Vojager OÜ kaebus Päästeameti vastu kahju hüvitamiseks summas 1186,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Vojager OÜ, seaduslik esindaja X Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindaja Kai Reinhold
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel Riigi Teatajas asendada füüsiliste isikute nimed ning sõidukite registreerimismärgi andmed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.03.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Tallinnas Kreutzwaldi ja Gonsiori tänava ristmikul toimus 25.06.2019 liiklusõnnetus (edaspidi liiklusõnnetus), kus osalesid Xi juhitud sõiduauto Peugeot (reg nr xxxxxx) ja Yi juhitud päästeauto Scania (edaspidi päästeauto).
2.Vojager OÜ, kelle juhatuse liikmeks on X, esitas tsiviilkohtumenetluses nõude Yi vastu, taotledes kahjuhüvitist 1186,14 eurot seetõttu, et liiklusõnnetuses sai kahjustada tema sõiduauto (edaspidi kahjustatud takso). Asendussõiduki rentimiseks kulus 986,14 eurot ning kohtueelsed
õigusabikulud olid 200 eurot. Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-19-135978 tehtud 29.04.2020 määrusega Vojager OÜ hagi läbi vaatamata, sest asja lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kuna päästeauto oli tegemas alarmsõitu, kui juhtus liiklusõnnetus, siis on määruse kohaselt asja pädev lahendama halduskohus.
3.Vojager OÜ esitas 04.11.2021 Tallinna Halduskohtule hagiavaldusena pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles taotles Yilt 1186,14 euro väljamõistmist. Kohus võttis selle 14.12.2021 menetlusse kui kaebuse Päästeameti vastu kahju hüvitamiseks summas 1186,14 eurot. Kaebaja esitas täiendavaid menetlusdokumente ja tõendeid veel 22.12.2021 ja 20.01.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Liiklusõnnetuse põhjustas Y. Kaebaja ainuke sissetulek tekib taksoteenuse osutamisest ning kahjustatud takso oli kaebaja leibkonnas igapäevaselt vajalik. Kahjustatud takso oli rendisõiduk, mille eest kaebaja tasus sissemaksu 3000 eurot ja pidi igakuiselt 42 kuu jooksul tasuma 414 eurot. Tegemist oli liisingulepinguga ja kaebaja pidi igakuiseid makseid tegema olenemata sellest, kas kasutas kahjustatud taksot või mitte. Kuna kahjustatud takso vajas remonti, tekkis vajadus asendussõiduki järele, et tulu teenida ja mh tasuda liisingumakseid. Kaebaja sõlmis OÜ-ga Tulika Rent rendilepingu nr RAX 19S 031 rendipäeva hinnaga 24,17 eurot. Rendi- ehk asendussõiduki (Peugeot reg nr xxxxxx) vajaduse aja määras kahjustatud takso remonttööde teostamise ajavahemik 29.06.2019–01.08.2019. Asendussõiduki rendi eest esitati arve summas 986,14 eurot. Kaebaja tasus kahjustatud takso remondi ajal selle osamakseid ja samas ka asendussõiduki rendiarve. X pöördus Yi poole pakkumisega vabatahtlikult kahju hüvitada, kuid isik palus pöörduda Päästeameti õigusosakonna juristide poole. Päästeameti esindaja on telefoni teel kaebajale selgitanud, et kuna nemad hüvitavad kahju kindlustusettevõttele, siis rendikulude eest vastutab Y. Kaebaja pöördus Olli&Partnerid OÜ (edaspidi õigusbüroo) poole õigusabi saamiseks. Õigusbüroo koostas Yile 20.09.2019 nõudekirja, mille eest tasus kaebaja õigusbüroole 200 eurot. Läbirääkimise püüdlused ei andnud soovitud tulemusi.
4.2.Kahjunõude õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 punkt 5, § 1050 lg 1, § 127 lg 1, § 132 lg 4. Kuna liiklusõnnetuses sai kannatada kaebaja vara, siis on kahju tekitamine õigusvastane ja Y peab kahju hüvitama, kui ta just ei tõenda, et pole kahju tekitamises süüdi. Y ei eitanud enda süüd ja kaebaja võib nõuda samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamist, sest kahjustatud takso oli talle vajalik majandustegevuseks.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Vastustaja ei tunnista kaebaja nõuet. Kaebaja väited on paljasõnalised ja vastustajapoolne kahju tekitamine tõendamata. Kaebaja ei ole kahjunõudega Päästeameti poole pöördunud ning selline väide kaebuses on ekslik. Kaebaja oli 20.09.2019 pöördunud vaid Yi poole.
5.2.Tõendamata on, millisele isikule väidetav kahju tekkis. Kaebusest ja lisatud materjalidest selgub, et erinevaid dokumente on adresseeritud Vojager OÜ nimele, kuid kaebuse põhjendused viitavad pigem füüsilisele isikule, mitte äriühingule.
5.3.Vastustaja ei vaidle vastu, et 25.06.2019 toimus liiklusõnnetus, kus osales päästesündmusele reageerinud alarmsõitu tegev päästeauto, mida juhtis vastustaja töötaja. Kaebusest ei nähtu, milles seisneb kaebaja kahju ja kuidas on kahju tekkimine põhjuslikus seoses vastustaja käitumisega.
2 (7)
Vastupidiselt kaebaja 21.12.2021 vastuse punktis 1 väidetule ei nähtu 01.02.2019 sõlmitud rendilepingust igakuise makse tasumise kohustust summas 414 eurot. Esitatud ei ole ka ühtegi kuludokumenti. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt on Tulika Rent OÜ esitanud Vojager OÜ-le arve nr 20192518 rendimakse 821,78 euro tasumise nõudes, kuid see ei tõenda, et vastustaja on kaebajale kahju tekitanud. Samuti ei tõenda kahju tekitamist esitatud rendilepingud, käendusleping ega frantsiisileping. Nõudekirja koostamise tasu 200 eurot on täielikult tõendamata.
5.4.Juhul, kui kohus leiab, et vastustaja on kaebajale kahju tekitanud, kuulub kahjuhüvitis vähendamisele riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1, § 13 lg 1 punkti 4 ja VÕS § 139 järgi. Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka kannatanu osa kahju tekitamises. Kaebaja on jätnud kasutusele võtmata preventiivsed abinõud kahju tekkimise vältimiseks või kahju vähendamiseks. Arvestades asjaolu, et kaebaja väidab kaebuses, et tegeleb majandus- ja kutsetegevuse raames taksoteenuse osutamisega ning liiklusõnnetus on Tallinna liikluses tavapärane riskitegur, oleks kaebaja saanud kahju tekkimist vältida või vähendada erinevate meetmete rakendamisega, nt täiendava kindlustuslepingu sõlmimisega. Rendilepingu punkti 4.1 kohaselt on sõlmitud vabatahtlik ja kohustuslik sõidukikindlustuse leping, lepingu punkti 4.4 kohaselt on rentnikul õigus sõidukit täiendavalt kindlustada riskide vastu, mida rendileandja poolt sõlmitud kindlustusleping ei hõlma. Ei ole õiglane nõuda vastustajalt sisse kaebaja äririske, mille vältimise on ta teadlikult jätnud maandamata. Lisaks tuleb kahju hüvitisest maha arvestada see, mida kaebaja säästis seoses sellega, et ei saanud liiklusõnnetuses kahjustatud sõidukit kasutada.
5.5.Vastustaja palub kaebaja 19.01.2022 esitatud dokumendid tähelepanuta jätta. Esitatud maksekorraldused ei kinnita igakuiste maksete tegemist nr TRX 01/02/2019-1 alusel. Samuti esineb vastuolu maksete summas – 22.12.2021 vastuses viidati 414 eurole kuus, kuid 19.01.2022 vastuses 532,11 eurole kuus. Kaebaja väited on eksitavad ja tõendamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebus jääb rahuldamata.
7.Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 1186,14 eurot.
8.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest sättest tuleneb, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
9.RVastS § 1 lg-st 1 ja lg 3 punktist 3 tuleneb, et kui avaliku võimu kandja tekitas liikluses osalemisel teisele isikule kahju, kasutades avaliku võimu kandja eriõigusi, siis on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes ja kohaldub RVastS (vt ka Riigikohtu 15.06.2010 määrus nr 3-2-4-1-10). Liiklusseaduse (edaspidi LS)1 § 84 lg 1 punkti 1 järgi on eritalituse sõidukiks sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid või
Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud redaktsioonis (25.03.2019-06.05.2020) https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019009#para33
3 (7)
ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (edaspidi alarmsõiduk). LS § 84 lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ (edaspidi määrus 77) § 1 lg 1 kohaselt on alarmsõidukiks mh Päästeameti sõiduk ning maastikuauto (punkt 1). LS § 84 lg 2 kohaselt võib alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda LS 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded. Nõuded, millest ei ole õigust kõrvale kalduda, on LS §-dest 69 ja 70 nähtuvalt need, et sõiduki juhtimist keelavas joobeseisundis ega terviseseisundis ei tohi sõidukit juhtida. Näiteks võib aga ületada suurimat lubatud sõidukiirust (§ 15) või foori keelava tule korral mitte peatuda (§ 58 lg 3).
10.Halduskohtus võttis 18.01.2022 asja materjalidesse tsiviilasjast nr 2-19-135978 esitatud Youtube ́i video2, millest nähtub, et 25.06.2019 liiklusõnnetuses osalenud päästeautol olid vilkurid ja märgutuled sisse lülitatud. Videost on raske tuvastada vilkurite ja märgutulede sinist värvi, kuid puudub vaidlus nii siniste vilkurite ja märgutulede kasutamise, alarmsõidu tegemise kui ka selle üle, et päästeauto oli reageerimas päästesündmusele (st täitmas avaliku võimu ülesannet). Seega olid täidetud LS § 84 lg 2 kohased eeldused päästeauto poolt LS 2. peatüki nõuetest kõrvalekaldumiseks (v.a §-d 69 ja 70). Kuna päästeauto kasutas päästesündmusele reageerides eriõigusi, siis kohaldub RVastS ning asjakohased ei ole kaebuse viited VÕS §-dele 1043, 1045 ja 1050. Väidetava avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju puhul kehtivad teistsugused eeldused kui need, mille kaebaja tsiviilõigusest esile tõi. Kuigi RVastS § 7 lg 4 alusel võivad lisaks RVastS-ile kohalduda ka eraõiguslikud kahju hüvitamise sätted, siis ei puuduta see vastutuse aluseid, mis on RVastS § 7 lg-s 1 selgelt määratletud (vt eespool otsuse punkt 8).
11.Liiklusõnnetuse videosalvestisest järeldub, et taksot juhtinud X sõitis ristmikule lubava tulega (LS § 7 lg 1 punkt 1) ning päästeauto keelava tulega (LS § 7 lg 1 punkt 4), sest päästeauto kõrvalreas olevad autod olid peatunud ning Päästeameti sõidurajaga ristuva ülekäiguraja jalakäijate fooris põles roheline tuli, sh ülekäigurada on ületamas jalgratturid. Seega päästeauto juht ei järginud punasest fooritulest tulenevat kohustust peatuda, kuid sellist eriõigust kasutades pidi ta tagama liikluse ohutuse (LS § 84 lg 5). Teisalt sätestab LS § 17 lg 2: „Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.“ Nõue „anda teed“ (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust (LS § 2 punkt 1). Juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust (LS § 18 lg 1). LS § 56 lg 1 sätestab, et ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Igale liiklejale kehtib kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagada liikluse sujuvus, et vältida ohtu ja kahju tekitamist (LS § 14 lg 2).
12.Liiklusõnnetuse põhjuste hindamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid tervikuna, sh mõlema juhi ning ka teiste liiklejate käitumist. Seda saab kohus teha asja juurde võetud video pinnalt, ning
https://www.youtube.com/watch?v=l0ijxVvZ7JY
4 (7)
määrav ei ole Yi kinnitus enda süü kohta3. Kohtu hinnangul ei olnud X ristmikule lähenedes, olenemata sellest, et temale põles fooris roheline tuli, piisavalt hoolikas ja tähelepanelik. Kreutzwaldi ja Gonsiori tänava ristmikul on ka „Anna teed“ märk Kreutzwaldi tänavalt tulijale, st Gonsiori tänaval liiklejale peab andma teed.4 Kuigi foori lubav tuli peatas nimetatud eesõigusmärgi5 mõju (LS § 14 lg 6), siis peaks „Anna teed“ märk kutsuma üles suuremale tähelepanelikkusele. Ristmikule lähenedes peab juht igal juhul arvestama võimalusega, et ta peab sõiduki seisma jätma ja eesõigusega liiklejale teed andma. X sõitis ristmikule võrdlemisi suure kiirusega, samas kui hoolsusnõudeid järgides oleks ta pidanud märkama, et kõik teised autod seisid. Ehkki temast paremale jääva hoone tagant ei pruukinud X näha Gonsiori tänavalt ristmikule lähenevat päästeautot piisavalt varakult, siis kui X oleks ristmikule sõites nõuetekohaselt arvestanud võimalusega, et tal võib olla vajalik peatuda ning ta oleks ka enda sõidukiirust vastavalt kohandanud, siis oleks ta päästeautot märgates jõudnud pidurdada. Videost nähtub, et X ei võtnud ristmikule jõudes hoogu maha ning üritas päästeauto eest läbi jõuda. Samas jääb arusaamatuks ning X kaebaja esindajana pole ka ise märkinud, kas ta ei märganud päästeautot või miks tema seisukohalt õnnetus juhtus. Oluline on lisada, et X on taksojuht, kes majandus- ja kutsetegevuses liikluses osaledes peaks oma tegevusalast tulenevalt olema rohkem teadlik liiklusnõuetest, olema tähelepanelik ning arvestama võimalike ohtudega. Tallinnas tegutsevale taksojuhile võiks samuti olla teada, et Gonsiori ja Raua tänava nurga sees asub Päästeameti kesklinna päästekomando ehk Gonsiori tänaval liiguvad suure tõenäosusega päästesündmusele reageerivad päästeautod. Lisaks asub Gonsiori ja Kreutzwaldi tänava nurga sees ehk Hiltoni hotelli vastas aktiivselt kasutatav politseipark, mis on Hiltoni hotelliga ühenduses kahe ülekäiguraja kaudu. Videost on nähtav, et esimene ülekäigurada (see, millel olid takso tagumised rattad pärast peatumist) on reguleeritav ning järgmine reguleerimata6. Videost nähtub, et sellise kiirusega ristmiku ületamisel võinuks ohtu sattuda juba potentsiaalsed tagumist reguleerimata ülekäigurada ületavad jalakäijad, sest isegi liiklusõnnetus ei peatanud taksot kohe ehk takistuse puudumisel ei oleks X tõenäoliselt ka reguleerimata ülekäiguraja ees peatuda jõudnud. Seega kokkuvõtvalt oli Xil mitmeid põhjuseid eriliseks tähelepanelikkuseks, kuid tema valitud sõidukiirus ristmiku ületamisel viitab hooletule käitumisele. Foori lubav tuli ei võta autojuhilt kohustust liiklust tähelepanelikult jälgida ning ootamatustele sobivalt reageerida. Samuti päästeautol oli selgelt liiklusseadusest tulenev eesõigus ja Xil kohustus teed anda, mida ta aga ei täitnud.
13.Kohus möönab, et ka punase tulega ristmikule sõitnud päästeauto juht pidi arvestama, et võib tekkida vajadus seisma jääda mh kasvõi ülekäigurajale sõitnud jalgratturite ohutuse huvides. Ehkki liiklusseaduse järgi oli päästeautol õigus kõigi teiste liiklejate ees, siis eriõigust kasutades peaks päästeauto juht veenduma, et selle käigus on tagatud liikluse ohutus. Kuna kõik autod ristmikul seisid, sh need, mis saanuks pöörata Kreutzwaldi tänavalt paremale, ning samuti peatusid ja aeglustasid liikumist ratturid, siis võis päästeauto juht eeldada, et kõik liiklejad on teda märganud ning võimaldavad eesõigust kasutada. Päästeauto ei liikunud ka väga kiiresti, sest nähes, et X teed ei anna, peatus päästeauto peaaegu koheselt, kuid ei suutnud siiski õnnetust ära hoida. Alarmsõidukijuhi kohustus tagada liikluse ohutus ei tähendanud kohtu hinnangul praegusel juhul seda, et päästeauto oleks pidanud punase tulega stoppjoone taha seisma jääma ning ootama,
Kaebuse lisa 1. Märgi olemasolu saab kontrollida näiteks kaardirakenduse Google Maps tänavavaate abil, https://www.google.com/maps. Sama nähtub ka liiklusõnnetuse video kell 0:10, kus on näha liiklusmärgi 221 „anna teed“ tagumine külg. Et tegemist on liiklusmärgiga 221 on tuletatav asjaolust, et üksnes see liiklusmärg on tähistatud kolmnurgaga, mille üks nurk on suunatud alla (vt ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisad 1–8
Liiklusseaduse alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 punkt 3.
Liiklusõnnetuse video, kust nt kell 0:03 on nähtav reguleerimata ülekäigurada Hilton hotelli ees.
5 (7)
kas keegi ületab ristmikku. Sellisel juhul puuduks eriõigustel mõte ja abivajajad peaksid päästeautot kauem ootama. Liiklusõnnetuse videost nähtub, et päästeauto juht oli punase tulega ristmiku ületamiseks valinud sobiva ja mõistliku sõidukiiruse, mille pinnalt kohus leiab, et päästeautojuht täitis enda poolt kohustuse tagada liikluse ohutus.
14.Eeltoodut kokku võttes ei ole päästeauto juht, kelle tekitatud võimaliku kahju eest võiks Päästeamet vastutada (RVastS § 12 lg-d 2 ja 3), õigusvastaselt käitunud. Päästeautol oli eesõigus ning X ei andnud päästeautole enda tähelepanematusest ja hooletusest teed. Kuna täitmata on kahju hüvitamise esmane eeldus, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata.
15.Ent isegi kui jaatada päästeauto juhi tegevuse õigusvastasust, siis esineks RVastS § 13 lg-s 3 sätestatud alus kahjunõude väljamõistmata jätmiseks. RVastS § 13 lg 1 järgi arvestatakse hüvitise suuruse määramisel: 1) kahju tekkimise ettenägematust; 2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskust; 4) eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. RVastS § 13 lg 3 kohaselt tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel arvestada ka seda, kas avalikku ülesannet täideti vajalikku hoolsust täielikult järgides ning kas vajaliku hoolsuse järgimine oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Erandjuhul võivad hüvitise vähendamist tingivad asjaolud olla sedavõrd kaalukad, et välistavad hüvitise väljamõistmise üldse (Riigikohtu 15.04.2008 otsus nr 3-3-1-6-08, punkt 14; 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, punkt 58; 26.02.2015 otsus nr 3-3-1-80-14, punkt 11). Riigi vastutuse piiramise või välistamise aluseks olevad asjaolud peab välja tooma kahju tekitaja (vt nt Riigikohtu 11.12.2014 otsus nr 3-3-1-6414, punkt 10; 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, punkt 56). Seda on vastustaja ka teinud, tuues välja, et kaebaja tegeleb majandus- ja kutsetegevuse raames taksoteenuse osutamisega ning liiklusõnnetus on Tallinna liikluses tavapärane riskitegur, seega oleks kaebaja saanud kahju tekkimist vältida või vähendada erinevate meetmete rakendamisega, nt täiendava kindlustuslepingu sõlmimisega. Kohus nõustub vastustaja toodud põhjendustega ning märgib täiendavalt, et praegusel juhul on tõendatud, et päästeauto juht täitis kohustuse tagada liikluse ohutus, st täitis avaliku ülesande täitmisel vajaliku hoolsuse ning liiklusõnnetuse ärahoidmine oleks olnud võimalik üksnes juhul, kui päästeauto oleks foori taga seisma jäänud ning oodanud lubava fooritule süttimist. Sellist kohustust päästesündmusele reageerival alarmsõidukil ei ole. Seega on kohus asjaolude pinnalt veendunud, et päästesündmusele reageerinud päästeauto juht täitis temale pandud hoolsuskohustuse, kuid kaebaja liikluses osalejana jättis temale seadusest tulenevad kohustused täitmata. Kaebajale kahju tekkimine oleks olnud välditav üksnes seeläbi, kui kaebaja oleks liikluses olnud tähelepanelikum ning täitnud temale LS-ist tulevad kohustused. Seega isegi kui kahju tekkimist jaatada, siis tuleks selline kahju RVastS § 13 lg 3 alusel jätte välja mõistmata. Sel põhjusel ei analüüsi kohus ka seda, kas ja millises ulatuses oleks kaebaja kahjunõue tõendatud. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda.
17.Füüsiliste isikute andmete kaitseks ja identifitseeritavuse välistamiseks asendab kohus asjas tehtava lahendi avaldamisel isikute nimed ja sõidukite registreerimismärgi andmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
6 (7)
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.