lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-135978/21

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-135978/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
860
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Loa Teenused OÜ14267926(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Kohtujurist

Eliko Suurkuusk

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-135978

Tsiviilasi

Vojager OÜ hagi N. P. vastu tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Vojager OÜ (registrikood 14267926), seaduslik esindaja D. Y. Kostja N. P. (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbivaatamata Vojager OÜ hagi N. P. vastu tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.Jätta menetluskulud Vojager OÜ kanda.
3.Määrata N. P.le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Vojager OÜ (hageja) hagi N. P. (kostja) vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 25.06.2019 liiklusõnnetus, kus osalesid D. Y. poolt juhitud hageja sõiduautoga Peugeot (reg. nr xxx) ja sõiduauto Scania (reg. nr xxx), mida juhtis kostja. Avarii põhjustas kostja. Kuna hageja sõiduk sai kannatada ning vajas remonti, tuli hagejal üürida asendussõiduk. Hageja sõlmis OÜ-ga X rendilepingu asendussõiduki kasutamiseks. Hagejale esitati arve asendussõiduki eest summas 986,14 eurot. Seoses avariiga on hageja kandnud kohtueelsed õigusabikulud 200 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt asendusauto kulud 986,14 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 200 eurot, kokku 1 186,14 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuse kohaselt toimus liiklusõnnetus sõiduauto ja päästesündmusele reageerinud alarmsõitu tegeva päästeauto vahel, mida juhtis kostja. Maakohus ei ole pädev asja

lahendama. Liiklusõnnetus juhtus asjaoludel, mil kostja tegi päästeautoga alarmsõitu (sisse oli lülitatud sinine vilkur koos helisignaaliga) reageerides päästesündmusele, täites avalikku ülesannet. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjendused

3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel, sest kohus ei ole pädev asja lahendama.
4.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 25.06.2019 toimus liiklusõnnetus, kus osalesid hagejale kuuluv sõiduauto, mida juhtis D. Y. ja kostja poolt juhitud päästeauto (dtl 25, 38, 66, 67); - kostja juhitud päästeauto tegi alarmsõitu päästesündmusele. Päästeauto sõitis sündmuskohale koos sisselülitatud sinise vilkuri ja helisignaaliga (dtl 66, 67, 69, 80).
5.Riigikohus on avaldanud asjas 3-2-4-1-10 seisukohta, et avaliku võimu kandja poolt liikluses osalemisel kahju tekitamine on üldjuhul kahju tekitamine eraõiguslikus suhtes, kuid erandina, kui avaliku võimu kandja kasutas oma eriõigusi, on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes. Avaliku võimu kandja eriõigus, mille kasutamisel on tegemist kahju tekitamisega avalikõiguslikus suhtes, peab olema seotud avaliku võimu kandja liikluses osalemisega, st andma talle liikluses osalemisel suuremad õigused võrreldes tavaliiklejatega. Sellisteks eriõigusteks on nt liiklusseaduses sätestatud alarmsõiduki juhi õigus ametiülesannete täitmisel eirata liiklusseaduses nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust, kui sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või helisignaalita. Sellise eriõiguse kasutamise eelduseks on seega, et alarmsõidukil peab olema sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma selleta. Kui sõidukil ei ole sinist vilkurit sisse lülitatud, tuleb eeldada, et kahju tekitati eraõiguslikus suhtes.
6.Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja juhtis päästesündmusele reageerinud päästeautot; päästeauto sõitis sündmuskohale koos sisselülitatud sinise vilkuri ja helisignaaliga; päästeauto tegi alarmsõitu (dtl 66, 67, 69, 80). Vabariigi Valituse 16.06.2011 määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ § 1 lg 1 p 1 järgi on alarmsõiduk Päästeameti sõiduk. Liiklusseaduse § 84 lg 2 kohaselt alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded. Kostjal oli alarmsõitu sooritava päästeauto juhina õigus kasutada eriõigusi ja kalduda kõrvale liiklusseaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest. Hagejale kahju tekitanud sündmus (avarii) toimus ajal, millal kostja poolt juhitud alarmsõiduk sooritas alarmsõitu sisselülitatud sinise vilkuri ja helisignaaliga. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja, tegutsedes avaliku võimu kandja esindajana ja kasutades eriõigusi ning täites avaliku võime ülesandeid, on tekitanud hagejale kahju avalik-õiguslikus suhtes. Asjaolu, et Päästeamet keeldus hagejale asendusauto kulusid hüvitamast, ei muuda vaidlust eraõiguslikuks vaidluseks. Avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise üle on pädev otsustama halduskohus riigivastutuse seaduse § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 17 lg 1 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 alusel. Seetõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.
7.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel.
8.Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel õigus taotleda avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
9.TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus andis 21.04.2020 menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Kohtumaterjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulud tekkinud. Kohus määrab kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Kostjal puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
10.TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja