Määruse tegemise aeg ja koht 11.07.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-4726
Kohtuasi
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Z.N vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.N määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Puudutatud isik Z.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olesja Polehhina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Z.N 11.06.2025 esitatud tõendid (Z.N lepingulise esindaja ja Tallinn, Valdeku tn 105 korteriühistu vaheline e-kirjavahetus ajavahemikul 05.05.2025-11.06.2025 ning selle tõlge).
2.Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus osas, milles AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus rahuldati ning teha asjas uus määrus, millega jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus rahuldamata. Osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse, jätta maakohtu määrus muutmata.
Jätta rahuldamata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Z.N-ilt põhivõla 7300 eurot ja viivise saamiseks.
3.2.Jätta menetluskulud Z.N kanda.
3.3.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulude suuruseks 290 eurot. Välja mõista Z.N-ilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud 290 eurot.
2-25-4726
3.4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Rahuldada määruskaebus osaliselt. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Z.N kanda. Määrata kindlaks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebemenetluse menetluskulude rahaline suurus ning mõista Z.N-ilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 420 eurot. Kohustada Z.N-i tasuma väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 26.03.2025 Harju Maakohtule avalduse, milles palus Z.N-ilt (puudutatud isik) välja mõista põhivõla 7300 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 26.03.2025 seisuga 499,85 eurot ja jooksva viivise alates 27.03.2025 põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja sõlminud Yga (kindlustusvõtja) kindlustuslepingu korteriomandi aadressil Valdeku 105-6, Tallinn kindlustamiseks. Kindlustusvõtja 04.03.2024 teate kohaselt toimus nimetatud korteris veekahju. Avaldaja koostööpartner Roheline Laine OÜ sai kindlustusvõtjalt telefoni teel kahjuteate, mille kohaselt avastas kindlustusvõtja 26.02.2024, et Valdeku 105-6, Tallinn korteri lagi on märg ja rikutud, vesi tuli ülevalt korterist. Kindlustusvõtja 04.03.2024 avaldajale saadetud e-kirjast nähtub, et kindlustusvõtja oli kaks nädalat kodust eemal ja sel perioodil toimus veeavarii.
1.2.Korteriühistu selgituse kohaselt sai veeleke alguse Valdeku 105-77 korteriomandist, mille omanik oli kahjujuhtumi toimumise ajal puudutatud isik.
1.3.Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle ning koostas selle kohta aruande. Kindlustustööde OÜ tegi korteri Valdeku 105-6, Tallinn remondiks hinnapakkumise 7978,04 eurot. Kindlustusvõtja soovis ise remondi teha, mistõttu lepiti kindlustusvõtjaga kokku rahalise hüvitise maksmises. Avaldaja maksis kindlustusvõtjale rahalist hüvitist vähendatud ulatuses ehk 7300 eurot. Seega on avaldajal VÕS § 492 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue 7300 eurot. 2
2-25-4726
1.4.Avaldaja koostööpartner 4PS OÜ saatis 09.08.2024 puudutatud isikule tema rahvastikuregistris registreeritud elukoha (ja ühtlasi kahju põhjustanud korteri) aadressile kahju hüvitamise nõude ning andis tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt 26.08.2024. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Puudutatud isiku seisukohad
2.Puudutatud isikule on avalduse materjalid tähtsaadetisena saatmisega kätte toimetatud 03.04.2025, kuid puudutatud isik avaldusele oma seisukohta kohtu määratud tähtajaks (s.o 17.04.2025) ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 24.04.2025 määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 7300 eurot, seisuga 26.03.2025 võlgnevuselt 7300 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 499,85 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt (7300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, rahuldas avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 290 eurot ning viivise menetluskuludelt.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue põhjendatud (VÕS § 173, § 492 lg 1, § 115 lg 1). Avalduse kohaselt sai korteriomand aadressil Valdeku 105-6, Tallinn veekahju. Korteriühistu selgituse (dtl 23) kohaselt sai veeleke alguse Valdeku 105-77 korteriomandist, mis kuulub puudutatud isikule. Kuivõrd avaldaja kindlustusandjana on hüvitanud kahjustada saanud korteri omanikule kui kindlustusvõtjale tekkinud kahju, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue 7300 eurot hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustust ega ole hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja on tõendanud, et Valdeku 105-6 korteriomandile tekkis kahju, rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos ning puuduvad puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid. Avaldaja kahjunõue 7300 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhjendatud on ka viivisenõue.
3.2.Avalduse rahuldamise tõttu jäid menetluskulud puudutatud isiku kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1). Avaldaja menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 300 eurot ilma käibemaksuta (2 h × 150 eurot/h). Maakohus leidis, et riigilõiv 50 eurot on põhjendatud kulu ning et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud 240 euro ulatuses (2 h × 120 eurot/h). Avaldajale osutatud õigusteenuse maht (2 h) on arvestades vaidluse ulatust ja keerukust ning koostatud menetlusdokumentide sisu, põhjendatud ja vajalik. Avaldaja juristist lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud määras 120 eurot (150 euro asemel). Avaldaja põhjendatud menetluskuluks on seega kokku 290 eurot (= 50 + 240). Vastavalt avaldaja taotluse kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4). Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
3
2-25-4726 Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole tõendatud veeavarii toimumine puudutatud isiku korteris. Kohus ei ole kontrollinud avalduse tõendatust. Samuti on kohus jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mh on jätnud kogumata täiendavad tõendid. Kahjustada saanud korter asub esimesel korrusel, puudutatud isiku korter aga kolmandal. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
7.Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule 11.06.2025 täiendavad tõendid (puudutatud isiku ja korteriühistu Valdeku 105 vaheline e-kirjavahetus ajavahemikul 05.05.2025–11.06.2025 ja selle tõlge), millega soovib tõendada, et veekahju tekkimine ei olnud tingitud puudutatud isikust. Puudutatud isik märkis, et avaldaja nõue põhineb korteriühistu endise juhatuse liikme kirjal avaldajale (dtl 23), milles väidetakse, et puudutatud isiku korter (nr 77) kahjustab korterit nr
6.Samuti viidab korteriühistu juhatuse liige videouuringule, mis tõendab väidetavalt nimetatud kahjustamist. Puudutatud isiku lepinguline esindaja pöördus 05.05.2025 korteriühistu poole palvega esitada avalduses viidatud videokaamera uuring. Korteriühistu võttis puudutatud isiku esindajaga ühenduse telefoni teel ning selgitas, et veekahjustuse põhjus ei ole veel kindlaks tehtud, kuid asjaomased tööd on tellitud ning need tehakse lähiajal. Samuti selgitas korteriühistu, et tegemist on kortermaja ammuse probleemiga. Lisaks selgitas korteriühistu e-kirjas, et korterite 77 (puudutatud isiku korter) ja 78 seinad avati, mille tulemusel selgus, et leke on tulnud korterist 78, mis ei kuulu puudutatud isikule. Selle peale palus puudutatud isiku lepinguline esindaja täpsustada, kas ta saab õigesti aru, et lekke põhjus tuvastati alles 20.05.2025 ning avaldusele lisatud korteriühistu varasema esimehe väide on ebaõige. Täpsustatud küsimusele vastates kinnitas korteriühistu, et eelmine juhatuse liige ei oleks tohtinud sellist järeldust teha ning et korter 77 ei ole kahju põhjustanud. Eelnev kinnitab, et puudutatud isik ei vastuta korterile nr 6 tekkinud veekahjustuse eest. Veekahjustuse põhjustas kas korter 78 või kortermaja tehnosüsteem, mis on kõikide korteriomanike kaasomandis.
8.25.06.2025 esitas avaldaja seisukoha puudutatud isiku tõendite kohta. Avaldaja märgib, et puudutatud isiku täiendavatest tõenditest selgub, et korteriühistu on oma seisukohta muutnud, kuid ei ole tõendatud, et korteriühistu info vastab tõele. Arusaamatuks jääb, miks korteriühistu rohkem kui aasta pärast kahjujuhtumi toimumist juhtumiga uuesti tegeleb ja kas e-kirjavahetuses toodud info käib 2024. a veebruaris toimunud kahjujuhtumi kohta. Lisaks ei selgu esitatud tõenditest, mis ja kus lekkis ning kes siis vastutab korterile nr 6 tekitatud kahju eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Maakohtu määrus jääb muutmata menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
4
2-25-4726
10.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde puudutatud isiku 11.06.2025 esitatud tõendid (puudutatud isiku lepingulise esindaja ja Tallinn, Valdeku tn 105 korteriühistu vaheline e-kirjavahetus ajavahemikul 05.05.2025–11.06.2025 ning selle tõlge).
11.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta avaldaja avaldus põhivõla 7300 eurot ja viivise saamiseks rahuldamata. Puudutatud isik on määruskaebemenetluses esitatud tõenditega lükanud ümber avaldaja nõude aluseks oleva esmase eelduse, s.o kohustuse rikkumise puudutatud isiku poolt.
12.Maakohus on vaidlustatud määruses tuginenud kahju põhjustanud korteriomaniku kindlakstegemisel korteriühistu juhatuse liikme Q 16.07.2024 selgitusele, mille kohaselt kahjustab korter nr 77 korterit nr 6 ning korteriühistu omab videokaamera uuringu tõestust, et kahju on põhjustanud korter nr 77 (dtl 23).
13.Puudutatud isiku täiendavalt esitatud tõendite pinnalt ei saa aga asuda järeldusele, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuulunud korterist. Nimelt nähtub puudutatud isiku 11.06.2025 tõenditest, et puudutatud isiku lepinguline esindaja pöördus 05.05.2025 e-kirja teel korteriühistu poole videokaamera uuringu saamiseks, millele korteriühistu 16.07.2024 avaldajale saadetud e-kirjas viitab ning mis väidetavalt tõendab, et kahjujuhtumis on süüdi korter nr 77 (dtl 77). 11.06.2025 on korteriühistu juhatus puudutatud isiku lepingulisele esindajale vastanud, et korteriühistu uued juhatuse liikmed on pöördunud Inspent OÜ poole, et kindlaks teha ja likvideerida tõusutoru leke aadressil Valdeku 105. 20.05.2025 tuvastati korterite 77 ja 78 seinte avamistööde käigus, et lekke põhjustaja on korter 78 ning leke kõrvaldati (dtl 81–83). 11.06.2025 e-kirjas palub puudutatud isiku lepinguline esindaja täpsustada, et kas ta saab õigesti aru, et majas toimunud lekke põhjus tuvastati alles 20.05.2025 ja endise korteriühistu juhatuse liikme väited (s.o Q 16.07.2024 e-kiri, dtl 23) on valelikud (dtl 84–87), mille peale kinnitas korteriühistu, et Q ei oleks tohtinud selliseid järeldusi teha ning et korteri nr 77 omanik ei ole süüdi (dtl 88–90).
14.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud tõenditest nähtub, et veekahju ei saanud alguse puudutatud isiku korterist. Kuna täitmata on avaldaja nõude esmane eeldus – puudutatud isik on korteriomanikuna oma kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1), siis jääb avaldaja avaldus põhivõla ja viivise saamiseks rahuldamata.
15.Ringkonnakohus märgib ka, et puudutatud isiku esitatud tõenditest on võimalik üheselt aru saada, et 05.05.2025–11.06.2025 e-kirjavahetuses toodud info käib vaidlusaluse kahjujuhtumi kohta. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku esitatud tõenditest ei selgu, mis ja kus lekkis ning kes vastutab korterile nr 6 tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus märgib, et oma nõude aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama avaldaja. Ringkonnakohus andis 12.06.2025 kirjaga avaldajale võimaluse esitada seisukoht puudutatud isiku 11.06.2025 tõendite kohta ning võimaluse soovi korral esitada omapoolsed tõendid. Avaldaja esitas küll vastuväiteid puudutatud isiku 11.06.2025 tõenditele, kui omapoolseid täiendavaid tõendid, mis kinnitaks, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, avaldaja ei esitanud. Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises. Asjaomane põhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Menetlusosalised peavad oma menetlusõigusi käsutama ka hagita menetluses ning oma nõude tõendamisel ja usutavaks muutmisel tuleb kõik asjaolud ja tõendid kohtu ette tuua siiski menetlusosalistel (vt ka RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23, RKTKm nr 3-2-1-186-15, p 13).
5
2-25-4726
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas ning teha asjas uus lahend, millega jätta avaldus põhivõla ja viivise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
18.Maakohus jättis vaidlustatud määrusega TsMS § 172 lg 1 alusel maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta. Ringkonnakohus jätab ka ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
19.TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust (vt RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1).
20.Ringkonnakohus leiab, et praeguses olukorras on asjaolusid arvestades õiglane jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt ning oleks saanud ära hoida menetluskulude tekkimise.
20.1.Puudutatud isikule on saadetud siinse tsiviilasja materjalid tähtsaadetisena aadressile Valdeku tn 105-77, Tallinn. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei ole tsiviilasja materjale kätte saanud. Puudutatud isik ei ole selgitanud, miks ta ei saanud esitada avaldusele tähtaegselt maakohtu menetluses seisukohta (sh esitada vastuväited sellele, et veekahju sai alguse tema korterist). Puudutatud isik on esitanud avaldusele vastuväited alles määruskaebuses. Seega ei ole puudutatud isik kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii vara kui võimalik. Lisaks on avaldaja selgitanud, et ta on saatnud puudutatud isikule 09.08.2024 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (dtl 29–30), millele puudutatud isik ei vastanud. Puudutatud isik ei ole selgitanud, mis takistas tal avaldaja kohtuvälisele nõudele vastamast. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei ole avaldaja kohtueelselt nõuet kätte saanud. Puudutatud isik oleks saanud vältida maakohtu menetluskulude tekkimist, kui oleks esitanud vastuväite avaldaja kohtuvälisele kahju hüvitamise nõudele. Ringkonnakohtu menetluskulude tekkimist oleks saanud puudutatud isik vältida, kui oleks esitanud õigeaegselt vastuväited esitatud avaldusele.
21.Maakohus määras TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ka avaldaja menetluskulude suuruse 290 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 240 eurot (2 h × 120 eurot/h) ja riigilõiv 50 eurot. Puudutatud isik on palunud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuid ei ole määruskaebuses menetluskulude rahalise suuruse kohta sõnaselgeid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
22.Kuna maakohus määras vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, teeb ringkonnakohus seda ka määruskaebemenetluses kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3). 6
2-25-4726
23.Avaldaja palub 16.06.2025 ja 07.07.2025 taotlustes mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja määruskaebemenetluses kantud esindustasu kokku 525 eurot (3,5 h × 150 eurot/h) (ilma käibemaksuta). Avaldaja lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest tegevustest: -
24.04.2025 kohtumäärusega ja 13.05.2025 määruskaebusega tutvumine ning avaldaja 29.05.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 2,5 h;
-
11.06.2025 puudutatud isiku taotluse ja tõenditega tutvumine. Nõupidamine avaldajaga. Avaldaja 25.06.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 h.
24.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et arvestades avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (jurist) ja teostatud toiminguid, saab lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada maksimaalselt 120 eurot. Avaldaja esindaja poolt määruskaebemenetluses teostatud toiminguid kokku mahus 3,5 h peab ringkonnakohus põhjendatuks. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 420 eurot (3,5 h × 120 eurot/h) (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
25.Avaldaja taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Siinne määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.