Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.05.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-19251
Tsiviilasi
HH12 OÜ hagi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vastu nõude tunnustamiseks XX (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.09.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HH12 OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 3500 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): HH12 OÜ (registrikood 11328005), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja (vastustaja): Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 06.09.2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta HH12 OÜ kanda.
3.Välja mõista HH12 OÜ-lt Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks 360 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.HH12 OÜ (hageja) esitas 20.12.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Põhja-Eesti Hoiulaenu-ühistu (kostja) vastu nõude summas 50 000 eurot tunnustamiseks XX (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati võlgniku pankrot välja 24.04.2018. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses pankrotihaldurile nõude summas 50 000 eurot. Nõue põhineb hageja (endise ärinimega Heritage Holding OÜ) ja võlgniku vahel 31.10.2017 sõlmitud laenulepingul, mille alusel laenas hageja võlgnikule sularahas 49 500 eurot intressimääraga 15 % aastas ja laenu tagastamise tähtajaga 31.12.2018. Kuivõrd võlgniku pankrot kuulutati välja 24.04.2018, loetakse laenu tagastamise tähtaeg saabunuks võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgnik ei ole hagejale laenu tagastanud ega intressi tasunud. Võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise ajaks oli laenult arvestatav intress muutunud sissenõutavaks summas 3580,27 eurot, kuid hageja nõudeavalduse kohaselt nõuab ta laenult intressi üksnes summas 500 eurot (kokku hageja nõue 49500 + 500 = 50 000 eurot).
3.Võlausaldajate 20.11.2018 nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele vastuväite, mistõttu nõue jäi tunnustamata. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja oma nõude tunnustamist pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel kohtu poolt.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hagejal ei ole kohustust tõendada, et leping oli tegelik. Tehingu näilikkuse tõendamise kohustus lasub kostjal. Hageja ei nõustu kostja väidetega laenulepingu näilikkuse ja selle suhtes tarbijakrediidilepingu sätete kohaldamise kohta. Hageja poolt antud laen ei olnud antud seoses hageja majandus - ja kutsetegevusega (hageja tegevusalaks on ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine). Asjaolu, et hagejal oli laenulepingu sõlmimise ajal kassas piisavalt rahalisi vahendeid laenu andmiseks summas 49 500 eurot tõendavad hageja 2016. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt oli hagejal 2016. a lõpuks raha 43 613 eurot (tl 72-78), bilanss 31.12.2017, mille kohaselt on hageja nõue kajastatud „muu lühiajalise nõudena“ summas 50 940 eurot (tl 78), samuti hageja 2016-2017. a pangakonto väljavõtted, millest nähtuvalt on 2016. a kontolt selgitusega „kassasse“ võetud 21 600 eurot ja konto jääk on aasta lõpuks 16 016,13 eurot (tl 90-93) ning 2017. a jooksul kuni 31.10.2017 (laenulepingu sõlmimiseni) on kontolt võetud selgitusega „kassasse“ 21 500 eurot (tl 83-8). Seega oli hagejal 2016. a lõpuks kassas 27 596,87
eurot (43 613-16 016,13), millele lisandus 2017. a jooksul kuni 31.10.2017 summa 21 500 eurot, s.o kokku 49 096,87 eurot (27 596,87 + 21 500). Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Laenuleping on sõlmitud fiktiivselt ja on tõendamata. Ei ole usutav, et võlgnikule anti sellises summas sularahas laenu ilma mingi tagatiseta. Selgusetuks jääb, miks ei makstud raha võlgniku arveldusarvele. Samuti on arusaamatu, miks pidi võlgnik laenu tagasi maksma sularahas. Isegi kui selline laenuleping oleks olnud reaalselt väljastatud, oli see tarbijakrediidilepinguna vastuolus seadusega ja seetõttu tühine.
6.Kostja põhistab oma väiteid hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingu fiktiivsuse (näilikkuse) kohta sellega, et laenu andmine ilma tagatiseta ja sularahas summas 49 500 eurot isikule, kes on hasartmängusõltlane, ei ole eluliselt usutav. Ei ole eluliselt usutav, et ettevõte, kelle tegevusalaks ei ole laenude väljastamine, väljastab võõrale isikule sellises summas laenu ilma tagatiseta. Puuduvad tõendid, et hageja oleks laenu enne pankrotimenetlust tagasi nõudnud. Hageja ei ole tõendanud laenamiseks vajaliku raha olemasolu ega raha üleandmist võlgnikule. Hageja 2016. a majandusaasta aruanne ei ole asjassepuutuv, sest väidetav laen väljastati 31.10.2017. 2017. a majandusaasta aruannet ei ole hageja esitanud. Hageja 2017. a bilansiaruande puhul on tegemist enda loodud dokumendiga, mis on määratlemata isiku poolt allkirjastatud ning on äriregistrile esitamata. Hageja 2017. a kontoväljavõttest nähtub, et seisuga kuni 31.10.2017 oli erinevates summades ja erinevatel aegadel YY isiklikule arvele kantud 21 500 eurot, maksete selgituseks märgitud “kassasse”. Neil maksetel ei ole mingit seost võlgnikule väidetavalt antud laenuga. Ei ole tõendatud asjaolu, et nimetatud summad oleks jõudnud kassasse.
7.Kostja märgib samuti, et rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 49 lg 3 kohaselt oli hageja kohustatud teatama tehingust rahapesu andmebüroole, kuna see täideti sularahas summas üle 32 000 euro, mida ei ole tehtud. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohtu 06.09.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1200 eurot ja määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
9.Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud leping ei kvalifitseeru tarbijakrediidilepinguks. Tõendatud ei ole, et hageja poolt väidetavalt antud krediit oleks seotud krediidiandja majandus- või kutsetegevusega. Hageja tegevusalaks on ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine (tl 18, 48-49), mitte eraisikutele tasuliste laenude (intressiga) andmine. Seega ei ole lepingu suhtes kohaldatavad tarbijakrediidilepingut käsitlevad imperatiivsed sätted, millele mittevastavuse tõttu võiks lepingut pidada tühiseks.
10.Kohus nõustus kostjaga, et leping ja sellest tulenev nõue on fiktiivne, st näilik (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 89 lg 1). Riigikohus on lahendis 3-2-1-13709 selgitanud (p 11), et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Kohus on lugenud põhistatuks kostja väiteid selle kohta, et äriühingu poolt laenu andmine füüsilisele isikule sularahas 49 500 eurot ilma mingi tagatiseta (samuti pidi võlgnik laenu tagastama sularahas) ei ole eluliselt usutav ja leidis, et hageja peab tõendama lepingu fiktiivsusele viitavate asjaolude puudumist, sh kas hagejal oli üldse vara (sh sularahas) sellises summa laenu andmiseks (tl 63). Hageja seda usutavalt tõendanud ei ole. Kohtu jaoks jäi küsitavaks, miks äriühing, mille tegevusalaks on ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine, pidi andma füüsilisele isikule 49 500 eurot sularahas laenu, nõudmata seejuures mingeid tagatisi ja soovides
veel ka laenu tagastamist ja intressi tasumist sularahas. Selline tehing on majandustegevuses tavapäratu ja ebaharilik. Millega seoses hageja võlgnikule väidetavalt sellist krediiti andis, ei ole teada. Hageja vastavaid tõendeid ei esitanud. Hageja taotletud tunnistaja kohtuistungile ei ilmunud.
11.Laenu andmist ei tõenda pelgalt võlgniku allkiri hageja kassa väljamineku orderil 31.10.2017 (tl 16) ja võlgniku 21.09.2018 e-kiri pankrotihaldurile, milles ta kinnitab hagejalt laenu saamist (tl 35). Hagejal laenu andmiseks vajaliku sularaha olemasolu (49 500 eurot) seisuga 31.10.2017 on tõendamata. Hageja 2016 - 2017. a pangakonto väljavõtetelt nähtuvaid makseid kogusummas 43 100 eurot (21 600 + 21 500) selgitusega „kassasse“ ei saa lugeda raha väljavõtmiseks äriühingu kontolt kassasse. Maksed on tehtud äriühingu kontolt YY isiklikule pangakontole, mida ei saa samastada raha võtmisena äriühingu kassasse. Seetõttu on küsitavad hageja 2016. a majandusaasta aruandest nähtuvad andmed hagejal raha olemasolu kohta 31.12.2016 summas 42 613 eurot (võttes arvesse, et äriühingu pangakontol oli aasta lõpuks 16 016,13 eurot). 2017. a majandusaasta aruannet ei ole hageja äriregistrile esitanud. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul ebausaldusväärne ka hageja poolt esitatud bilanss 31.12.2017, lisaks ei nähtu sellelt, kes selle on alla kirjutanud (tl 88). Arvessevõetav on ka kostja väide selle kohta, et sellises summas sularahas laenu andmisest tulnuks teavitada rahapesu andmebürood, mida hageja ei teinud.
12.Kokkuvõttes peab kohus võimalikuks nõustuda kostja hinnanguga, et vaidlusalune leping ja nõue vormistati kokkuleppel võlgnikuga tagantjärele näiliselt selleks, et varjata äriühingu raha maksuvaba väljaviimist hageja pangakontolt selle juhatuse liikme isiklikule arvele. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja esitas 12.08.2019 kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud menetluskulu kogusummas 1200 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summas menetluskulu on põhjendatud. Hageja kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei avaldanud. Hinnates kostja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leidis kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 10 tundi on põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on samuti põhjendatud. Apellatsioonkaebus
14.Hageja palub 09.10.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
15.Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme (TsMS § 442 lg 8, § 340 lg 4, § 176 lg 7) ning kohaldanud ka vääralt materiaalõigust (RahaPTS § 49 lg 3).
16.Hageja esitas tõendid laenulepingu fiktiivsust välistavate asjaolude kohta 23.05.2019, 03.06.2019 ja 07.06.2019. Hageja selgitas, kuidas esitatud tõenditest nähtub hagejal sularaha olemasolu laenu andmise hetkel. Tõendite pinnalt järeldas maakohus ebaõigesti, et hagejal laenu andmiseks vajaliku sularaha olemasolu (49 500 eurot) seisuga 31.10.2017 on tõendamata. Raha olemasolu kassas nähtub 2016. a majandusaasta aruandest ja 2017. a bilansist. Raha kassasse võtmine nähtub 2016 ja 2017. a pangakontode väljavõtetelt nähtuvate ülekande selgitusest „kassasse“. 2016. a majandusaasta aruanne klapib 2016. a pangakonto väljavõttega. 07.06.2019 menetlusdokumendis selgitas hageja, et 2016. a majandusaasta lõpu seisuga (31.12.2016) oli kassa seis 27 596,87 eurot (kogu raha - pangakontol olev raha = kassa ehk 43 613 - 16 015,13 = 27 597,87 eurot). Hageja selgitas veel, et 01.01.2017 kuni laenu andmiseni on hageja kontolt hageja kassasse laekunud vähemalt 21 500 eurot. Seega on hageja tõendanud kokku vähemalt 49 097,87 euro olemasolu hageja kassas enne laenu andmist.
17.Maakohus on märkinud, et küsitavad on hageja 2016. a majandusaasta aruandest nähtuvad andmed hagejal raha olemasolu kohta 31.12.2016 summas 42 613 eurot. Maakohus on eksinud rahasumma suuruse märkimisega, 2016. a majandusaasta aruande järgi oli hagejal 2016. a lõpu seisuga raha 43 613 eurot (mitte 42 613 eurot). Maakohtu märkus, et raha olemasolu on „küsitav“ on arusaamatu. Jääb arusaamatuks, kas maakohtu arvates ei ole raha olemasolu tõendatud.
18.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole põhistanud, kuidas tuleks ülekandeid selgitusega „kassasse“ tõlgendada juhul, kui neid ei ole võimalik tõlgendada raha kassasse võtmisena. Sisuliselt ütles maakohus, et ei usu hageja esitatud tõendeid, kuid miks, on jäänud tõenditele ja seadusele tuginedes põhjendamata. Ühtegi tõendit, mis vastanduks hageja esitatud tõenditele, kostja esitanud ei ole. Samuti ei ole kehtivat normi, mis keelaks raha kassasse võtmise viisil, nagu seda tegi hageja.
19.Kohus tugines põhjendamatult asjaolule, et tunnistaja ei ilmunud kohtuistungile (mistõttu on kohtu arvates tõendamata, millega seoses hageja võlgnikule väidetavalt krediiti andis). Hageja taotles sellega seoses istungi edasilükkamist. Lisaks oli hageja esitanud juba piisavalt tõendeid laenulepingu fiktiivsusele viitavate asjaolude puudumise kohta. Kohus ei ole selgitanud, kuidas oleks tunnistaja ütlused kinnitanud rohkem laenulepingu usaldusväärsust, kui seda kinnitasid hageja poolt esitatud tõendid.
20.Hagejal puudus kohustus teavitada rahapesu andmebürood, kuivõrd võlgnik ei ole hagejale oma rahalist kohustust täitnud. Käesoleval juhul ei kohaldu RahaPTS § 49 lg 3, kuna rahapesu andmebüroo teavitamise kohustus tuleneb olukorras, kus rahaline kohustus täidetakse sularahas.
21.Maakohtu järeldus, et vaidlusalune leping ja nõue vormistati kokkuleppel võlgnikuga tagantjärele näiliselt selleks, et varjata äriühingu raha maksuvaba väljaviimist hageja pangakontolt selle juhatuse liikme isiklikule arvele, on hageja esitatud tõendite pinnalt võimatu – hageja juhatuse liige ei ole raha maksuvabalt „viinud oma kontole“. Raha võtmine oli korrektselt kajastatud hageja raamatupidamisdokumentides ja seda mitte tagantjärgi, vaid juba 2016. aastal.
22.Kostja menetluskulude nimekiri tehti hageja esindajale e-toimiku vahendusel kättesaadavaks alles 18.09.2019. Seega ei olnud hagejal võimalust kostja menetluskuludele vastu vaielda. Maakohtu otsus tuleb ainuüksi nimetatud põhjusel menetluskulusid puudutavas osas menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada.
23.Maakohus on ebaõigesti mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1200 eurot ja ühtlasi ka sellelt arvestatava viivise. Kostja on kulutanud põhjendamatult palju aega hageja menetlusdokumentidega tutvumisele. Kostja vastus hagile on sisult kahel lehel, mistõttu on 2 h hagiga tutvumisele ja 3 h vastuse koostamisele on selgelt ülepaisutatud. Kostja esitas hagivastusega koos kaks vastuse sisulist osa puudutavad lisa, mis on pankrotihalduri ja võlgniku vahel varasemalt peetud kirjavahetus (seega ei pidanud kostja neid tõendeid kuskilt tellima ega ka kulutama märkimisväärselt aega lisade komplekteerimiseks). Hageja 14.03.2019 seisukohaga tutvumisele kulunud aeg 1 h on menetlusdokumendi sisu arvestades ülemääraselt pikk aeg. Kostja 26.03.2019 menetlusdokument kordab valdavalt kostja eelmises seisukohas toodut, mistõttu on menetlusdokumendi põhjendatus üleüldiselt küsitav. Hageja 18.04.2019 seisukoht ja 03.06.2019 taotlus on kumbki ühel lehel, nendega tutvumine saaks aega võtta maksimaalselt mõne minuti. 18.06.2019 ei ole kostja ühtegi seisukohta menetluses esitanud, seega ei saa vastav kulu olla ka põhjendatud. Kokku on kostja oma menetluskulude nimekirjas esitanud ülevaate 11 kulutatud töötunni kohta, kuid järgnevas lõigus märgib kostja ise, et siinses tsiviilasjas on kulutatud 10 töötundi. Seega esineb kostja esitatud andmetes vastuolu, mis seab kostja esitatud menetluskulud tervikuna kahtluse alla. Jääb arusaamatuks, milline on see 1 töötund, mida kostja ise ei
ole lugenud põhjendatuks. Maakohus ei ole TsMS § 175 lg 1 kohaselt menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt hinnanud, mõistes välja menetluskulu ka menetlusdokumendi koostamise eest, mida ei ole menetluses esitatud.
24.01.04.2020 lõplikus seisukohas märkis hageja, et kostjal tuleb tõendada, et poolte vahel sõlmitud leping on näiline ja viitas RKTKo nr 3-2-1-11-02, p-le 22. Hageja märkis veel, et juhatuse liige võib kassat hoida enda isiklikul pangakontol. See, kas ja kuidas osaühing enda raha hoiab, on täiesti vaba. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
26.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
27.Poolte vahel ei ole vaidlust maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude üle: - hageja HH12 OÜ (endiste ärinimedega Heritage Holding OÜ ja Crystal Claire OÜ) põhitegevusalaks on ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine; -
hageja viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 01.01.-31.12.2016 majandusaasta kohta;
-
31.10.2017 on hageja ja võlgniku vahel sõlmitud kirjalik laenuleping, mille kohaselt hageja annab võlgnikule laenu 49500 eurot, milline summa on sularahas üle antud ning lepiti kokku, et laenusaaja tagastab laenu samuti sularahas;
-
31.10.2017 kuupäevaga on vormistatud kassa väljamineku order, mille kohaselt on kassast välja antud 49 500 eurot, mille andis välja hageja juhatuse liige YY ja võttis vastu XX;
-
24.04.2018 määrusega kuulutati välja XX pankrot;
-
hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses eelpoolnimetatud laenulepingust tuleneva nõude summas 50000 eurot, millele nõuete kaitsmise koosolekul vaidles kostja vastu, mistõttu nõue jäi tunnustamata.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja pankrotivõlgniku vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist fiktiivse tehinguga, see on näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes ja kas tõendatud on raha üleandmine selle lepingu alusel.
29.Laenusaaja on kirjalikult kinnitanud raha saamist ja üldjuhul on see piisav tõendamaks raha üleandmist. Käesoleval juhul on aga laenulepingu kehtivuse ja raha üleandmise vaidlustanud kolmas isik, kes ei ole lepingu pool, mistõttu ei piisa üksnes lepingu poolte kinnitustest, vaid poolte tahe laenulepingut sõlmida ja raha tegelik üleandmine tuleb teha usutavaks ja tõendada ka muude tõenditega.
30.Kostjal puudub võimalus tõendada hageja tehtud tehingu fiktiivsust. Kostja võimalus on tehing kahtluse alla seada ja seda kahtlust põhistada. Kostja on välja toonud, et äriühingu poolt laenu andmine tundmatule füüsilisele isikule sularahas 49 500 eurot
ilma mingi tagatiseta on majandustegevuses tavapäratu ja ebaharilik ning ei ole eluliselt usutav. Maakohus, täites selgitamiskohustust vastavalt TsMS §-le 392 jj, selgitas hagejale kirjalikult, et kuigi tulenevalt üldisest tõendamiskoormise jagunemisest (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, võib hea usu põhimõttest tulenevalt töendamiskoormus pöörduda ümber (vt RKTKo nr 3-2-1-149-14, p 13). Maakohus selgitas hagejale, et ta peab tõendama laenulepingu fiktiivsusele viitavate asjaolude puudumist, sealhulgas, kas äriühingul oli üldse sularaha sellises summas laenu andmiseks (tl.63).
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks pidada laenu andmist usutavaks.
32.Hageja ei ole selgitanud, mis suhted olid hagejal laenusaajaga ja millega seoses talle laenu anti, miks väljastati nii suur summa sularahas ja miks nõuti raha tagastamist sularahas. Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ka tunnistaja ülekuulamise taotluses. Hageja tõi välja vaid asjaolu, et tunnistaja YY saab kinnitada, et laenu on antud sularahas ja tema isiklikult andis laenusumma sularahas üle. Hageja märkis, et talle ei ole teada, miks on laenu antud sularahas ning tema hinnangul ei oma see ka asjas tähtsust, kuid sellele küsimusele saab tunnistajana vastata YY (tl 45 pöördel). Peale maakohtu poolset selgitamiskohustuse täitmist tõendamiskoormuse ümberpöördumise kohta jäi hageja tunnistaja ülekuulamise taotluse juurde ning märkis, et YY oli hageja juhatuse liige kuni 11.märtsini 2018. Seega saab ta enda ütlustega tõendada, et koostatud dokumendid vastavad tõele (tl 68 pöördel).
33.TsMS § 236 lg 3 esimene lause sätestab, et tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt RKTKo nr 3-2-1-141-13, p 17).
34.Seega pidi hageja kõigepealt ise esile tooma laenulepingu sõlmimise tegelikud asjaolud, mis muudaksid laenulepingu sõlmimise usutavaks. Hageja seda ei teinud. Tunnistaja YY oleks saanud üle kuulata ainult selle asjaolu osas, kas ta kinnitab sularaha üleandmist. Kuna hageja pidi ise tagama tunnistaja ilmumise kohtuistungile, mida hageja ei teinud, ei saa maakohtule ette heita, et YY jäi tunnistajana üle kuulamata. Pealegi, nagu hageja ise esile toob, on YY kinnitanud juba sularaha üleandmist kassa väljamineku orderil, mis on kohtule esitatud, millest aga antud juhul ei piisa, et välistada laenulepingu fiktiivsus.
35.Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, et tõendamata on hagejal laenu andmiseks vajaliku sularaha olemasolu (49 500 eurot) seisuga 31.10.2017. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud, et tal oli 31.10.2017 selline summa üldse olemas, arvestades, et hageja pangakontol oli 2016.aasta lõpuks vaid 16 016,13 eurot ja 2017. a majandusaasta aruannet ei ole hageja äriregistrile esitanud.
36.Täielikult on aga tõendamata sularaha olemasolu, mida oleks saanud 31.10.2017 XX-le üle anda. Ebaõige on hageja seisukoht, et maakohus rikkus põhjendamiskohustust, kuna ei ole põhistanud, kuidas tuleks ülekandeid selgitusega „kassasse“ tõlgendada juhul, kui neid ei ole võimalik tõlgendada raha kassasse võtmisena. Maakohus on oma seiskohta väljendatud, nõustudes kostja väitega, et tegemist on äriühingu raha maksuvaba väljaviimisega hageja pangakontolt selle juhatuse liikme isiklikule arvele. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et raha ülekandmine äriühingu pangakontolt hageja juhatuse liikme isiklikule pangakontole selgitusega „kassasse“, tähendab sularaha väljavõtmist. Puuduvad andmed selle kohta, mida juhatuse liige iga kord tema kontole
laekunud summadega ette võttis. Sellises summas sularaha väljavõtmine, mida oleks reaalselt saanud XX-le 31.10.2017 üle anda, pole tõendatud ei äriühingu ega ka YY isiklikult kontolt.
37.Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et tal puudus kohustus teavitada rahapesu andmebürood, kuivõrd võlgnik ei ole hagejale oma rahalist kohustust täitnud. Pooled leppisid juba laenulepingus kokku kohustuse sularahas täitmises, mistõttu oleks rahapesu andmebüroo teavitamine olnud igati asjakohane. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
39.Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 1200 eurot.
40.Asjaolu, et kostja menetluskulude nimekiri tehti hageja esindajale e-toimiku vahendusel kättesaadavaks hilinenult, ei anna alust jätta menetluskulusid välja mõistmata. Kohtul on kohustus hinnata õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatuist ka ilma teise poole vastuväideteta. Hagejal oli võimalus vaidlustada väljamõistetud menetluskulusid apellatsioonkaebuses ja hageja on seda ka teinud.
41.Ebaõige on hageja väide, et 18.06.2019 ei ole kostja ühtegi seisukohta menetluses esitanud ja seega ei saa vastav kulu olla põhjendatud. Kostja 18.06.2019 kirjalik seisukoht on kohtule esitatud (tl 95-96).
42.Hageja leiab ka, et kostja esindajal õigusabile kulunud aeg on ülepaisutatud, arvestades koostatud dokumentide mahtu.
43.Maakohtu järeldus hagejalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm nr 32-1-184-15, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja poolt õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aega ei saa hinnata ainult dokumendi mahu järgi.
44.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
45.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 360 euro hüvitamist 3 t õigusabi eest tasumääraga 120 eurot/t (ilma käibemaksuta). Kostja ei soovi käibemaksu hüvitamist. Kostja esindaja tutvus apellatsioonkaebusega ja koostas vastuse, kokku 3 t. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.