mis tingiks kohtukulude poolte enda kanda jätmise, ei saa pidada ka seda, et kostja esitas vastuse hagile enne hagejale täitemenetluses kohtutäituri poolt vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist või et kostja ei soostunud asuma hagejaga läbirääkimisi pidama kompromissi sõlmimiseks. Maakohus määras hagi menetlusse võtmisest teatamisel kostjale tähtaja kirjaliku hagi vastuse esitamiseks. Kostja on esitanud hagi vastuse kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostjale ei saa ette heita seda, millal täpselt kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastas. Hageja pidi kohtusse pöördumisel arvestama sellega, et kohus küsib kostjalt hagile vastust, mille tulemusena võivad kostjal tekkida menetluskulud.
14.Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust maakohtu määruse tühistamiseks ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohus leidis, et arvestades dokumentide mahtu ja sisu on kostja esindaja ajakulu põhjendatud Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja lepinguline esindaja on teinud toiminguid, mis ei eelda õigusalaseid teadmisi ega vandeadvokaadist esindaja teenuseid. Õigusteenuse osutamine eeldab hagi materjalidega tutvumist, mis mh hõlmab vajadusel ka e-toimikust asja materjalide allalaadimist ja süstematiseerimist. Praeguses asjas esitas hageja lisaks hagiavaldusele enne 26. augusti 2019 menetlusse võtmise määrust ka täpsustatud hagiavalduse ja mitmeid hagi tagamise taotlusi, mis sisaldasid võrreldes esialgse hagiavaldusega uusi faktilisi asjaolusid ja nõude aluseid. Seega võis hagi vastuse esitamiseks eeldada hageja esitatud menetlusdokumentide allalaadimist ja süstematiseerimist. Samuti ei ole kostja piirdunud hagi vastuses üksnes varasemale memorandumile viitamisega, vaid kostja on sisuliselt vastu vaielnud hageja kasutuseeliste hüvitamise nõudele. Arvestades ka hagis toodud tasaarvestuseks kasutatud nõude mõningast ebaharilikkust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja esindaja ajakulu ilmselgelt ebamõistlik või ebavajalik. Samuti ei ületa kostja esindaja tunnitasu määr 150 eurot (lisandub käibemaks) ebamõistlikult keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
15.Hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kuluks määruskaebusele vastamisel esindajatasu 315 eurot (tunnihind 150 eurot + käibemaks ja ajakulu 1,75 h). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud, samuti ei ületa esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase teenuse eest nõutavat tasu. Samas on määruskaebuses vaidlustatud nii menetluskulude jaotust kui ka nende kindlaksmääramist, mille vaidlustamisega tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata. Arvestades seda, et mõlemad pooled on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise ajakulu proportsioon on 50%, lähtub sellest ka ringkonnakohus. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 157,5 eurot.
16.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale 4 (5)
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.