Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-14-6942
Kohtuasi
c.v.
SNB-REACT
u.a hagi U.Y. vastu kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest tulevikus hoidumiseks ning kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. augusti 2025. a määrus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
U.Y. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: c.v. SNB-REACT u.a (välismaa kood 34171875), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk Kostja: U.Y. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Pajupuu Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Inter Connects Inc (välismaa kood 5512963), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12. augusti 2025. a määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest isik.
2-14-6942 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli c.v. SNB-REACT u.a (hageja) 13.02.2014 hagi U.Y. (kostja) vastu kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks, rikkumisest tulevikus hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 30.11.2021 hageja kahju hüvitamise nõude ja jättis hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2025 otsusega jäi kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid kostja kanda. Riigikohus keeldus 26.05.2025 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
3.Hageja esitas 17.11.2014 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema esimeses maakohtu menetluses kantud menetluskulud kohtukulud 2069,41 eurot ja õigusabikulu 12 206 eurot (käibemaksuta). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 101 tundi ja 43 minutit.
4.Hageja esitas 09.09.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema täiendav õigusabikulu esimeses maakohtu menetluses 8400 eurot (käibemaksuta). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 156 tundi.
5.Hageja esitas 14.11.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema asja maakohtus teisel läbivaatamisel kantud menetluskulu õigusabikulu koondtasuna advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lg 1 p 2 alusel 4000 eurot (käibemaksuta). Esindajad tegid õigusabitoiminguid kokku 19 tundi ja 55 minutit. Arvestades tasukokkulepet ja toimingutele kulunud aega, osutati õigusabi tunnihinnaga 200,84 eurot (käibemaksuta).
6.Hageja esitas 09.11.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema asja maakohtus kolmandal läbivaatamisel kantud menetluskulud kohtukulu 20 eurot ja õigusabikulu koondtasuna 7748 eurot (käibemaksuta). Esindajad tegid õigusabitoiminguid kokku 75 tundi ja 48 minutit. Arvestades tasukokkulepet ja toimingutele kulunud aega, osutati õigusabi tunnihinnaga 102,22 eurot (käibemaksuta). Juhuks, kui kohus otsustab tunnimahtu vähendada, palus hageja lähtuta advokaadibüroo TRINITI advokaatide tavapärasest tunnihinnast 175 eurot (TrtRnKm 08.04.2020, 2-18-13515, p 11).
7.Kostja esitas 07.10.2016 seisukoha hageja 17.11.2014 ja 09.09.2016 kulunimekirjadele ning 09.11.2021 seisukoha hageja 09.11.2021 kulunimekirjale. Kostja ei esitanud seisukohta hageja 14.11.2019 kulunimekirjale.
8.Hageja esitas 21.11.2018 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema asja esimesel korral ringkonnakohtus läbivaatamisel kantud menetluskulu tõlkekulu 900,26 eurot
2-14-6942 (käibemaksuta), transpordikulu 405,20 eurot, õigusabikulud Eesti kohtus koondtasuna 3750 eurot (käibemaksuta) ja tunnipõhise tasu arvestusega Euroopa Liidu kohtus 4650 eurot (käibemaksuta). Esindajad tegid Eesti kohtus õigusabitoiminguid kokku 54 tundi ja 30 minutit. Arvestades tasukokkulepet ja toimingutele kulunud aega, osutati õigusabi tunnihinnaga 68,81 eurot (käibemaksuta). Juhuks, kui kohus otsustab esindajate tunnimahtu vähendada, palus hageja lähtuta advokaadibüroo TRINITI advokaatide tavapärasest tunnihinnast 150 eurot. Euroopa Liidu kohtus tegid esindajad õigusabitoiminguid 31 tundi tunnihinnaga 150 eurot.
9.Hageja esitas 14.09.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema asja ringkonnakohtus teisel läbivaatamisel kantud menetluskulud riigilõiv 1800 eurot ja õigusabikulu koondtasuna 2500 eurot (käibemaksuta). Esindajad tegid õigusabitoiminguid kokku 27 tundi ja 12 minutit. Arvestades tasukokkulepet ja toimingutele kulunud aega, osutati õigusabi tunnihinnaga 91,91 eurot (käibemaksuta). Juhuks, kui kohus otsustab esindajate tunnimahtu vähendada, palus hageja lähtuta advokaadibüroo TRINITI advokaatide tavapärasest tunnihinnast 175 eurot.
10.Hageja esitas 01.12.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema asja ringkonnakohtus kolmandal läbivaatamisel kantud menetluskulu kohtukulu 18,98 eurot ja õigusabikulu koondtasuna 6000 eurot (käibemaksuta). Esindajad tegid õigusabitoiminguid kokku 36 tunni ja 6 minuti ulatuses. Arvestades tasukokkulepet ja toimingutele kulunud aega, osutati õigusabi tunnihinnaga 166,21 eurot (käibemaksuta). Juhul, kui kohus otsustab esindajate tunnimahtu vähendada, palus hageja lähtuta advokaadibüroo TRINITI advokaatide tavapärasest tunnihinnast 195 eurot.
11.Kostja ei esitanud seisukohta hageja 21.11.2018 ja 14.09.2020 kulunimekirjadele. Kostja esitas 04.12.2024 seisukoha hageja 01.12.2024 kulunimekirjale.
12.Hageja esitas 22.03.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema kassatsioonimenetluses kantud menetluskuludeks tõlkekulud 375 eurot ja õigusabikulu koondtasuna 1500 eurot (käibemaksuta). Esindajad tegid õigusabitoiminguid kokku 9 tundi ja 30 minutit. Arvestades tasukokkulepet ja toimingutele kulunud aega, osutati õigusabi tunnihinnaga 157,89 eurot (käibemaksuta). Juhul, kui kohus otsustab esindajate tunnimahtu vähendada, palus hageja lähtuta advokaadibüroo TRINITI advokaatide tavapärasest tunnihinnast 175 eurot.
13.Kostja hageja 22.03.2021 kulunimekirjale seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
14.Harju Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 31 048,89 eurot ja kolmandalt isikult hageja kasuks menetluskulude hüvitise 831,05 eurot. Kohus mõistis kostjalt ja kolmandalt isikult hageja kasuks välja menetluskulude tasumata osalt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
14.1.Kohus hindas esmalt hageja menetluskulusid maakohtumenetlustes.
14.1.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud arvestada hageja kohtukuluna maakohtu menetluses tasutud riigilõiv 1800 eurot. Põhjendatud on ka järgmised kohtukulud kokku 219,41 eurot: äriregistri ja
2-14-6942 kinnistusregistri väljavõtted 5 eurot, kullerteenus 4,50 eurot, äriregistri väljavõtted 8 eurot, volikirjade ja äriregistri väljavõtete tõlkimine eesti keelde 137,37 eurot, tähitud kirjadega hagimaterjalide edastamine kohtule ja vastaspoolele 6,27 eurot, volituse lihttõlge itaalia keelest eesti keelde 19,87 eurot, tähitud kirjaga lisade saatmine kohtumajja 3,90 eurot, kulleriga dokumentide Kentmanni kohtumaja kantseleisse edastamine 4,50 eurot ja kohtutäituri tasu 30 eurot. Kohtukulude nõue äriregistri väljavõtete eest (09.11.2021 menetluskulude nimekiri) tuleb hüvitada 6 euro ulatuses (s.t vähendada 14 euro võrra). Kokku on kohtukulud põhjendatud seega 2025,41 euro ulatuses.
14.1.2.Kohus viitas TsMS § 175 lg-le 3 ja leidis, et tegemist oli keerulise vaidlusega, mistõttu oli mitme esindaja kasutamine põhjendatud. Tsiviilasi kestis kokku 11 aastat ja oli üks suurimaid intellektuaalomandiõigusega seotud vaidlusi, mis käis korduvalt läbi kolm Eesti kohtuastet. Lisaks võttis vaidluse osas seisukoha Euroopa Kohus.
14.1.3.Õige ei ole kostja seisukoht nagu oleks ajavahemikus 18.12.2013–17.11.2014 hageja õigusabikulu olnud põhjendatud 50 tunni ulatuses. Siiski tuleb hageja lepinguliste esindajate ajakulu vähendada 2,5 tunni võrra. Kuna maakohus jättis 18.04.2014 määrusega hagi tagamata, ei ole esindajate poolt hagi tagamise avaldusega seotud toimingud põhjendatud.
14.1.4.Õige ei ole kostja etteheide, et hagiavalduse puuduste kõrvaldamise ajakulu oli seotud hageja tegevusetusega. Hageja tegi kohtuga tihedat koostööd. Hagi puudused oli sellised, mida oleks tulnud arvestad hagi koostamise ajakulu hulka ka ilma puuduste kõrvaldamise määruseta. Puudused, mida kohus hagejale ette heitis ning mis tulenesid hageja esmase hagiavalduse sisust, olid niivõrd marginaalsed, et puuduste kõrvaldamiseks kulunud aega ei ole mõistlik vähendada.
14.1.5.Koos hagiga tuli esitada kohtule ka asjakohased tõendid. Arvestades tõendite mahtu ning nende tähtsust asja lahendamisel, on põhjendatud nende kogumiseks ja komplekteerimiseks märgitud ajakulu. Tõendite kogumisel ja komplekteerimisel on vajalik kasutada õigusteadmisi, et hinnata, kuidas ja milliseid tõendeid on vajalik koguda, milliseid täiendavaid tõendeid on poolel oma väidete tõendamiseks vaja ning kas kogutud tõendid toetavad poole seisukohta.
14.1.6.Ajavahemikus 18.12.2013–17.11.2014 on hageja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud kokku 99 tunni ja 13 minuti ulatuses. Lepinguliste esindajate tunnitasu oli 120 eurot. Selle ajavahemiku põhjendatud õigusabikulu on seega 11 906 eurot.
14.1.7.Esindajate ajakulu ajavahemikus 07.05.2021–09.11.2021 tuleb vähendada 11 tunni ja 6 minuti võrra. Kuigi kahe lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud, on ebatõenäoline, et hageja mõlemad esindajad koostasid samaaegselt ühte kirjalikku dokumenti. Ka on ebatõenäoline, et ühe ööpäeva jooksul on hageja esindajad töötanud 22 tundi ja 12 minutit.
14.1.8.Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et alates 21.04.2021 oli küsimuse all üksnes väike osa kogu vaidlusest. Arvestades, et asja raskuskese oli hageja kahjunõude suurusel ning lähtudes asjaolust, et nimetatud hetkeks oli kohtumenetlus kestnud juba kuus aastat, oli kahjunõude suuruse tõendamiseks vajalike seisukohtade ja arvutuskäikude esitamine, sh nii uute tõendite esitamine kui ka vanade seisukohtade kordamine, vajalik kahjunõude kujunemise kohta tervikliku ülevaate andmiseks ning kohtumenetluse tõhusamaks muutmiseks. On tavapärane ja oodatav, et kui poolel on professionaalsed esindajad, jäävad tema kesksed seisukohad menetluses samaks ning poole seisukohad on seotud tema varasema
2-14-6942 argumentatsiooniga. Hageja on kasutanud küll viiteid samadele kohtulahenditele, kuid teinud seda erinevates kontekstides, mistõttu on põhjendamatu kostja etteheide, et hageja seisukohad tuginevad varem esitatud kohtupraktika viidetele. Lisaks ülevaate andmisele on hageja esitanud 21.06.2021 ja 19.09.2021 seisukohtades ka uusi selgitusi ja tõendid, mille kohus võttis asja materjali juurde ning mis on omanud olulist kaalu asja õigel lahendamisel.
14.1.9.Arvestades kohtuasja pikkust ning kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite arvukust, on põhjendatud ka hageja esindajate ajakulu seoses kohtuistungiks ettevalmistamisega. 08.11.2021 kohtuistungiks valmistumise ajakulu sisse mahuvad ka konverentsikõned kliendiga, mistõttu on tõenäoline, et kohtuistungiks ettevalmistamine nõudis rohkem aega. Asja materjalist nähtub, et hageja mõlemad esindajad osalesid istungitel ja võtsid asja sisulise arutamise juures sõna.
14.1.10.Ajavahemiku 07.05.2021–09.11.2021 eest tasus hageja esindajatasu advokaadibüroole kindlas suuruses. Fikseeritud tasu suurus on seaduslik ning kogumis vajalik ja põhjendatud. Tsiviilasja menetluse kestvus, mahukus ja õiguslik keerukus põhjendab hageja lepinguliste esindajate fikseeritud tasu suurust.
14.1.11.Hageja teiste menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulude osas ei tuvastanud kohus selgelt mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid.
14.2.Järgnevalt hindas kohus hageja menetluskulusid apellatsioonimenetlustes.
14.2.1.Põhjendatud on järgmised kohtukulud: riigilõivud apellatsioonikaebuselt kokku 3600 eurot, tõlkekulud 900,26 eurot ja hageja esindajate transpordikulu 405,20 eurot. Põhjendatud ei ole registriväljavõtte tasu USA Delaware registrite ametist 18,98 eurot.
14.2.2.Hageja õigusabikulusid tuleb vähendada 8 tunni võrra 28.11.2016–19.10.2018 tehtud 16.07.2017 toimingu (eelotsusetaotluse koostamine. Esindusõiguse ja kaubamärgiomanike esindamise organisatsiooni hagejaks olemise õiguse argumentatsiooni kirja panemine) osas, sest see on dubleeriv.
14.2.3.Hageja teiste menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulude osas ei tuvastanud kohus selgelt mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid. Kuna esindajate tasu ei tule vähendada alla fikseeritud tasu hinna, s.o 3750 euro, tuleb lähtuda fikseeritud tasust.
14.3.Viimasena hindas kohus hageja menetluskulusid kassatsioonimenetluses. Tõlkekulud 375 eurot on põhjendatud ja vajalik kohtukulu. Arvestades kassatsioonikaebuse mahtu, varasemat menetlust ning hageja esindajate kassatsiooniastmes tehtud toiminguid, on põhjendatud õigusabikulu 1500 eurot (9 tundi ja 30 minutit). Kokku tuleb kostjal hüvitada hagejale kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 973,50 euro ulatuses ((375+ 1500) ÷ 2).
15.Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise ja sellelt viivise.
15.1.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus TsMS § 175 lg-t 1. Asja uuel lahendamisel tuleb teha kõikide menetluskulude põhjendatud ja vajaliku mahu õiguspärane kontroll, arvestades ja käsitledes sealjuures kostja eraldi välja toodud ja rõhutatud asjaolusid, mis on aluseks hageja menetluskulude suuruse vähendamiseks.
15.2.Maakohus luges täiendavate selgitusteta põhjendatuks ajavahemikel 01.05.2015– 09.09.2016 ja 01.07.2019–14.11.2019 kantud õigusabikulud 12 400 eurot. Maakohus ei käsitlenud tööde sisu ja mahtu. Määrusest ei nähtu kohtu kontrolli teostamist.
15.3.Hageja ei põhjendanud ja kohus ei kontrollinud mitme esindaja kasutamise vajadust. Kohus ei hinnanud üksikasjalikult seda, millised olid ühe või teise esindaja tehtud toimingud. Hageja menetluskulude nimekirjast ega muudest dokumentidest see ei nähtu. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja menetluskulude nimekirjad on selles osas puudulikud.
15.4.Kohus jättis tähelepanuta kostja 04.12.2024 seisukohas esitatud vastuväite, et tõlketöö ei ole õigusabiteenus. Seetõttu on põhjendamatu hageja esindaja 24.01.2024 ajakulu 0,5 tundi apellatsioonkaebuse vastuse tõlkimiseks. Sellega rikkus kohus põhjendamiskohustust.
15.5.Kuna kostja edastas Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu, oleks otstarbekas siinne menetlus TsMS § 355 või § 356 lg 1 alusel peatada.
16.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
17.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Inter Connects Inc toetas määruskaebust.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi.
20.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja ega kolmas isik ei ole maakohtu määrust vaidlustanud.
21.Kostja vaidlustab määruskaebusega maakohtu poolt hageja lepinguliste esindajate toimingute ajakulule antud hinnangut. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus ka määruse põhjendamise kohustust ega hinnanud nõuetekohaselt mitme lepingulise esindaja kasutamise põhjendatust. Ringkonnakohtus nõustub kostja etteheidetega osaliselt ja leiab, et maakohus rikkus määruse põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kui jättis käsitlemata kostja vastuväite selle kohta, kas hageja esindaja tehtud tõlketööd saab pidada õigusabiteenuseks. Asjaolu, et vaidlustatud määrus jäi selles osas põhjendamata, ei toonud aga kaasa ebaõige lahendi tegemist. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu eksimuse,
2-14-6942 täiendades maakohtu määruse põhjendusi. Ülejäänud osas on maakohtu määrus põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
22.Asja materjalist nähtub, et kostja esitas 07.10.2016 seisukoha hageja 17.11.2014 ja 09.09.2016 kulunimekirjadele, 09.11.2021 seisukoha hageja 09.11.2021 kulunimekirjale ja 04.12.2024 seisukoha hageja 01.12.2024 kulunimekirjale. 04.12.2024 seisukohas avaldas kostja, et hageja lepingulise esindaja 24.01.2024 toiming „apellatsioonkaebuse vastuse tõlkimine“ on põhjendamatu toiming, sest tõlketöö ei ole õigusabiteenus. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kõnealune toiming oli põhjendamatu. Õige on hageja seisukoht, et olukorras, kus kliendiks on välismaine isik, on advokaadi ülesandeks tagada, et klient mõistab menetluses toimuvat. Selleks ei pea ilmtingimata kasutama tõlkebüroo teenust. Sellist seisukohta toetab ka varasem kohtupraktika (vt nt TlnRnKm 20.03.2026, 2-24-11930/144, p 16.1; 29.12.2016, 2-13-27839, p-d 7 ja 27).
23.Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus luges põhjendatuks ajavahemike 01.05.2015–09.09.2016 ja 01.07.2019–14.11.2019 õigusabikulud 12 400 eurot ilma igasuguse selgituseta. Vaidlustatud määruse p-des 45–54 hindas maakohus hageja õigusabikulusid ajavahemikes 18.12.2013–17.11.2014, 01.05.2015–09.09.2016, 01.07.2019–14.11.2019 ja 07.05.2021–09.11.2021. Maakohus vähendas hageja lepinguliste esindajate ajakulu ajavahemikes 18.12.2013–17.11.2014 ja 07.05.2021–09.11.2021. Seejuures arvestas maakohus osaliselt ka kostja vastuväidetega. Ülejäänud, sh ajavahemikes 01.05.2015– 09.09.2016 ja 01.07.2019–14.11.2019 tehtud õigusabitoimingute osas märkis maakohus määruse p-s 57, et ei tuvastanud selgelt mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid. Seega ei saa siin maakohtule määruse põhjendamiskohustuse rikkumist ette heita.
24.Samuti ei ole õige kostja väide, et maakohus ei hinnanud nõuetekohaselt mitme lepingulise esindaja kasutamise põhjendatust. Maakohus on seda hinnanud. Kostja on Riigikohtu 17.04.2024 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-124505 teinud valed järeldused. Viidatud asjas antud selgitused puudutasid olukorda, kus menetluskuludena hinnati kulusid, mis ei olnud seotud esindamisega (määruse p 14). Praeguses asjas olid mõlemad vandeadvokaadid hageja lepingulised esindajad. Seejuures leidis maakohus õigesti, et siinses asjas oli kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud, sest tegemist oli keerulise vaidlusega. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
25.Ülejäänud osas puuduvad määruskaebuses faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb kaebaja arvates õigusrikkumine vaidlustatud määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (TsMS § 622 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1). Kostja ei ole määruskaebuses välja toonud, milliste hageja lepinguliste esindajate konkreetsete õigusabitoimingute hindamisel maakohus eksis või milliseid kostja vastuväiteid maakohus põhjendamata ei arvestanud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 alusel menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Selleks, et ringkonnakohus saaks hinnata, kas maakohus on diskretsioonipiire ületanud, tuleb kaebajal endal esile tuua, mis osas ta maakohtu hinnanguga ei nõustu. Selleks ei ole piisav kaebaja üldsõnaline väide, et vastaspoole õigusabikulud on paisutatud ja ebaproportsionaalsed. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes
2-14-6942 kontrollida esitatud kaebuses toodud väidete alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust.
26.Eeltoodut arvestades jääb määruskaebus rahuldamata.
27.Kostja viitab määruskaebuses, et on esitanud kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule, mistõttu oleks otstarbekas siinne menetlus peatada. Kuigi kostja ei ole esitanud menetluse peatamiseks selgelt taotlust, märgib kolleegium, et kaebuse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule ei anna alust siinse menetluse peatamiseks TsMS § 355 ega ka § 356 alusel.
28.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.