1.Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 10 korteriühistu avaldus rahuldada.
2.Välja mõista M. F.lt Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 10 korteriühistu kasuks võlg 1 688 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) eurot 52 senti.
3.Välja mõista M. F.lt Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 10 korteriühistu kasuks viivis alates 27.03.2020.a kuni põhinõude (1085,75 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (8% aastas).
4.Menetluskulud jätta M. F. kanda. 4.1 Välja mõista M. F.lt Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 10 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 290 (kakssada üheksakümmend) eurot.
4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Kohtumäärusega võljamõistetud summad tuleb M. F.l tasuda Condor Finants OÜ arveldusarvele nr EExxx LHV Pangas, märkides selgistusse võlgniku nimi ja tsiviilasja number.
6.Tagastada Condor Finants OÜ arveldusarvele nr EExxx LHV Pangas avaldaja enammakstud riigilõiv 142 (ükssada nelikümmend kaks).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 10 korteriühistu esitas 05.06.2019.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. F. vastu võlgnevuse 6311, 06 euro nõudes. Kohus tegi 18.06.2019.a. võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 05.07.2019. Vastuväidet võlgnik tähtaegselt ei esitanud, kiri jäeti M. F.le postkasti ning kohus luges kirja võlgnikule kättetoimetamise päevaks 05.08.2019.a. Võlgnik esitas kohtumäärusele (maksekäsule) määruskaebuse ja taotles maksekäsu tühistamist põhjusel, et korter, mille tasumata kommunaalteenuste võlga temalt nõutakse, ei kuulu talle ning M. F. ei ole selles korteris kunagi elanud. Korteriomanik on M. F. poeg A. F., kes suri xxx.a. 07.02.2020 määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule. Pärnu Maakohtu kohtunik rahuldas 13.02.2020.a. määrusega määruskaebuse ja tühistas 26.07.2029.a. määruse (maksekäsu). Sama kohtumäärusega andis Pärnu Maakohus KohtlaJärve linn, Vahtra tn 10 KÜ nõude M. F. vastu Viru Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagita menetluses või hageja taotlusel hagimenetluses.
2.Viru Maakohus jättis 18.02.2020.a. määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused, ning kohus võttis 27.03.2020.a. määrusega avalduse menetlusse. Sama määrusega andis kohus M. F.le tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks avaldusele. Kohtu määratud tähtajaks M. F. kirjalikku vastust ega vastuväiteid avaldusele ei esitanud.
3.Avalduse kohaselt on Vahra tn 10 korterelamus korteri nr x omanik on A. F.. A.F. suri xxx.a. ning tema seadusjärgne pärija on ema M. F.. Avaldaja esitab nõude korteriomaniku pärija M. F. vastu. Vahtra 10 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu, mis väljastab korteriomanikele majandamiskulude arveid ja arveldab teenusepakkujatega. Puudutatud isikule tasumiseks esitatud arvetel on kajastatud igakuine tasu maja haldamise ja hooldamise eest. Maja teenindamise tasu (hooldustasu) suurus on kinnitatud üldkoosolekutel: alates 01.05.2013.a 0,780 eurot 1 m2 , alates 01.02.2017.a. 0, 80 eurot 1 m2 .
Vahtra tn 10-x korteri, mille pindala on 36,50 m2 , maja teenindamise tasu oli ajavahemikus juuni 2016 – jaanuar 2017 25, 55 eurot ning alates 01.10.2017.a. 29, 20 eurot. Osutatud teenuste eest on korteriühistu esitanud arved, need on jäetud tasumata ning puudutatud isiku võlg avaldaja ees on seisuga märts 2020 1259, 25 eurot. Avaldaja on arvestanud viivist kuni 31.12.2017.a korteriühistuseaduse (KÜS) kehtivuse lõpuni 0,07% maksmata jäänud summast päevas iga viivitatud kalendripäeva eest ning alates 01.01.2018 so alates korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisest 0,02% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Avaldaja esitatud viivise arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis 429, 27 eurot. Avaldaja palub M. F.lt välja mõista: - põhivõlg 1259, 25 eurot; - seisuga 26.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 429, 27 eurot; - alates 27.03.2020.a. viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras so 8% aastas kuni põhinõude 1085, 75 euro tasumiseni. - menetluskulud jätta M. F. kanda ja välja mõista avaldaja menetluskulude katteks 290 eurot (millest 50 eurot on riigilõiv ja 240 eurot õigusabikulu). Avaldaja palub tagastada enammakstud riigilõivu.
4.M. F.le toimetas kohus avalduse koos lisadega kätte isiklikult 03.04.2020.a. Kohtu määratud tähtajaks M. F. vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab avalduse.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. menetlemisele korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
7.Avaldaja tugineb asjaolule, et A. F. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli A. F. Kohtla-Järve linnas, Vahtra tn 10 korteri nr x omanik (registriosa nr xxx). A. F. suri xxx.a. Pärimisregistri andmetel on A. F.i seadusjärgne pärija tema ema M. F. (pärimistunnistus on tõestatud 20.02.2019.a.) Pärimisseaduse (PärS) § 116 lg 1 ja 2 kohaselt võib pärija pärandi vastu võtta või sellest loobuda ning pärast pärandi vastuvõtmist ei saa enam sellest loobuda. Tulenevalt PärS § 119 lg 1 on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija PärS § 119 tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1).
Vastavalt PärS § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. M. F. on oma poja pärandi vastu võtnud (ei ole sellest loobunud). Pärimisasja menetlenud Tallinna notar Anne Saaber on 16.01.2019.a. M. F.le saadetud kirjas selgitanud nii pärandist loobumise tähtaegu, inventuuri nõude esitamist kui pärandist loobumise avalduse esitamata jätmise tagajärgi. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites M. F. vastuväited selle kohta, et ei ole kunagi Vahtra 10-x korteris elanud ega pea seda enda omaks, ei ole asjakohased.
8.Arvestades A. F. pärandi avanemise ja võlgnevuse kujunemise aega, on avaldus põhjendatud nii kuni 31.12.2017.a. kehtinud korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 15-1 lg 1 ning korteriomandiseaduse § 13 lg 1 alusel kui ka (alates 01.01.2018) kehtiva korteriomani ja korteriühistuseaduse (KrtS) järgi. 8.1 A. F.i pärandi avanemise hetkel ja kuni 31.12.2017.a. kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 3 kohaselt loetakse pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva. Seega loeti M. F. Vahtra 10 KÜ liikmeks A. F.i pärandi avanemise päevast (PärS § 3 lg 2 järgi pärandaja surma päevast). 8.2 Vastavalt kuni 31.12.2017.a kehtinud KÜS § 7 lg 3 on korteriomandi pärimisel omandaja kohustatud korteriühistule tasuma pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 15 1 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 8.3 Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Karts § 42 lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
9.M. F. kohtule vastuväiteid ei esitanud. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud puudutatud isikule arved, korteriühistu üldkoosoleku protokollid, kus vastu võetud otsustega määrati kindlaks maja teenindamise tasu (hooldustasu) suurus. Alates 01.05.2013.a oli hooldustasu 0,780 eurot 1 m2 , alates 01.02.2017.a. 0, 80 eurot 1 m2 . A. F.i korteri nr x, mille pindala on 36,50 m2 , maja teenindamise tasu oli ajavahemikus juuni 2016 – jaanuar 2017 25, 55 eurot ning alates 01.10.2017.a. 29, 20 eurot. Osutatud teenuste eest on korteriühistu esitanud arved, need on jäetud tasumata ning puudutatud isiku võlg avaldaja ees on seisuga märts 2020 1259, 25 eurot. Avaldaja on arvestanud viivist kuni 31.12.2017.a korteriühistuseaduse kehtivuse lõpuni 0,07% maksmata jäänud summast päevas iga viivitatud kalendripäeva eest ning alates 01.01.2018 so alates korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisest 0,02% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 26.03.2020 on sissenõutavaks muutunud viivis 429, 27 eurot; Avaldaja nõuab viivist vastavalt TsMS § 367 alates 27.03.2020.a. VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras so 8% aastas kuni põhinõude 1085, 75 euro tasumiseni. Puudutatud isik M. F. ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tasuda.
10.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 240 eurot, kokku 290 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 290 eurot
12.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1 tagastab kohus avaldajale enamtasutud riigilõivu 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot.
Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 192 eurot. Avalduse esitamise eest tuleb vastavalt riigilõivuseadusele tasuda riigilõivu 50 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.