Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Viru Maakohus Kaire Pullerits 14. juuli 2025, Rakvere 2-25-9035 X pankrotiavaldus Y pärandvara pankroti väljakuulutamiseks kirjalikus menetluses Avaldaja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx Avaldaja seaduslik esindaja: C, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers, eposti aadress: [email protected] Võlgnik (pärandaja): Y, isikukood: XXX, surnud xx.xx.xxxx
Kohus võttis 11.06.2025 määrusega avalduse menetlusse ning nimetas Y (isikukood: XXX, surnud xx.xx.xxxx) pärandvara ajutiseks halduriks Tiia Kalausi (Kalaus). Ajutine haldur esitas 27.06.2025 kohtule aruande, millest nähtub, et on põhjendatud kuulutada välja Y pärandvara pankrot. Avaldaja esitas kirjaliku seisukoha 10.07.2025, milles avaldab, et avaldajal puuduvad vastuväited ajutise pankrotihalduri aruande ja tasu osa. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Y (Y) pärandvara pankrot. Y pärandvara pankrotihalduriks tuleb nimetada Tiia Kalaus. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku pärija võlgniku surma korral esitada pankrotiavalduse tema vara suhtes. Sellisel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et Y, isikukood XXX, surnud xx.xx.xxxx.a. Pärimistunnistuse on väljastanud 21.04.2025 Jõhvi notar Ülle Mesi ning selle kohaselt on Y pärijateks tunnistatud 1⁄2 suuruses mõttelises osas tütar X (i.k. XXX) ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas poeg N (i.k. XXX) (vt. lisa 1 – pärimistunnistus, vt. pankrotiavaldus). Rahvastikuregistri kohaselt oli pärandaja alates 11.02.2003.a. perekonnaseisult lahutatud. Pärandaja oli perioodil 18.03.1995 – 11.02.2003 abielus Qga (i.k. XXX). Varasuhteks oli varaühisus. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kuulus pärandajale: - korteriomand (registriosa nr xxxxx) asukohaga XXX, xxx linnas, suurusega 79,60 m 2. Kinnistusraamatu kohaselt puuduvad varal käsutamise keelumärked ja hüpoteegid (lisa 3 – väljavõte kinnistusraamatust XXX). Korteriomand on pärandaja poolt omandatud 6.10.2017 ning seega ei kuulu see abielu ajal omandatud vara hulka ning on pärandaja lahusvaraks. Ajutine haldur on tellinud maaklerilt hinnangu vara prognoositava väärtuse osas ning selle kohaselt on sarnaste korterite hinnaklass vahemikus 15 000 – 20 000 eurot. Korter on renoveeritud ja heas korras. Inventuuri kohaselt on kinnisasja väärtuseks 17 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul selgub vara tegelik müügiväärtus müügiprotsessi käigus. Ajutine haldur on tuvastanud, et pärandaja lahutatud abikaasale kuulus korteriomand (registriosa xxxxx) YYY, xxx. Vara omandati 10.01.2001 (abielu ajal pärandajaga, seega kuulus ühisvarasse) ja võõrandati 31.10.2006.a. (lisa 4 – väljavõte kinnistusraamatust YYY). Ajutisele haldurile ei ole teada, kas pärandaja osales ühisvarasse kuulunud korteriomandi müügist saadud rahaliste vahendite jagamisel. Käesolevas menetluses ei oma see ka tähtsust, sest seadusest tulenevalt on tagasivõitmise tähtajad möödunud ning puudub teave, et pärandajal oleks sel ajal olnud makseraskused või vara müügi tõttu oleks ta muutunud maksejõuetuks. Transpordiameti andmetel on pärandaja nimele registreeritud (lisa 5 – väljavõte liiklusregistrist): sõiduauto BMW 218D XDRIVE GRAN TOURER (v.l. 2020), reg. märk XXX. Ajutine haldur on teostanud vara ülevaatuse. Sõiduk on heas korras. Taustainfo kohaselt on sõidukil kehtiv tehniline ülevaatus kuni 26.02.2026.a. Samuti on kehtiv liikluskindlustus alates xx.xx.xxxx. Inventuuri kohaselt on sõiduki väärtuseks 20 000 eurot. Sõidukite müügiportaalis auto24.ee ühtegi analoogset sõidukit käesoleval ajal müügis ei ole. Seega, hinnavõrdlust pole võimalik esitada. Ajutine haldur nõustub invnetuuri pakutuga ning prognoosib vara väärtuseks 15 000 – 20 000 eurot. Tuleb arvestada, et ostuhinda võib mõjutada registreerimismaks ning sõidukimaks. Vara käsutamise keelumärked registris puuduvad. Sõidukile on registrisse kantud registerpant AS Inbank Finance kasuks. Swedbank on 3
pärandaja nimele avanud arvelduskonto nr XXXXXXX, mille saldo seisuga 12.06.2025 on 0,45 eurot. Pärandaja surmapäeval (xx.xx.xxxx) oli konto algsaldo 996,71 eurot. xx.xx.xxxx on kaardiga välja võetud sularaha 300 eurot ja 30.12.2024 on Gle välja makstud 638,07 eurot matusekulude katteks (lisa 6 Swedbank vastus ja konto ...2448 väljavõte). Coop Pangas omab pärandaja kontot XXXXXXX, mille jääk on 12.06.2025 seisuga 933,78 eurot (lisa 7 – Coop Pank vastus ja konto väljavõte). Pärast pärandaja surma kontol tehinguid teostatud ei ole (v.a. Coop Panga paketi tasu). Teistes krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Äriregistris ei ole tuvastatud pärandaja seoseid äriühingutega. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes pärandajal puudusid pensionikontod. Seega, ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandajale kuuluva vara prognoositav väärtus võib olla kuni 40 000 eurot ning rahalised vahendid 934,23 eurot. Täitemenetlused pärandaja vastu puuduvad. Kokku on ajutisele haldurile teada pärandaja vastu võlanõudeid summas 42 130,96 eurot, millest 18 876,87 eurot on pandiga tagatud. Ajutine haldur on hinnanud vara prognoositavaks väärtuseks ca 41 000 eurot ning teadaolevad nõuded pärandvara vastu on seisuga 27.06.2025 summas 42 130,96 eurot. Eeltoodu kohaselt võib väita, et Y pärandvara on suure tõenäosusega maksejõuetu. Pärandvara koosseisu ei ole võimalik suurendada, kuid võimalikud nõuded suure tõenäosusega suurenevad. Vara suhtes on antud prognoositav hinnang ning selle tegelik väärtus sõltub müügiprotsessi käigus, kuid arvestades käesoleval ajal suurenevaid makse ja üldist elatustaset (s.h. vara asukohas), siis ei ole tõenäoline, et vara väärtus võiks ületada aruandes pakutud hindasid. Samuti tuleb arvestada pärandvara kuluks ajutise haldurihalduri tasu ja kulud. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli pärandaja surm. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, et maksejõuetus oleks tekitatud tahtlikult ning selleks oleks kuriteoga tekitatud tegu pankrotiseaduse mõttes. Eeltoodust tulenevalt kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus on esitanud tasunõude 9,45 töötunni eest ja palunud mõista pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu summas 1 395,00 € (s.h. käibemaks 24%) OÜ Civilex kasuks (XXXXXXX Swedbank). Ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab seega halduri tasuks 1 395,00 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.