Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-19-19915 väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank või EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E E AS liitumislepingu nr XXX. Lepingu alusel kohustus E E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: -

01.06.2016 arve nr 2015521022 (periood 01.05.2016 – 31.05.2016) summas 134,82 eurot, tasumise tähtaeg oli 18.06.2016;

-

01.07.2016 arve nr 2015760202 (periood 01.06.2016 – 30.06.2016) summas 71,02 eurot, tasumise tähtaeg oli 18.07.2016; 2(5)

2-19-19915 -

01.08.2016 arve nr 2015966810 (periood 01.07.2016 - 31.07.2016) summas 829,52 eurot, tasumise tähtaeg oli 18.09.2016.

Hageja on arvestanud viiviseid arve tasumise tähtaja järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07 % põhinõudelt päevas, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 887,15 eurot. Hageja palub seega kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 035,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 887,15 eurot ning jooksva viivise alates 17.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni, määraga 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu vastavalt VÕS § 1132 lg 2 summas 30 eurot. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõivu 250 eurot, hageja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes 20.03.2020 avaldatud teatega. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks, 14 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Hagiavaldusele lisatud arvest nr 2015966810 nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas mobiiltelefoni nr XXX käsitlustasu summas 70 eurot ning mobiiltelefoni nr XXX käsitlustasu summas 70 eurot, millede tasumise kohustus tuleneb E E AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks. E E AS järelmaksuga müügilepingu kohaselt on käsitlustasu võimalik nõuda lepingu tingimuste rikkumisel sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida E E AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna, s.o summas 140 eurot, kohtu hinnangul õiguslikult 3(5)

2-19-19915 põhjendatud. Hageja on arvete nr 2015760202, 2015521022 ja 2015966810 puhul arvestanud põhisumma hulka ka eelmise perioodi viiviseid ning on seejärel nimetatud summadelt uuesti viivist arvestanud. Kohus leiab, et sellisel viisil viivise arvestamine ei ole kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatuga. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega ei arvesta kohus arve nr 2015760202 puhul põhisumma hulka viivist summas 4,72 eurot, arve nr 2015521022 puhul – viivist summas 1,00 eurot ning arve nr 2015966810 puhul – viivist summas 9,90 eurot. Arvel nr 2015966810 sisaldub ka meeldetuletuse tasu summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. [...] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagi materjalide juurde ei ole lisatud tõendeid, et E E AS oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja lepingu kehtivuse ajal. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata. Tulenevalt sellest vähendab kohus põhinõuet ning kuna kohus vähendab põhinõude summa, tuleb ümber arvestada ka viivise summad: Arve nr.

Põhisumma

Viivis alates

Viivis kuni

Viivise %

Viivised

2015760202

66,30 eurot

19.07.2016

22.04.2020

0,07%

63,72 eurot

2015521022

133,825 eurot 19.06.2016

22.04.2020

0,07%

131,43 eurot

2015966810

674,625 eurot 19.08.2016

22.04.2020

0,07%

633,74 eurot

874,75 eurot

828,89 eurot

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 874,75 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise otsuse tegemise aja seisuga 22.04.2020 kokku summas 828,89 eurot ning jooksva viivise põhinõudelt (874,75 eurot) alates 23.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,07% päevas. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse 4(5)

2-19-19915 tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitu hagi, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest, on menetlusõiguste kuritarvitamine, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid, nt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud, samuti võimaldab iga eraldiseisev kohtulahend alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kostjale kaasa uute täitekulude tekkimise. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-12843 on hageja nõudnud kostjalt sama liitumislepingu alusel väljastatud arve tasumist perioodi aprill 2016 eest. Nimetatud tsiviilasjas rahuldas kohus hagi täies ulatuses, mõistis välja riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud 56 eurot. Kohtu hinnangul oleks hageja saanud kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses, mille kohus oleks saanud ühes menetluses lahendada. Kohus leiab, et hageja selline menetlusõiguse kuritarvitamine raiskab põhjendamatult ka kohtu ressursse. Võttes arvesse, et käesolev hagiavaldus jääb osaliselt rahuldamata ning kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub põhjus ja vajadus poolte menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/digitaalallkirjaga/ Angelina Abol kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.