Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Deniss Iškin
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-7706
Kohtuasi
L. T. hagi A. K. vastu tehingu tühistamise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine menetluse lõpetamine ja hagi tagamise tühistamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
L. T. (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus ja advokaat Taavi Hein
Kostja:
A. K. (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martti Peetsalu ja Maris Vutt
2-24-7706 a. kohustada L. T. (XXX) üle andma korteriomandi (asukoht XXX, registriosa nr XXX) otsene valdus A. K.le (XXX); b. juhul kui L. T. (XXX) keeldub vabatahtlikult A. K.le (XXX) üle andmast korteriomandi (asukoht XXX, registriosa nr XXX) otsest valdust, siis tõsta L. T. (XXX) XXX eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2(4)
2-24-7706
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Harju Maakohtu menetluses on L. T. hagi A. K. vastu tehingu tühistamise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Pooled esitasid 22. jaanuaril 2025 kohtule kompromisslepingu, mille palusid kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled palusid teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused kohtumääruses.
Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-24-7706 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kompromisslepingu sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mistahes viisil avalikku huvi. Kompromissleping on selge ja täidetav ning vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad
3(4)
2-24-7706 materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kuivõrd pooled on saavutanud kompromissi, kohus selle kinnitanud ja menetluse lõppenud, mistõttu on hagi tagamise alus ära langenud, tuleb kohtu 17. mai 2024 määrusega seatud hagi tagamise abinõu tühistada. Tulenevalt poolte taotlusest edastab kohus määruse registripidajale Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Pooled palusid lühendada kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise tähtaega kolme päevani. Kohus leiab, et poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks kolme päevale on kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus poole käesolevas tsiviilasjas tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1680 eurot. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema hagilt tasutud riigilõivu tagastamist summas 840 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv 840 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Kama kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.