Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

M. P. (hageja) esitas 15.04.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles nõuab Tartu Vanglalt kahju hüvitamist 4000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejale tekitatud kahju 4000 eurot seoses sellega, et Tartu Vangla on hävitanud ja rikkunud M. P. poolt aastatel 2011-2019 arvutiprogrammis MyPaint loodud 80 pilti ning keeldunud nende saatmisest hageja tütre e-posti aadressile.

KOHTU SEISUKOHT

Kuigi antud juhul on hagiavaldus esitatud puudustega, ei ole kohtu hinnangul otstarbekas puudusi kõrvaldada, sest ka korrektse avalduse esitamisega tuleks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole tsiviilasjaga, mille lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue lahendada riigivastutuse seaduse alusel ja korras (RVastS § 1 lg 1). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, HKMS § 4 lg 1). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1). RVastS § 17 järgi võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohus juhib tähelepanu, et vangistusseaduse § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi halduskohus tagastab kaebuse määrusega esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega on M. Pretkel võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule. Eeltoodust tulenevalt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda ja avaldus selle esitajale tagastada. TsMS § 372 lg 6 järgi kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.