Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.10.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-3804
Tsiviilasi
Osaühingu Eumar Santehnika hagi Primend OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks ning tuvastusnõudes Primend OÜ vastuhagi Osaühing Eumar Santehnika vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes Harju Maakohtu 07.02.2026 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Primend OÜ 09.03.2026 apellatsioonkaebus ja Osaühingu Eumar Santehnika 11.03.2026 apellatsioonkaebus
Hageja (vastuhagis kostja) Osaühing Eumar Santehnika Menetlusosalised ja nende (registrikood 10029001), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Carel Kivimaa Kostja (vastuhagis hageja) Primend OÜ (registrikood 12621569), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kerstin
1(22)
Linnart-Herm 14.09.2026 kohtuistungil Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2026 otsus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata Osaühingu Eumar Santehnika nõude tuvastada, et Primend OÜ-l puudub õiguslik alus nõuda Osaühingult Eumar Santehnika tasu IT-teenuste lepingu nr 20210921 alusel osutatud teenuste ja Osaühingu Eumar Santehnika arvutisüsteemi andmete üleandmisega seotud tööde eest. Teha selles osas uus otsus ja tuvastada, et Primend OÜ-l puudub õiguslik alus nõuda Osaühingult Eumar Santehnika arve nr 45613 alusel 8800 euro, millele lisandub käibemaks, tasumist IT-teenuste lepingu nr 20210921 alusel osutatud teenuste ja Osaühingu Eumar Santehnika arvutisüsteemi andmete üleandmisega seotud tööde eest. Jätta Osaühingu Eumar Santehnika tasunõude puudumise tuvastamise nõue arve nr 45613 alusel esitatud 8800 euro suurust nõuet ületavas osas rahuldamata.
2.Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata Osaühingu Eumar Santehnika nõude tuvastada, et Primend OÜ-l puudub õiguslik alus keelduda IT-teenuste lepingu nr 20210921 alusel hallatud teenuste ja Osaühingu Eumar Santehnika arvutisüsteemi andmete üleandmisest Oixio AS-ile.
3.Jätta Harju Maakohtu 07.02.2026 otsus muutmata osas, millega maakohus mõistis Primend OÜ-lt Osaühingu Eumar Santehnika kasuks välja kahjuhüvitise ja viivise ning mõistis Osaühingult Eumar Santehnika Primend OÜ kasuks välja vastuhagi alusel põhinõude ja viivise, tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ning mõistis tasaarvestuse tulemusel Primend OÜ-lt Osaühingu Eumar Santehnika kasuks välja 2462,52 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes 75% ulatuses Primend OÜ ja 25% ulatuses Osaühingu Eumar Santehnika kanda.
5.Rahuldada Osaühingu Eumar Santehnika apellatsioonkaebus osaliselt ja jätta Primend OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6.2.Tuvastada, et Primend OÜ-l puudub õiguslik alus nõuda Osaühingult Eumar Santehnika arve nr 45613 alusel 8800 euro, millele lisandub käibemaks, tasumist ITteenuste lepingu nr 20210921 alusel osutatud teenuste ja Osaühingu Eumar Santehnika arvutisüsteemi andmete üleandmisega seotud tööde eest. Jätta Osaühingu Eumar Santehnika tasunõude puudumise tuvastamise nõue arve nr 45613 alusel esitatud 8800 euro suurust nõuet ületavas osas rahuldamata.
6.3.Jätta läbi vaatamata Osaühingu Eumar Santehnika nõue tuvastada, et Primend OÜ-l puudub õiguslik alus keelduda IT-teenuste lepingu nr 20210921 alusel hallatud teenuste ja Osaühingu Eumar Santehnika arvutisüsteemi andmete üleandmisest Oixio AS-ile.
6.4.Mõista Primend OÜ-lt Osaühingu Eumar Santehnika kasuks välja kahjuhüvitis 17 385,47 eurot ja viivis 3366,49 eurot.
6.9.Mõista tasaarvestuse tulemusel Primend OÜ-lt Osaühingu Eumar Santehnika kasuks välja 2462,52 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
6.10.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 75% ulatuses Primend OÜ ja 25% ulatuses Osaühingu Eumar Santehnika kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte peale viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Eumar Santehnika (hageja) esitas 06.04.2023 (täiendatud 27.04.2023 ja 17.05.2024) Harju Maakohtule hagi Primend OÜ (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostjal puudub õiguslik alus nõuda hagejalt tasu IT-teenuste lepingu nr 20210921 alusel osutatud teenuste (sh lepingu alusel saadud hageja arvutisüsteemide andmete) üleandmisega seotud tööde eest; et kostjal puudub õiguslik alus keelduda vastavate teenuste üleandmisest hageja uuele IT-partnerile Oixio AS-ile; mõista kostjalt hageja kasuks välja 23 265,47 eurot ja viivised 23 265,47 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.05.2024 kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - pooled sõlmisid 16.09.2021 IT-teenuste osutamise lepingu nr 20210921 (leping I), mille alusel kostja haldas hageja Microsoft Office 365 lahendusi, sh SharePointi keskkonda, ning pakkus hagejale teenustuge; - pooled sõlmisid 03.02.2022 Microsoft 365 tarkvara edasi litsentseerimise lepingu (leping II), mis reguleeris hageja tarkvara kasutusõigust; - hageja SharePointi keskkonnas asusid hageja majandustegevuseks vajalikud sisedokumendid ja muu hulgas Frankfurdi messiks ettevalmistatavad materjalid;
3(22)
- pooled sõlmisid 2022. aasta aprillis eraldi kokkuleppe SharePointi arendustööde tegemiseks, mille eesmärk oli muu hulgas dokumentide valideerimise, kinnitamise, jagamise ja metaandmete funktsionaalsuse loomine; - 2022. aasta alguses tekkis pooltel vaidlus arendustööde skoobi ja tasumise üle; kostja leidis, et hageja peab tasuma arendustööde eest esitatud arved, hageja aga leidis, et kokkulepitud funktsionaalsus ei olnud nõuetekohaselt valmis; - kostja blokeeris 08.–10.03.2023 hageja ligipääsu SharePointile ja Teamsile ning taastas ligipääsu hagi tagamise määruse alusel; - ligipääsu blokeerimine põhjustas Frankfurdi messi ettevalmistuste viibimise ja vajaduse teha töid kiirkorras ning töövälisel ajal; - katkestuse tõttu tekkisid hagejal järgmised täiendavad kulud: a) 12 kontoritöötajale 11.–12.03.2023 nädalavahetusel töötamise eest makstud tööjõukulu 6669,57 eurot; b) turundusmaterjalide valmistamise ja kiirkulleriga saatmise lisakulu 6091 eurot; c) videolahenduste ja veebiteenuste kiirteenuse kulu 3440 eurot; d) turunduspartneri Goal Marketing OÜ tööde edasilükkumisest tingitud kulu 1012,50 eurot; e) messil materjalide printimise kulu 172,40 eurot; - 27.03.2023 ütles kostja lepingud I ja II üles; - lepingu I järgi pidi kostja peale lepingu lõppemist andma hagejale tema arvutisüsteemi andmed üle vastavalt hageja juhistele; - 17.04.2023 esitas kostja hagejale arve nr 45613, millest 8800 eurot puudutas teenuste ja andmete üleandmisega seotud töid; - hageja ei aktsepteerinud arvet 8800 euro ulatuses, sest teenuste ja andmete üleandmine oli kostja lepingust I tulenev kohustus ning selle eest ei olnud eraldi tasu kokku lepitud; - hageja andis kostjale korralduse anda andmed üle tema uuele IT-partnerile Oixio AS-ile, kuid kostja keeldus sellest kuni arve tasumiseni; - hageja kandis enne kohtusse pöördumist kohtueelse õigusabi kulu 440 eurot, kriminaalmenetlusega seotud õigusabi kulu 2440 eurot ja eksperthinnangu kulu 3000 eurot.
1.2.Hageja leidis, et kostjal puudus alus nõuda teenuste ja andmete üleandmise eest eraldi tasu ning keelduda andmete Oixio AS-ile üleandmisest. Samuti leidis hageja, et kostja rikkus SharePointi ja Teamsi ligipääsu blokeerimisega lepingut I ning põhjustas hagejale 23 265,47 euro suuruse kahju. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kostja arendas hagejale Microsoft SharePointi keskkonna täiendatud funktsionaalsuse, kuid hageja jättis osutatud teenuste eest tasumata; - kostjal oli õigus piirata hageja ligipääsu SharePointi funktsionaalsustele, kuni hageja täidab oma sissenõutavad rahalised kohustused; - SharePointi ligipääsu piiramine ei halvanud hageja majandustegevust tervikuna, sest hageja sai jätkuvalt klientidega suhelda, luua töödokumente ning teha muid tööülesandeid; - hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei olnud põhjuslikus seoses ligipääsu piiramisega, vaid tulenes hageja enda ajaplaneerimisest ja sellest, et hageja ei teinud mõistlikke ettevalmistusi peale kostja hoiatusi; - 25.04.2023 andis kostja lepingu I p 13.5 alusel hagejale ja tema uuele teenuseosutajale vajalikud ligipääsud ja andmed üle;
4(22)
- kostjal puudus kohustus panna teenused ja andmebaasid uue teenusepakkuja juures tööle või tagada nende toimimine hageja uues arvutisüsteemis; - kui hageja soovis andmete ja teenuste ümbermigreerimise käigus täiendavaid töid, tuli need lepingu I lisa 1 järgi eraldi tellida ja nende eest eraldi tasuda; - kostja esitas hagejale nende tööde eest 8800 euro suuruse arve ning oli valmis teenuseid osutama peale arve tasumist.
2.2.Kostjal oli vastavalt VÕS § 111 lg-le 1 õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, st hagejale SharePointi funktsionaalsuste võimaldamisest. Kostja vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas 14.06.2023 vastuhagi (täiendatud 17.05.2024), milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista 11 760 eurot ja viivise määraga 0,15% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
3.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - pooled leppisid kokku SharePointi keskkonna lisafunktsionaalsuste arendamises, sh nn metaandmete projektis; - hageja aktsepteeris kostja pakkumise ning kostja alustas arendustöid; - 22.11.2022 oli arendustöö põhiosa valmis ning teha jäid üksnes hageja soovitud lisatööd; - poolte vahel oli töö skoobi osas erimeelsusi, kuid 30.12.2022 jõuti kokkuleppele, et kostja esitab 2023. aasta esimesel nädalal arenduse põhiosa eest hagejale arve 7800 euro, millele lisandub käibemaks, ning hageja tasub selle kolme päeva jooksul; lisaks teeb kostja hageja soovitud lisatööd 2000 euro eest, millele lisandub käibemaks; - kostja esitas 02.01.2023 hagejale arve 9360 euro tasumiseks, kuid hageja seda ei tasunud; - 07.02.2023 lõpetas kostja hageja soovitud lisatööd ning andis need hagejale üle, millega oli kogu arendustöö lõpetatud ja hagejale üle antud; - kostja esitas 08.02.2023 hagejale arve 2400 euro tasumiseks, kuid hageja ei ole ka seda arvet tasunud.
3.2.Arve nr 42452 alusel esitatud 9360 euro suurune nõue muutus sissenõutavaks 17.01.2023 ning arve nr 43889 alusel esitatud 2400 euro suurune nõue 23.02.2023. Nõue on kokku 11 760 eurot. Lepingus I kokkulepitud viivisemäär on 0,15% päevas. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
4.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - metaandmete liidestuse tingimused lepiti kokku enne 2022. aasta aprillis sõlmitud kokkulepet ning arenduse aluseks oli Exceli dokument „SharePoint metadata Eumar“; - arendus pidi vastama selles dokumendis kirjeldatud funktsionaalsustele, sh dokumentide ülevaatamise ja auditeerimisega seotud lahendustele; - kostja arendustööd venisid muu hulgas projektijuhtide vahetumise tõttu ning hageja edastas peale 2022. aasta augusti kohtumist kostjale ülevaate veel tegemata töödest; - detsembris 2022 leppisid pooled kokku, et hageja tasub arenduse eest siis, kui kostja viib töö hiljemalt 06.01.2023 lõpule; - jaanuaris 2023 jätkasid pooled tööde skoobi täpsustamist ning kostja ei lõpetanud tähtajaks töid;
5(22)
- kostja väitis, et üks hagejale oluline funktsionaalsus ehk lähteülesande p 4 ei ole kokkulepitud kujul saavutatav, kuid teatas samal ajal 13.01.2023, et kolm lähteülesannet lähevad arendusse ja pooled jätkavad p 4 lahenduse selgitamist; - hageja ei ole arveid tasunud, sest tööd ei ole nõuetekohaselt valmis ega üle antud.
4.2.Isegi kui kostjal oleks õigus nõuda SharePointi arendustööde eest tasu, ei kohaldu sellele nõudele lepingu I viivisemäär, vaid seadusjärgne viivisemäär, sest tegemist oli eraldiseisva arendustööde kokkuleppega. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada, et kostjal puudub õiguslik alus nõuda hagejalt tasu IT-teenuste lepingu nr 20210921 alusel osutatud teenuste (sh lepingu alusel saadud hageja arvutisüsteemide andmete) üleandmisega seotud tööde eest ning kostjal puudub õiguslik alus keelduda vastavate teenuste üleandmisest hageja uuele IT-partnerile Oixio AS-ile. Maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 385,47 eurot ning viivised 3366,49 eurot; rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 11 760 eurot ja viivised 6529,44 eurot; tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ning selle tulemusel mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2462,52 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (2462,52 eurot) alates 08.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud 35% ulatuses hageja kanda ja 65% ulatuses kostja kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
5.1.Maakohus jättis hageja tuvastusnõuded läbi vaatamata, leides, et hagejal puudub TsMS § 368 lg 1 tähenduses tuvastushuvi. Hageja eesmärk kohustada kostjat teenuste ja andmete üleandmiseks saavutati hagi tagamise abinõuga. Tuvastushuvi ei saa põhjendada üksnes võimalusega, et kostja võiks tulevikus esitada hageja vastu sooritushagi teenuste ja andmete üleandmisega seotud tööde tasu nõudes, sest kostja ei ole sellist nõuet menetluses esitanud.
5.2.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - pooled sõlmisid lepingud I ja II; - lepingu I lisa 1D võimaldas hagejal tellida kostjalt projektipõhiseid arendustöid eraldi kokkuleppe alusel; - pooled sõlmisid hageja SharePointi keskkonna arendamiseks eraldi kokkuleppe; - hageja pöördus kostja poole hinnapakkumise saamiseks SharePointi migratsiooni ning dokumentide valideerimise, kinnitamise ja levitamise süsteemi arendamiseks; - 04.04.2022 e-kirjale oli lisatud Exceli tabel „SharePoint metadata Eumar.xlsx“, milles oli kirjeldatud, millist infot pidi SharePoint hageja töödokumentide kohta koondama; - hinnapakkumise järgi pidi kostja looma SharePointi seitse lehekülge ja nende alla eraldi dokumendikeskused ning tõstma või linkima hageja töödokumendid nendele alalehtedele; - andmete migratsiooni projekti eesmärk oli luua hageja seitsme tiimi kohta struktuur, kuhu koondatakse vastavate tiimide töödokumendid ja nende metaandmed; - metaandmete väljade loomist ja seadistamist kajastas hinnapakkumise osa „dokumentide metaandmed“ ning tööde mahuks oli kavandatud kuni 11 tööpäeva; - 26.04.2022 kinnitas hageja, et hinnapakkumises toodud tööd vastavad tema soovidele. Maakohus järeldas nendest asjaoludest, et pooled sõlmisid töövõtulepingu hageja SharePointi keskkonna täiendamiseks. Lepingu järgi pidi kostja viima hageja töödokumendid kokkulepitud 6(22)
SharePointi struktuuri, looma vajalikud asukohad, kontrollima üleviimise tulemust ning seadistama dokumentide kohta kogutavad andmeväljad ja töövood.
5.3.Seoses poolte vaidlusega selle üle, kas auditeerimisfunktsioon kuulus algsete tööde hulka või lisati see projekti hiljem, tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - hageja 04.04.2022 e-kirjaga saadetud tellimusest ja sellele lisatud Exceli tabelist nähtus, et hageja soovis SharePointi arendusse ka dokumentide ülevaatamise ja auditeerimisega seotud võimalusi, sh välju järgmise ülevaatamise, kavandatud auditi ja viimase auditi aja kohta; - pooled arutasid auditeerimisega seotud funktsionaalsust 09.08.2022 videokõnes ning käsitasid seda projekti olulise osana; kostja arendusmeeskond oli selle funktsiooni jaoks vajalikud andmeväljad juba valmis arendanud; - kostja 10.08.2022 e-kirjast nähtus, et auditeerimist käsitati esialgse töömahu osana; - hageja 06.02.2023 ja 07.03.2023 e-kirjadest nähtus, et hageja pidas auditeerimisfunktsiooniga seotud töid jätkuvalt tegemata töödeks, mille kostja pidi lepingu alusel lõpule viima. Maakohus järeldas asjaoludest, et hageja soovis juba algses tellimuses dokumentide ülevaatamise ja auditeerimise võimalust.
5.4.Seoses kostja väidetega, et hageja soovid SharePointi arenduse osas aja jooksul täienesid, pooled leppisid augustiks 2022 kokku algsest hinnapakkumisest erinevas töömahus ja hinnas ning see töö oli augustiks 2022 valminud, tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - 10.08.2022 edastas hageja kaasatud konsultant kostjale ülevaate hageja hinnangul veel tegemata töödest, sh vajadusest koostada töötajatele kasutusjuhend SharePointi uue funktsionaalsuse kasutamiseks; - samast ajast pärinevast kirjavahetusest nähtus, et „Eumar SharePoint“ projektis olid veel puudu failide jagamise võimalus ja töötajate kinnitus dokumentidega tutvumise kohta; - kostja saatis 10.08.2022 hagejale tehtud tööde üleandmise akti koos pooleliolevate tööde ülevaatega; - hageja vastas 11.08.2022 ega esitanud tehtud tööde kohta sisulisi etteheiteid, kuid soovis kokkulepitud hinda alandada; - kostja teatas 11.08.2022, et on valmis tegema 500 euro suuruse allahindluse ja lõpetama samal nädalal lahtiseks jäänud küsimused lisatasu nõudmata; - 26.08.2022 e-kirjast nähtus, et hageja pidas andmete migratsiooni projekti põhimõtteliselt valminuks ja metaandmete projekti 85–90% ulatuses tehtuks, kuid leidis, et enne tööde vastuvõtmist tuleb veel kontrollida SharePointi linke ja lõpetada metaandmete projekti viimane osa; - 2022. aasta novembri ja detsembri kirjavahetusest nähtus, et pooled käsitasid esialgsest töömahust väljuvaid arendusi eraldi lisatöödena, mille sisu ja maksumus tuli täiendavalt kokku leppida; - hageja kinnitas 30.12.2022 e-kirjas kokkulepet tasuda põhitööde eest 7800 eurot ja täiendavate tööde eest 2000 eurot; - järgnevas kirjavahetuses kinnitasid hageja ja tema konsultant kostjale, et edasi on vaja kokku leppida II skoobi töödes ja nende maksumuses. Maakohus järeldas nendest asjaoludest, et põhitööd valmisid 22.11.2022, pooled sõlmisid lisatööde tegemise kokkuleppe ja hageja pidi tasuma nende eest 2000 eurot.
7(22)
5.5.Tööde ja lisatööde valmimise ning nende kasutusele võtmise osas tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - 07.02.2023 toimus poolte kohtumine, mille käigus andis kostja hagejale üle põhi- ja lisatööd ning hageja vaatas need üle; - lepingu I p 6.2.5 järgi pidi hageja ühekordse töö, sh projektipõhise arendustöö või erakorralise toe teenuse, viivitamatult üle vaatama ning esitama kõik puudusi puudutavad teated, pretensioonid ja etteheited hiljemalt 10 päeva jooksul; - hageja oli projekti kaasanud konsultandi, kes vaatas arendustööd koos hagejaga üle; - hageja konsultandi 10.08.2022 palve koostada kasutusjuhend ja hageja hilisemad e-kirjad viitasid sellele, et SharePointi uut funktsionaalsust oli võimalik kasutusele võtta. Maakohus järeldas nendest asjaoludest, et hageja sai arendustööde tulemused enda kasutuses olevas SharePointi süsteemis kätte jooksvalt vastavalt nende valmimisele ning sai neid oma töövoogude juhtimisel kasutada.
5.6.Maakohus leidis, et lepingu p-s 6.2.5 sätestatud 10-päevane tähtaeg oli mõistlik tähtaeg, mille jooksul pidi hageja töö üle vaatama ja kostjale töö puudustest teatama. Maakohus lähtus sellest, et hagejal oli võimalus arendustöö tulemust üle vaadata ja kasutada ning et kostja oli hagejat põhitööde valmimisest ja lisatööde üleandmisest teavitanud. Hageja pidi esitama võimalikud pretensioonid põhitööde kohta hiljemalt 12.01.2023 ja lisatööde kohta hiljemalt 18.02.2023. Kuna hageja ei esitanud nende tähtaegade jooksul nõuetekohaseid pretensioone, leidis maakohus, et hageja minetas VÕS § 644 lg 3 järgi õiguse tugineda tööde võimalikele puudustele ning tööd tuleb lugeda VÕS § 638 teise lause tähenduses vastuvõetuks. Isegi juhul, kui arendustöödes esines väheolulisi puudusi või üksikuid lõpetamata töid, ei andnud see hagejale alust keelduda kogu tasu maksmisest, sest töö oli olulises osas tehtud ja kasutatav. Sellises olukorras oleks kogu tasu maksmisest keeldumine vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 tähenduses.
5.7.Seoses tööde eest tasumisega tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - 02.01.2023 väljastas kostja hagejale arve nr 42452 augustis 2022 kokkulepitud põhitööde eest 9360 eurot, s.o 7800 eurot, millele lisandus käibemaks, ning 08.02.2023 arve nr 43889 kokkulepitud lisatööde eest 2400 eurot, s.o 2000 eurot, millele lisandus käibemaks; - hageja ei ole arveid tasunud; - lepingu I p 12.6 järgi oli arve tasumise tähtaeg 14 kalendripäeva; - lepingu I p 12.7 järgi oli arve tasumisega hilinemise korral õigus nõuda viivist 0,15% tasumisega viivitatud summalt iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest; - arvetel märkis kostja viivisemääraks 0,05% päevas. Maakohus järeldas, et arve nr 42452 alusel esitatud tasunõue muutus sissenõutavaks 17.01.2023 ja arve nr 43889 alusel esitatud tasunõue 23.02.2023. Seetõttu mõistis maakohus VÕS § 108 lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 11 760 eurot. Hageja on tasu maksmisega viivitanud ning kostjal on õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 6). Kuivõrd kostja märkis arvetel viivisemääraks 0,05% päevas, lähtus maakohus viivise arvutamisel sellest määrast. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise 9360 eurolt ajavahemiku 17.01.2023 kuni otsuse tegemiseni eest 5232,24 eurot ja 2400 eurolt ajavahemiku 23.02.2023 kuni otsuse tegemiseni eest 1297,20 eurot, kokku 6529,44 eurot.
5.8.Seoses hageja kahju hüvitamise nõudega tuvastas maakohus järgmised asjaolud: 8(22)
- kostja blokeeris hageja SharePointi ligipääsu peale arve nr 42452 ja arve nr 43889 tasumata jätmist; - SharePointi ligipääsu puudumise tõttu oli hageja majandustegevus kahe tööpäeva jooksul sisuliselt häiritud. Maakohus leidis, et kostja kasutas oma kohustuste täitmisest keeldumiseks ebaproportsionaalset meedet. Kostjal ei olnud õigust keelduda kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel, sest valitud abinõu oli asjaolusid arvestades ebamõistlik VÕS § 111 lg 3 tähenduses ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal oli võimalik kasutada oma õiguste kaitseks hageja majandustegevust vähem kahjustavaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda arvete tasumist, viivist või kahju hüvitamist või öelda leping seaduses sätestatud alustel üles.
5.9.Seoses kostja kohustuste rikkumisega tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - lepingu II järgi pidi kostja korraldama, et hagejal oleks ja säiliks õiguslik alus Microsofti intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutamiseks; - leping II reguleeris tarkvara kasutusõiguse õiguslikku alust ega näinud ette kostja kohustust tagada hagejale praktiline ligipääs SharePointi keskkonnale; - lepingu I järgi pidi kostja osutama hagejale Microsoft Office’i ja Office 365 veebiteenuste, sh SharePointi tuge, ning haldama kasutajaid; - hageja oli tarkvara kasutamise eest kokkulepitud tasu maksnud, sh ajavahemiku 08.– 10.03.2023 eest. Maakohus järeldas nendest asjaoludest, et kostja ei rikkunud SharePointi ligipääsu blokeerimisega lepingut II, kuid rikkus lepingu I järgset kohustust tagada hagejale IT-teenuste kasutamise võimalus. Seetõttu vastutab kostja lepingu I rikkumisega hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 alusel, kui kahju on rikkumisega põhjuslikus seoses ja vastab VÕS § 127 tingimustele.
5.10.Seoses hagejale tekkinud kahju suurusega tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - 10.03.2023 andis hageja korralduse kutsuda 11. ja 12. märtsil tööle tootmis- ja kontoritöötajad; - 12 töötajat said 2023. aasta märtsis töövälisel ajal töötamise eest tasu ja hageja kandis sellega seoses kulusid 6669,57 eurot; - nädalavahetusel töötasid kõik kontoritöötajad, kes messil osalesid; - hageja kandis Frankfurdi messiks mõeldud turundusmaterjalide valmistamise, kiirtöö, kiirkulleri, videolahenduste, veebiteenuste ja messil printimise kulusid, sh maksid lõppkujundustööd töövälisel ajal 2720 eurot, trükkimine töövälisel ajal 5400 eurot ja kiirkuller Frankfurti 2031 eurot, messil printimine 174,40 eurot, kokku 10 715,90 eurot. Kohtueelse õigusabi ja kriminaalmenetlusega seotud õigusabi kulud ei seondunud siinse tsiviilasjaga. Asjatundja arvamuse kulu 3000 eurot on menetluskulu, mitte VÕS § 128 lg 3 tähenduses otsene varaline kahju. Maakohus järeldas, et hagejale põhjustatud hüvitatav kahju on kokku 17 385,47 eurot. Kahju on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 tähenduses, sest ligipääsu blokeerimiseta ei oleks hagejal tulnud neid kulusid kanda. Kahju oli kostjale ettenähtav ja hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga.
5.11.Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 17 385,47 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ajavahemiku 18.05.2024
9(22)
kuni 07.02.2026 eest 3366,49 eurot. Peale poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamist mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 2462,52 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.02.2026 kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.12.Kuna hageja tuvastusnõue jäi läbi vaatamata, jäid sellega seonduvad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 alusel hageja kanda. Kuna hageja nõudest kuulus rahuldamisele umbes 65% ning vastuhagist 100%, jäid hagiga seonduvad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja tuvastusnõude läbi vaatamata, rahuldas vastuhagi, tasaarvestas poolte nõuded ning jaotas menetluskulud. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hageja tuvastusnõuded, jätta vastuhagi rahuldamata ning nii hagi kui vastuhagiga seonduvad menetluskulud kostja kanda.
6.1.Maakohus jättis ebaõigesti hageja tuvastusnõude läbi vaatamata. Hagejal oli tuvastushuvi menetluskulude kandmise ja õigusrahu saavutamise tõttu. Hageja põhjendas huvi sellega, et kostja oli juba esitanud arve nr 45613 alusel 8800 euro suuruse nõude teenuste üleandmise eest ning seadis andmete Oixio AS-ile üleandmise selle arve tasumisest sõltuvusse.
6.2.Maakohus rahuldas ebaõigesti vastuhagi. Kostjalt tellitud tööd ei ole siiani valmis, mistõttu on hagejal õigus keelduda kõikide tööde vastuvõtmisest. Kuna hageja ei ole tänaseni töid vastu võtnud, ei saa pidada kostja tasunõuet sissenõutavaks. Maakohus tuvastas, et põhitööde hulka kuulus ka auditeerimisfunktsioon, juba projekti esimestel kuudel pidas hageja seda kogu projekti oluliseks osaks, kuid see funktsioon on tänaseni arendamata. Seetõttu on maakohtu järeldus, nagu oleks hageja tööd vastu võtnud, vastuoluline. Hageja käsitas 22.11.2022 e-kirjas funktsiooniga seotud töid projekti I skoobi lõpetamiseks vajalike töödena. Hageja 30.12.2022 e-kiri ei kinnitanud tööde vastuvõtmist, sest tasu maksmise lubadus oli seotud tingimusega, et kostja viib lahenduse lõpule hiljemalt 06.01.2023. Kuna kostja jätkas funktsiooniga seotud töid ka peale seda tähtaega, ei saanud pidada põhitöid vastuvõetuks ega tasunõuet sissenõutavaks. Hageja ei ole vastuolus hea usu põhimõttega keeldunud tööde vastuvõtmisest või tasu maksmisest. Seisuga 07.02.2023 ei olnud kostja arendatud metaandmete lahendus valmis. Sellel puudus hageja jaoks oluline funktsioon, millest kostja teadis. Kostja hakkas 2023. aasta alguses väitma, et see funktsioon ei kuulu põhitööde skoopi. Samas oli see töö olnud lepingu skoobis algusest peale. Tegemist ei olnud vaegtööga vms väiksemat laadi puudusega. Hageja esindaja AB arvas küll, et puuduoleva funktsionaalsuse arendamine ei tohiks kostjale olla ajakulukas, kuid tegemist ei ole IT eksperdiga. Tema eesmärgiks oli veenda kostjat hagejale olulise funktsionaalsuse lõpuni arendama.
6.3.Isegi kui leida, et vastuhagi on põhjendatud, ei saa pidada õigeks maakohtu järeldust, et kostja nõudele kohaldub viivisemäär 0,05% päevas. SharePointi arendusprojektist tulenevale kostja tasunõudele kohaldus seadusjärgne viivisemäär. Metaandmete arendustöid ei tehtud lepingu I alusel, vaid tegu oli eraldiseisva lepinguga, millele kohaldub seadusjärgne viivis. 10(22)
Lisaks on Riigikohus leidnud, et arvel ühe osapoole omaalgatuslikult märgitud viivisemäär ei kohaldu võlasuhtele ka juhul, kui teine pool on arve vastuvõtmise kohta arve allkirjastanud (RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-144-09, p 11).
6.4.Hageja vaidlustab ka maakohtu menetluskulude jaotuse, sest kulude sellise proportsiooni saamine jääb ebaselgeks. Lisaks tuleb hageja hagiga seotud menetluskuludena mõista kostjalt välja asjatundjale UVle kahju hindamise eest tasutud 3000 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 385,47 eurot ja viivise 3366,49 eurot ja poolte nõuded tasaarvestas ning menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, tasaarvestus teostamata, mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis määraga 0,05% päevas 11 760 eurolt alates 08.02.2026 kuni põhinõude tasumiseni ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
7.1.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjal polnud õigust jätta enda kohustused täitmata, kuni hageja on täitnud enda sissenõutavad kohustused. Hageja ei olnud täitnud oma kohustust mitte üheski osas, mis tähendab, et puudub olukord, milles VÕS § 111 lg-s 3 sätestatud erand kohaldub. VÕS § 111 lg 3 kohaldamisel lasub tõendamiskoormus poolel, kes soovib keeldumist vaidlustada: keeldumise õigustatuse hindamiseks vajalikud asjaolud peab tõendama pool, kes neile tugineb (RKTKo 14.10.2015, 3-2-1-93-15, p 11). Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta pidas kohustuste täitmisest keeldumise õiguskaitsevahendi kasutamist kostja poolt ebamõistlikuks või hea usu põhimõtte vastaseks. Hageja ei ole tõendanud, et SharePointi blokeerimise tõttu oli tema majandustegevus kaks päeva seiskunud. Isegi kui see oleks juhtunud, oleks see olnud hageja enda tegevusetuse tulemus. Kostja hoiatas hagejat korduvalt ja isegi kellaajalise täpsusega SharePointi sulgemisest. Hagejal oli võimalik selle aja jooksul nii täita oma lepingulised kohustused kostja ees kui ka laadida vajaminevad materjalid muudesse asukohtadesse. Mõistlike ettevalmistuste tegemata jätmine ei muuda kostja õiguskaitsevahendit ebamõistlikult kahjustavaks. Ühendus SharePointiga võib katkeda ka muude tehniliste probleemide tõttu. Lepingu I erakorraline ülesütlemine ei oleks olnud hagejale vähem koormav, sest lepingu ülesütlemine ilma etteteatamistähtaega järgimata oleks samuti viinud SharePointi katkestamiseni enne, kui hagejal oleks olnud võimalik leida uus lepingupartner. Muud õiguskaitsevahendid (sh maakohtu poolt viidatud kahju hüvitamise nõude esitamine) ei oleks olnud asjakohased.
7.2.Isegi kui kostja oleks ligipääsu blokeerimisega lepingust I tulenevaid kohustusi rikkunud, tulnuks hageja kahju hüvitamise nõue siiski rahuldamata jätta, sest täitmata on ka teised kahju hüvitamise eeldused. Kostja hoiatas hagejat SharePointi blokeerimise eest, mistõttu polnud kahju rikkumisega põhjuslikus seoses ega ettenähtav ning tulenes hageja enda passiivsusest. Hagejal oli piisavalt aega nii kostja arvete tasumiseks ja ligipääsude sulgemise vältimiseks, kui ka lähiajal
11(22)
vajaminevate töömaterjalide allalaadimiseks enne ligipääsude sulgemist. Hageja juhatuse liige, kellele oli ligipääsu blokeerimise aeg kellaajaliselt teada, ei andnud seda infot oma töötajatele edasi. Kostja blokeeris küll SharePointi tahtlikult, kuid ta ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult, kuna oli veendunud, et on selleks õigustatud VÕS § 111 lg 1 alusel. Kostja ei tekitanud maakohtu poolt välja mõistetud kahju tahtlikult ega raskelt hooletult, kuna hoiatas hagejat korduvalt ja täpselt ette.
7.3.Kahju tekkimine ja põhjuslik seos ei ole tõendatud. 10.03.2023 kuupäevaga korraldus ei tõenda, et töötajad kutsuti nädalavahetusel tööle just SharePointi ligipääsu puudumise tõttu. Korraldus on ebausaldusväärne tõend, sest see on hageja juhatuse liikme käsikirjaliselt allkirjastatud, adresseeritud hagejale endale ning selles on nimetatud kõigi tootmis- ja kontoritöötajate tööle kutsumist. Hageja ei ole selgitanud, miks pidid messi ettevalmistamise tõttu nädalavahetusel töötama ka juhatuse liikmed, raamatupidaja, insenerid ja töödejuhataja. Hageja ei ole tõendanud, et koostööpartnerite tööd tuli teha kiirtööna ja töövälisel ajal just SharePointi ligipääsu puudumise tõttu, mitte hageja enda ajaplaneerimise tõttu. Hageja oli planeerinud materjalide partneritele edastamiseks, partnerite tööks ja materjalide printimiseks lühikese aja ning peale ligipääsu taastamist reede tööpäeva lõpus jäi messini veel üle kahe päeva. Seetõttu ei ole tõendatud, et kiirtöö ja kullerikulud tekkisid kostja tegevuse tõttu. Kostja vaidlustab ka messil printimise kulu põhjusliku seose. Kostja väitel pärinevad printimise arved 14.03.2023 ja 15.03.2023 kuupäevast, mistõttu võis printimisvajadus tekkida messi käigus, mitte messiks ettevalmistamisel tekkinud viivituse tõttu.
7.4.Kostja ei vaidlusta, et maakohus pidas põhjendatud viivise määraks 0,05% päevas. Kostja taotleb tühistatud osas uue otsuse tegemist selliselt, et hageja rahaline nõue jääb täies ulatuses rahuldamata ja tasaarvestust ei toimu. Sel juhul tuleb lisaks maakohtu otsuse resolutsioonis hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis määraga 0,05% päevas 11 760 eurolt alates 08.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
7.5.Menetluskulude osas leiab kostja, et vähemalt hageja tuvastusnõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Maakohus märkis otsuse põhjendustes, et läbi vaatamata jäetud tuvastusnõuetega seotud kulud jäävad hageja kanda, kuid see ei kajastu maakohtu otsuse resolutsioonis. Vastused apellatsioonkaebustele
8.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada, et kostjal puudub õiguslik alus nõuda hagejalt tasu lepingu I alusel osutatud teenuste ja hageja arvutisüsteemi andmete üleandmisega seotud tööde eest. Selles osas tuleb teha uus otsus ning rahuldada hageja tuvastusnõue arve nr 45613 alusel esitatud 8800 euro suuruse nõude puudumise tuvastamiseks. Nõue tuleb jätta seda ulatust ületavas osas
12(22)
rahuldamata. Maakohtu otsust tuleb seoses sellega muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2).
9.1.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-des 5.2, 5.3, 5.7, 5.8 ja 5.9 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses, mistõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
9.2.Apellatsioonkaebuste lahendamisel hindab ringkonnakohus poolte väiteid, kas maakohus jättis põhjendatult hageja tuvastusnõuded läbi vaatamata (I); kas kostjal on arve nr 45613 alusel õigus nõuda hagejalt 8800 euro tasumist teenuste ja andmete üleandmisega seotud tööde eest (II); kas kostja SharePointi arendustööde tasunõue muutus sissenõutavaks ja kas hageja võis tööde vastuvõtmisest või tasu maksmisest keelduda (III); milline viivisemäär kostja tasunõudele kohaldub (IV); kas kostja võis hageja SharePointi ligipääsu piirata (V); kas hagejale tekkis ligipääsu blokeerimise tõttu hüvitatav kahju (VI); millises ulatuses on hageja kahju tõendatud (VII); ning kuidas tuleb jaotada menetluskulud (VIII). I
10.Osaliselt on põhjendatud hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis põhjendamatult läbi vaatamata hageja tuvastusnõuded.
10.1.Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas erinevad tuvastusnõuded 06.04.2023 ja 27.04.2023 menetlusdokumentides.
10.2.06.04.2023 palus hageja maakohtul tuvastada, et ajavahemikus 08.03.–10.03.2023 blokeeris kostja õigusvastaselt hageja ligipääsud SharePointi teenusele ja seal asuvale hageja sisemisele dokumentatsioonile, sh tema nimel töödeldavatele isikuandmetele (tuvastusnõue I).
10.3.27.04.2023 menetlusdokumendis palus hageja lisaks eelnevale tuvastada, et Primend OÜ-l puudub õiguslik alus nõuda Osaühingult Eumar Santehnika tasu lepingu I alusel osutatud teenuste ja hageja arvutisüsteemi andmete üleandmisega seotud tööde eest (tuvastusnõue II) ning et Primend OÜ-l puudub õiguslik alus keelduda vastavate teenuste üleandmisest Osaühingu Eumar Santehnika uuele IT-partnerile Oixio AS-ile (tuvastusnõue III).
11.Maakohus leidis põhjendamatult, et hagi tagamise tõttu puudus hagejal tuvastushuvi ka tuvastusnõude II osas.
11.1.Hagi tagati esmalt 10.03.2023 seoses tuvastusnõudega I ja teistkordselt 27.04.2023. Viimatinimetatud hagi tagamise määrusest (dtl 159–162) nähtub, et hagi tagamise korras kohustati kostjat andma vastavalt Oixio AS töötajate juhistele üle kõik osaühing hageja arvutisüsteemide (sh arvutivõrgu, serverite, tarkvara, teenuste) andmed, mis on kostja kontrolli all seoses hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutega; samuti keelati kostjal nende lepingute täitmise lõpetamine enne, kui hageja arvutisüsteemi andmed ei ole vastavalt Oixio AS-i töötajate juhiste kohaselt üle antud ning Oixio AS-i töötaja RP ei ole kostjale üleandmise kohta kinnitust andnud.
11.2.Maakohus jättis põhjendatult läbi vaatamata hageja tuvastusnõude III, mille eesmärk oli saavutada teenuste ja andmete üleandmine Oixio AS-ile. Kuna see eesmärk saavutati 27.04.2023 hagi tagamise määruse alusel, ei olnud hagejal selle nõude suhtes enam iseseisvat tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Ainuüksi menetluskulude jaotuse küsimus ei anna alust jätkata tuvastusnõude sisulist menetlemist. Menetluskulude jaotamisel saab kohus arvestada ka seda, 13(22)
miks nõue jäeti läbi vaatamata. Seetõttu ei anna hageja apellatsioonkaebus selles osas alust maakohtu otsust muuta.
11.3.27.04.2023 hagi tagamise abinõud ei hõlmanud tuvastusnõuet II ehk nõuet tuvastada, et kostjal puudub õigus nõuda arve nr 45613 alusel 8800 euro tasumist (koos lisanduva käibemaksuga) teenuste ja andmete üleandmisega seotud tööde eest. Kostja vastuhagi puudutas teisi arveid ja SharePointi arendustöid ega lahendanud seda tasunõuet. Seetõttu säilis hagejal TsMS § 368 lg 1 tähenduses tuvastushuvi arve nr 45613 alusel esitatud 8800 euro + käibemaksu suuruse nõude puudumise tuvastamiseks.
12.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei esitanud kohtumenetluses hageja vastu rahalist nõuet teenuste ja andmete üleandmisega seotud tööde eest. Maakohus ei põhjendanud aga, miks kostja on kohtulahendi tegemise ajaks minetanud õiguse seda nõuet hiljem maksma panna. Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud seaduses (VÕS § 186) ning nõude vastuhagina esitamata jätmine ei ole nõude lõppemise alus.
12.1.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus nõuda tasu lepingu I p 13.5 alusel andmete üleandmise eest. Andmete üleandmine peale lepingu lõpetamist oli lepingu p-st 13.5 tulenev kostja kohustus. Sellise kohustuse täitmise eest võis kostja eraldi tasu nõuda üksnes juhul, kui see tulenes lepingust, poolte eraldi kokkuleppest või seadusest.
12.2.Arve esitamine ei loo iseenesest materiaalõiguslikku tasunõuet. Arve on üksnes nõude täitmisele suunatud tahteavaldus. Seetõttu saab kostja arve nr 45613 alusel tasu nõuda vaid siis, kui 8800 euro suurusel tasunõudel on lepinguline või seadusest tulenev alus.
12.3.Hageja tuvastushuvi ei välista ka nõude võimalik aegumine. Aegumine ei lõpeta nõuet, vaid annab võlgnikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest; lisaks võib seaduses sätestatud eeldustel olla võimalik tasaarvestada ka aegunud nõuet (VÕS § 200 lg 2). Seetõttu ei saanud maakohus üksnes nõude vastuhagina esitamata jätmisest või võimalikust aegumisest järeldada, et hagejal puudub huvi nõude puudumise tuvastamiseks.
12.4.Tuvastusnõue oli siiski sõnastatud laiemalt kui menetluses tegelikult käsitatud nõue. Poolte vaidlus puudutas konkreetset 17.04.2023 arvet nr 45613 ja sellel märgitud 8800 euro suurust tasunõuet. Kohus ei saa teha üldist tuvastust kõigi võimalike teenuste ja andmete üleandmisega seotud tasunõuete puudumise kohta, kui menetluses ei ole nende võimalike nõuete aluseks olevaid asjaolusid arutatud.
12.5.Seetõttu tuleb hageja tuvastusnõue läbi vaadata ja lahendada üksnes arve nr 45613 alusel esitatud 8800 euro suuruse nõude ulatuses. Ülejäänud osas ei ole nõue piisavalt määratletud ega kuulu rahuldamisele. II
13.Järgmisena tuleb hinnata, kas kostjal oli materiaalõiguslik alus nõuda hagejalt arve nr 45613 alusel 8800 euro tasumist teenuste ja andmete üleandmisega seotud tööde eest. See küsimus tuleb lahendada poolte vahel sõlmitud lepingu I, eelkõige lepingu p-de 12.2 ja 13.5 ning lepingu lisa 1 alusel.
13.1.Poolte vaidlus seisneb selles, kas andmete üleandmine oli lepingu p-st 13.5 tulenev lepingu lõppemisega kaasnev kohustus või lepingu p 12.2 ja lisa 1 tähenduses eraldi tasustatav
14(22)
projektipõhine töö või erakorraline tugi. Hageja leiab, et eraldi tasu ei olnud kokku lepitud. Kostja leiab, et tegemist oli eraldi projektipõhise tööga, mille eest tuli tasuda tunnitasu 110 eurot.
13.2.Ringkonnakohus tuvastab, et lepingu p 13.5 järgi pidi kostja peale lepingu lõpetamist andma hagejale tema arvutisüsteemi andmed üle vastavalt hageja juhistele. Lepingu p 12.2 järgi kohaldub lepingu objektiks mitteolevatele töödele, sh erakorralisele hooldusele ja arendustöödele, lepingu lisas 1 sätestatud projektipõhiste arendustööde ja erakorralise toe hinnakiri. Pooled ei vaidle selle üle, et leping I lõppes 27.04.2023.
13.3.Andmete üleandmine ei olnud „lepingu objektiks mitteolev töö“ lepingu p 12.2 tähenduses. Lepingu p 13.5 nägi andmete üleandmise kohustuse selgelt ette just lepingu lõppemise puhuks. Seetõttu oli tegemist lepingu lõppemisega kaasneva lepingulise kohustusega, mitte lepingu objektist väljapoole jääva eraldi tööga. Lisaks tuleb arvestada, et leping I põhines kostja tüüptingimustel. Seetõttu tuleb lepingu p 13.5 kui tüüptingimust tõlgendada VÕS § 39 lg 1 järgi nii, nagu hagejaga sarnane mõistlik lepingupool seda samadel asjaoludel mõistma pidi, ning kahtluse korral kostja kui tingimuse kasutaja kahjuks. Selline tõlgendus toetab järeldust, et lepingu p 13.5 nägi ette kostja kohustuse anda lepingu lõppemisel hageja andmed üle vastavalt hageja juhistele ega loonud kostjale õigust nõuda selle kohustuse täitmise eest eraldi tasu.
13.4.Seda järeldust ei muuda asjaolu, et andmete üleandmine võis olla töömahukas või tehniliselt keerukas. Samuti kostja seisukoht, et andmete üleandmine eeldas ettevalmistavaid või tehnilisi toiminguid. Kui lepingu p 13.5 kohustas kostjat lepingu lõppemisel andma hageja arvutisüsteemi andmed üle vastavalt hageja juhistele, kuulusid selle kohustuse tavapäraseks täitmiseks vajalikud toimingud selle kohustuse täitmise hulka. Nende toimingute eest eraldi tasu nõudmiseks pidi kostjal olema eraldi lepinguline või seadusest tulenev alus. Lepingu lisa 1 järgi eeldasid projektipõhised arendustööd ja erakorraline tugi tellijaga eraldi kokkulepet tööde mahu, aja ja eelarve kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid andmete üleandmise eest eraldi 8800 euro suuruses tasus või tunnitasu alusel tasumises kokku leppinud.
13.5.Seega ei tulenenud kostja 8800 euro suurune tasunõue lepingu p-st 12.2 ega lepingu lisast
1.Kuna andmete üleandmine oli lepingu p-st 13.5 tulenev kohustus ja pooled ei olnud selle eest eraldi tasu kokku leppinud, puudus kostjal arve nr 45613 alusel materiaalõiguslik alus nõuda hagejalt 8800 euro tasumist. Arve nr 45613 esitamine ettemaksuarvena ei muuda järeldust, sest ettemaksu nõudmiseks peab samuti olema materiaalõiguslik alus, mida siinsel juhul ei ole.
13.6.Tuvastus puudutab üksnes 17.04.2023 arve nr 45613 alusel esitatud 8800 euro suurust nõuet. Arve esitati enne 27.04.2023 hagi tagamise määrust ning sellel märgitud nõude alus pidi tulenema juba arve esitamise ajal poolte lepingust, eraldi kokkuleppest või seadusest. Hagi tagamise määrus ei loonud kostjale tagasiulatuvalt materiaalõiguslikku tasunõuet ega asendanud poolte kokkulepet tööde mahu ja tasu kohta. Siinse tuvastusnõude ese ei ole see, kas kostjal võis tekkida peale hagi tagamise määruse täitmist või peale lepingu lõppemist mõni muu nõue selliste tööde eest, mis ei kattunud lepingu I p-st 13.5 tuleneva andmete üleandmise kohustusega. Seetõttu tuleb tuvastada, et kostjal puudub õiguslik alus nõuda hagejalt arve nr 45613 alusel 8800 euro ja käibemaksu tasumist lepingu I alusel osutatud teenuste ja hageja arvutisüsteemi andmete üleandmisega seotud tööde eest. III
14.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja vastuhagi tuli põhinõude osas rahuldada.
15(22)
14.1.Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et kostja tasunõue ei muutunud VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kuna hageja ei ole töid vastu võtnud ja auditeerimisfunktsioon, mis kuulus hageja väitel algsesse skoopi, jäi nõutud kujul välja arendamata.
14.2.Funktsiooni kuulumine kokkulepitud töömahtu ei välista iseenesest töö vastuvõetuks lugemist ega tasunõude sissenõutavust. Määrav on see, kas töö oli olulises osas valmis ja kasutatav ning kas hageja esitas lepingu I p-s 6.2.5 ette nähtud tähtaja jooksul nõuetekohased pretensioonid.
14.3.Maakohus leidis põhjendatult, et poolte augustis 2022 toimunud kirjavahetus tõendab, et SharePointi arendustöö oli olulises osas valmis ja hagejale kasutatavaks tehtud. Kostja edastas 10.08.2022 hagejale tehtud tööde üleandmise akti koos ülevaatega pooleliolevatest töödest (dtl 429). Hageja 11.08.2022 vastusest (dtl 431) ei nähtu sisulisi pretensioone, mis välistaksid töö olulises osas valmimise; hageja soovis eelkõige kokkulepitud hinna alandamist. Sama kinnitab 26.08.2022 e-kiri (dtl 433), mille kohaselt pidas hageja andmete migratsiooni projekti põhimõtteliselt valminuks ja metaandmete projekti 85–90% ulatuses tehtuks. Hageja ei käsitanud tööd tervikuna kasutuskõlbmatuna, vaid viitas veel kontrollimist ja lõpetamist vajavatele küsimustele.
14.4.Samasse ajajärku jääb ka poolte 09.08.2022 nõupidamise video (dtl 631). Videost nähtub, et pooled arutasid ülevaatuse ja auditeerimise protsesse ning kostja esindaja leidis, et ülevaatamise protsessi (pooled kasutavad sõna „review“) ja auditeerimist ei olnud eraldi protsessina tehtud. Samas kinnitas hageja esindaja, et seda funktsionaalsust sooviti algusest peale ja see on projekti oluline osa. Samal ajal ei tõenda video, et töö tulemus oleks olnud tervikuna kasutuskõlbmatu: hageja esindaja möönis samas vestluses, et lahendust saab praegusel kujul kasutada ka ilma ülevaatamise ja auditeerimise protsessita, lisades küll, et lahendusel puudub hageja jaoks kõige olulisem osa.
14.5.Ka 2022. aasta novembri ja detsembri kirjavahetus (dtl 355–367) ei kinnita hageja väidet, et töid ei saanud lugeda vastuvõetuks. Pooled käsitasid selleks ajaks esialgsest töömahust väljuvaid arendusi eraldi lisatöödena, mille sisu ja maksumus tuli täiendavalt kokku leppida. Hageja kinnitas 30.12.2022 e-kirjas kokkulepet tasuda põhitööde eest 7800 eurot ja täiendavate tööde eest 2000 eurot. See kiri ei pruugi eraldivõetuna olla tööde vastuvõtmise tahteavaldus, kuid kinnitab, et pooled eristasid põhitöid ja lisatöid ning hageja nõustus põhitööde eest tasumisega. Seetõttu ei kummuta hageja väide, et tasumine oli seotud tööde lõpetamisega 06.01.2023, maakohtu järeldust tööde vastuvõetuks lugemise kohta.
14.6.Hilisemast 09.01.2023 ja 11.01.2023 kirjavahetusest (dtl 336–340) nähtub, et vaidlus ülevaatamise ja auditeerimise protsesside üle jätkus ka peale augustit 2022. See ei kummuta siiski maakohtu järeldust tööde vastuvõetuks lugemise kohta. Nii 09.08.2022 video kui ka hilisem kirjavahetus näitavad, et poolte erimeelsus puudutas konkreetseid lõpetamata või puudulikke funktsionaalsusi, mitte seda, et kogu SharePointi arendustöö tulemus oleks olnud üle andmata või tervikuna kasutuskõlbmatu.
14.7.Maakohus tuvastas töö üleandmise 07.02.2023 kohtumisel. Lepingu p 6.2.5 järgi pidi hageja peale töö üleandmist esitama puudusi puudutavad teated, pretensioonid ja etteheited hiljemalt 10 päeva jooksul. Sama lepingu lisa 1D järgi eelnes projektipõhistele arendustöödele eraldi kokkulepe tööde eelarve, teostamise aja ja mahu kohta. Pooled leppisid eraldi kokku tööde üleandmise ja vastuvõtmise vormistamise, sh selles, et üleandmine vormistatakse eraldi aktiga.
16(22)
Sellest tuleneb, et eraldi vastuvõtuakti allkirjastamine ei olnud igal juhul töö vastuvõetuks lugemise vältimatu eeldus. Kui töö anti hagejale üle, hageja sai seda kasutada ja ei esitanud lepingu p-s 6.2.5 ette nähtud tähtaja jooksul nõuetekohaseid pretensioone, võis töö olla VÕS § 638 teise lause tähenduses vastuvõetuks loetav.
14.8.Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu põhjendus vastuoluline. Töö võis olla VÕS § 638 teise lause tähenduses vastuvõetuks loetav ka juhul, kui auditeerimisfunktsioon oli puudulik või lõpuni välja arendamata. Kuna hageja sai töö tulemust kasutada ega esitanud lepingu I p 6.2.5 järgi nõutavas korras ja tähtajal puuduste kohta pretensioone, muutus kostja tasunõue sissenõutavaks ning hagejal ei olnud õigust keelduda kogu tasu maksmisest VÕS § 110 või § 111 alusel. IV
15.Hageja apellatsioonkaebus ei anna alust muuta maakohtu otsust kostja vastuhagi viivisenõude osas.
15.1.Hageja väidab, et SharePointi arendustöödest tulenevale kostja tasunõudele ei saanud kohalduda lepingu I p-s 12.7 kokku lepitud viivisemäär, sest metaandmete arendustööd ei tehtud lepingu I alusel, vaid tegemist oli eraldiseisva lepinguga. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu.
15.2.Lepingu I p 12.2 järgi rakendab kostja lepingu objektiks mitteolevatele töödele, sh arendustöödele, lepingu lisas 1 sätestatud projektipõhiste arendustööde ja erakorralise toe hinnakirja. Lepingu lisa 1D näeb omakorda ette, et projektipõhiste arendustööde korral eelneb töödele tellijaga eraldi kirjalik kokkulepe tööde eelarve, teostamise aja ja mahu kohta ning eraldi lepitakse kokku tööde üleandmise ja vastuvõtmise vormistamine. Seega nägi leping I ise ette võimaluse tellida selle lepingu raamistikus projektipõhiseid arendustöid eraldi kokkuleppe alusel.
15.3.Asjaolu, et SharePointi arendustööde maht ja tasu lepiti eraldi kokku, ei tähenda, et tegemist oleks lepingust I sõltumatu võlasuhtega, millele lepingu I üldtingimused ei kohaldu. Arendustööde tegemise võimalus, nende hinnastamise alus ja tööde ülevaatamise kord olid lepingus I ja selle lisas ette nähtud. Seetõttu tuleb SharePointi arendustööde kokkulepet käsitada lepingu I alusel sõlmitud projektipõhise lisakokkuleppena. Kui pooled ei leppinud selles lisakokkuleppes viivisemäära osas teisiti kokku, kohaldub lepingu I p-s 12.7 sätestatud viivisekokkulepe.
15.4.Hageja viide Riigikohtu 17.12.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 ei võimalda teha teistsugust järeldust. Sellest lahendist tuleneb, et arvel ühepoolselt märgitud viivisemäär ei asenda poolte kokkulepet ega loo iseenesest uut viivisekokkulepet. Siinses asjas ei tulene viivisemäära kohaldamise alus aga arvetel märgitust, vaid lepingu I p-st 12.7. Arvetel märgitud 0,05% päevane viivisemäär oli väiksem, kui saanuks nõuda lepingu p 12.7 alusel.
15.5.Maakohus mõistis kostja kasuks välja viivise määraga 0,05% päevas, kuigi lepingu I p 12.7 järgi oli kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses maakohtu kohaldatud 0,05% päevast viivisemäära vaidlustanud.
15.6.Kokkuvõttes ei anna hageja apellatsioonkaebus alust vähendada kostja vastuhagi viivist seadusjärgse viivisemäärani. Maakohtu otsus jääb kostja vastuhagi viivisenõude osas muutmata.
17(22)
V
16.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja rikkus hageja SharePointi keskkonnale ligipääsu blokeerimisega poolte vahel sõlmitud lepingust I tulenevat kohustust tagada hagejale teenuse kasutamise võimalus. Kostja ei saa ligipääsu blokeerimist õigustada VÕS § 111 lg 1 ega VÕS § 110 lg 1 alusel.
16.1.VÕS § 111 lg 1 järgi võib lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni teine pool on oma vastastikuse kohustuse täitnud, täitmist pakkunud, andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab. See õigus ei ole siiski piiramatu. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see oleks asjaolusid arvestades ebamõistlik, eelkõige kui teise poole täitmata kohustus on ebaoluline või kui täitmisest keeldumine põhjustaks teisele poolele ebamõistlikku kahju. Sama järeldus tuleneb VÕS § 6 lg-st 1 ja TsÜS § 138 lg-st 1, mille järgi tuleb õigusi teostada ja kohustusi täita hea usu põhimõtte kohaselt.
16.2.Kostja väide, et VÕS § 111 lg 3 ei saa kohalduda põhjusel, et hageja rahaline kohustus oli täitmata, ei ole põhjendatud. Säte võimaldab hinnata ka seda, kas täitmisest keeldumise viis ja ulatus olid asjaolusid arvestades mõistlikud. Kostja viidatud Riigikohtu praktika (RKTKo 14.10.2015, nr 3-2-1-93-15, p 11) ei ole siinses vaidluses asjakohane, kuna puudutab töövõtulepingu tasunõuet ja tellija õigust tugineda töö puudustele, mitte IT-teenuse osutaja õigust sulgeda kliendi ligipääs tema igapäevaseks majandustegevuseks vajalikele andmetele.
16.3.Kostja 14.02., 16.02., 22.02. ja 28.02.2023 e-kirjadest hagejale (dtl 562–563) nähtub, et kostja nõudis arvete tasumist. Esialgu piirdus kostja tasumise nõudmisega, 22.02.2023 e-kirjas teatas ta aga, et arvete tasumata jätmise korral edastab ta võlainfo maksehäireregistrile või annab nõude üle inkassofirmale. Kostja teatas 28.02.2023 e-kirjas, et kui arved ei ole esmaspäevaks tasutud, sulgeb ta hageja ligipääsu SharePointile ja edastab võlainfo maksehäireregistrile. Esmaspäev oli 06.03.2023, kuid kostja ei rakendanud sel päeval varem nimetatud abinõusid ega andnud ka järgnenud tööpäeva lõpuks hagejale teada SharePointi ligipääsu sulgemise konkreetsest ajast. Alles 07.03.2023 kell 21.56 andis kostja oma töötajale konkreetse ja kellaajaliselt määratud korralduse sulgeda ligipääsud 08.03.2023 kell 16.00; kirja koopia saadeti hageja esindajale (dtl 562). Isegi kui hageja juhatuse liige sai sellest teada 08.03.2023 tööpäeva alguses, jäi hagejale töökorralduse muutmiseks, vajalike dokumentide leidmiseks ja allalaadimiseks ning töötajate teavitamiseks vähem kui üks tööpäev. Tunnistaja VP ütlustest (dtl 681, ajamärked 00:36:59 ja 00:37:13) nähtub, et SharePointi ligipääsu puudumine tuli hageja töötajatele 09.03.2023 tööle asudes ootamatult ning vajalikke materjale ei oleks nende suure mahu (ligi 10 terabaiti) tõttu etteantud aja jooksul olnud võimalik alla laadida. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et etteteatamisaeg oli ebamõistlikult lühike.
16.4.Kostja valitud abinõu oli ebaproportsionaalne. Kostja ei piiranud üksnes vaidlusaluse arendustöö edasist tegemist ega arendatud funktsionaalsuse kasutamist, vaid blokeeris ligipääsu SharePointi keskkonnale tervikuna. Seal asusid hageja igapäevaseks majandustegevuseks vajalikud dokumendid ja töömaterjalid. Seetõttu kahjustas kostja tegevus hagejat oluliselt laiemalt, kui oli vajalik rahalise nõude kaitseks. Kostjal oli võimalik nõuda arvete tasumist, viivist või pöörduda kohtusse ning vajaduse korral keelduda uute või täiendavate tööde tegemisest.
16.5.Sama järeldust ei muuda kostja tuginemine VÕS § 110 lg-le 1, sest ka kinnipidamisõigust tuleb teostada hea usu põhimõtte kohaselt.
18(22)
16.6.Kokkuvõttes ei võinud kostja VÕS § 111 lg 1 ega VÕS § 110 lg 1 alusel hageja SharePointi ligipääsu sellisel viisil blokeerida. Selline käitumine oli lepingu I rikkumine. VI
17.Kostja väited ei anna alust muuta ka maakohtu järeldust, et hagejal tekkis ligipääsu blokeerimise tõttu hüvitatav kahju.
17.1.VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik vastutab rikkumise eest. VÕS § 127 lg 4 järgi peab kahju olema kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose hindamisel tuleb küsida, kas kahju oleks jäänud tekkimata, kui kostja ei oleks hageja ligipääsu SharePointile blokeerinud.
17.2.Maakohus tuvastas, et hageja kasutas SharePointi keskkonda oma igapäevases majandustegevuses ning seal asusid muu hulgas messiks vajalike tööde ja ettevalmistustega seotud dokumendid. Ligipääsu sulgemine põhjustas hageja töökorralduses katkestuse ning hageja pidi tegema osa messiks vajalikest töödest tavapärasest kiiremini ja töövälisel ajal. Seetõttu on hageja täiendavad kulud põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega.
17.3.Kahju hüvitamist ei välista see, et kostja hoiatas hagejat ligipääsu sulgemise eest või et hagejal oli teoreetiliselt võimalik enne sulgemist osa materjale alla laadida. Kuna kostjal ei olnud õigust sellist õiguskaitsevahendit kasutada, ei saa kahju jätta hageja kanda üksnes põhjusel, et hageja oleks võinud vaidlusalused arved tasuda või väga lühikese aja jooksul oma töö ümber korraldada. Kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 lg 1 alusel eeldaks, et hageja oleks saanud mõistlike abinõudega konkreetse kulu ära hoida. Selliseid asjaolusid asjas esitatud ei ole.
17.4.Kahju ettenähtavust ei välista asjaolu, et kostja ei näinud ette selle täpset suurust. Kostja oli professionaalne IT-teenuse osutaja ning teadis või pidi teadma, et hageja kasutab SharePointi keskkonda oma töökorralduses ja dokumentide haldamisel. Seetõttu pidi kostja ette nägema, et ligipääsu sulgemine võib põhjustada tööseisaku, tähtaegade nihkumise ja täiendavaid kulusid. VÕS § 127 lg 3 tähenduses piisab sellest, et sellist liiki kahju oli kostjale lepingu sõlmimise ja rikkumise ajal ettenähtav. Kostja vastutust ei välista ka kostja ekslik hinnang ligipääsu blokeerimise õiguspärasuse kohta. VII
18.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja tööjõukulu 6669,57 eurot on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses ja hüvitatav kahju.
18.1.Ligipääsu puudumine langes ajale, mil hageja pidi lõpetama Frankfurdi messiks vajalikud maketid, presentatsioonid, koolitusmaterjalid, brošüürid ja muud messimaterjalid, mille tegemiseks oli vaja SharePointis asuvaid faile. Tunnistaja VP ütlustest (18.12.2025 maakohtu istungi protokoll, dtl 677–688, ajamärgid 00:17:34–00:22:07 ja 00:25:19–00:30:07) nähtub, et peale ligipääsu taastamist tuli teha kriisiplaan, kutsuda kontoritöötajad nädalavahetusel tööle ja kaasata koostööpartnerid, et materjalid messiks valmis saada. Nimetatust järeldas maakohus õigesti, et nädalavahetusel töötamise vajadus tekkis SharePointi ligipääsu katkestuse tõttu.
18.2.Hageja esitas tööjõukulu tõendamiseks 10.03.2023 korralduse, 12 töötaja töötasuarvestuse, palgalehed ja maksekorraldused (dtl 588–617). Nendest tõenditest nähtub kogumis, et hageja arvestas ja maksis märtsi 2023 töötasu koos lisatasuga 11. ja 12. märtsil töötamise eest. Töötasuarvestuses on eraldi välja toodud kontoritöötajate 11. ja 12. märtsi palgakulu koos
19(22)
tööjõumaksudega 6669,57 eurot. Seega ei põhine hageja nõue üksnes AB 10.03.2023 kuupäeva kandval korraldusel, vaid seda kinnitavad ka töötasuarvestus, palgalehed ja töötasu väljamaksmist tõendavad maksekorraldused.
18.3.Asjaolu, et korraldus on sõnastatud üldiselt, allkirjastatud käsitsi, adresseeritud hagejale ja selles on viidatud ka tootmistöötajatele, ei välista tööjõukulu hüvitamist. Hageja nõuab hüvitist kontoritöötajate nädalavahetusel tehtud töö eest ning sellele vastav summa on töötasuarvestuses eraldi välja toodud. Ka võimalik korralduse tagantjärele vormistamine ei muuda seda tõendit iseenesest ebausaldusväärseks, sest korraldus on kooskõlas töötasuarvestuse, palgalehtede, maksekorralduste ja tunnistaja ütlustega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja oleks sama tööjõukulu kandnud ka ilma SharePointi katkestuseta.
18.4.Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei anna kostja hoiatus alust tööjõukulu hüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada. Tunnistaja VP ütluste järgi ei olnud hagejal tegelikku ja mõistlikku võimalust enne ligipääsu sulgemist kõiki vajalikke materjale tuvastada ja alla laadida, sest SharePoint oli hageja keskne töökeskkond ning andmemaht oli suur. Tunnistaja selgitas, et 09.03.2023 hommikul peeti ligipääsu puudumist esialgu tehniliseks probleemiks ning tal ei olnud infot, et SharePoint pannakse 08.03.2023 kell 16 kinni; sellisest asjaolust sai ta teada alles järgmisel päeval müügiosakonnast (18.12.2025 maakohtu istungi protokoll, dtl 677–688, ajamärgid 00:36:23–00:37:13 ja 00:41:34–00:42:40).
18.5.Kostja väide, et peale ligipääsu taastamist jäi hagejal messiks valmistumiseks veel nädalavahetus, ei välista tööjõukulu hüvitamist. Töö tuli teha nädalavahetusel just seetõttu, et neljapäevaks ja reedeks kavandatud tööd jäid SharePointi ligipääsu puudumise tõttu tavapärasel tööajal tegemata. Tunnistaja selgitas, et nädalavahetusel töötamine ei olnud hageja esialgne tööplaan, vaid katkestuse tõttu tehtud ümberkorraldus; peale ligipääsu taastamist tuli plaane muuta, osta lisapagasi kohad, võtta osa materjale lennukiga kaasa ja saata kataloogid kiirkulleriga järele (samas, ajamärgid 00:25:19–00:32:52).
18.6.Tunnistaja ütlused kinnitavad, et SharePointi ligipääsu puudumine langes messiks valmistumise kriitilisse lõppfaasi, takistas hagejal kasutada tavapärases töökeskkonnas asuvaid faile ning põhjustas vajaduse teha tööd nädalavahetusel. Seetõttu on 6669,57 euro suurune täiendav tööjõukulu VÕS § 127 lg 4 tähenduses põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega ja kuulub VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitamisele.
19.1.Hageja esitatud arved kinnitavad, et messimaterjalide ettevalmistamisega kaasnesid täiendavad kulud. Sky Bilders OÜ arve järgi tuli teha lõppkujundustöid ja trükkimist töövälisel ajal ning saata materjale kiirkulleriga Frankfurti. Sequence OÜ töö tuli teha kiirteenusena ning Goal Marketing OÜ tööd teha töövälisel ajal. Messil printimise kulu oli hageja nõude ja tõendite järgi 172,40 eurot (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult 174,40 eurot). Need kulud seonduvad samade teenustega: messiks vajalike materjalide erakorralise lõpetamise, vormistamise ja kohaletoimetamisega peale SharePointi ligipääsu taastamist.
19.2.Kostja väide, et hagejal jäi peale ligipääsu taastamist messini sama palju aega kui algses plaanis, ei ole põhjendatud. Hageja kaotas kaks tavapärast tööpäeva ajavahemikus, mil tuli 20(22)
SharePointis asuvate failide põhjal materjalid lõpetada ja anda sisend koostööpartneritele. Peale ligipääsu taastamist reede tööpäeva lõpus tuli tööd ümber korraldada nädalavahetusele ja tellida osalt kiirtööna. Seda kinnitavad tunnistaja VP ütlused kriisiplaani tegemise, partnerite kaasamise, lisapagasi ostmise ning kataloogide kiirkulleriga Frankfurti saatmise kohta (samas, ajamärgid 00:25:19–00:30:12).
19.3.Kostja tugineb ekslikule eeldusele, et hageja kaotas üksnes kaks kalendripäeva. Messil printimise kulu 172,40 eurot ei ole põhjendatud jätta hüvitamata üksnes seetõttu, et arved viitavad 14.03 ja 15.03.2023 kuupäevadele. SharePointi katkestuse tõttu tuli messimaterjalide ettevalmistus peale ligipääsu taastamist ümber korraldada, osa materjale lennukiga kaasa võtta ja osa kiirkulleriga saata. Sellises olukorras on eluliselt usutav, et osa materjale tuli printida kohapeal messi ajal. Arvete kuupäevad ei näita, et kulu tekkis katkestusest sõltumatult.
19.4.Kokkuvõttes on Frankfurdi messiks valmistumisega seotud täiendav kulu 10 715,90 euro ulatuses tõendatud ja VÕS § 127 lg 4 tähenduses põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega. Kulud kuuluvad VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitamisele.
19.5.UV arvamuse koostamise 3000 euro suurune kulu ei ole kahjuhüvitise koosseisus välja mõistetav varaline kahju, vaid menetluses esitatud dokumentaalse tõendi hankimise kulu. Selle vajalikkust ja hüvitatavat ulatust hinnatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel peale lahendi jõustumist. VIII
20.Maakohtu otsust tuleb muuta menetluskulude jaotuse osas.
20.1.Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, kuivõrd pooled saavutasid oma eesmärgi menetluses.
20.2.Hageja esitas 06.04.2023 tuvastusnõude I, milles palus tuvastada, et kostja blokeeris ajavahemikul 08.03.–10.03.2023 õigusvastaselt hageja ligipääsu SharePointi teenusele ja seal asuvatele hageja dokumentidele. Hilisemas menetluses esitas hageja samade asjaolude alusel kahju hüvitamise nõude. TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi ei loeta hagi muutmiseks seda, kui hageja nõuab asjaolude muutumise tõttu esialgu esitatud tuvastusnõude asemel kahju hüvitamist. Kohus rahuldas kahju hüvitamise nõude osaliselt (23 265,47 vs 17 385,47 eurot) 74,73% ulatuses.
20.3.Hageja tuvastusnõue II rahuldatakse osaliselt. Tuvastusnõue III jääb küll läbi vaatamata, kuid hageja saavutas sellega taotletud eesmärgi 27.04.2023 hagi tagamise määrusega. Seetõttu toetab ka tuvastusnõuete menetluslik tulemus üldist 75/25 jaotust.
20.4.Vastuhagi rahuldati, kuid hagi ja vastuhagi olid faktiliselt ning õiguslikult tihedalt seotud sama lepingulise suhte, SharePointi arendustööde, arvete tasumise ja ligipääsu piiramise vaidlusega. Seetõttu on põhjendatud hagi ja vastuhagi menetluskulude koos jaotamine. Arvestades hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamist ligikaudu 75% ulatuses, tuvastusnõuete tulemust, vastuhagi rahuldamist ning asjaolu, et poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse järel tuleb väljamõistmine teha kostjalt hageja kasuks, on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 alusel 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda. Sama jaotus on põhjendatud ka apellatsioonimenetluses, kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning menetluse lõpptulemus jääb valdavalt hageja kasuks (TsMS § 171 lg 1 koostoimes § 163 lg-tega 1 ja 2). 21(22)
/allkirjastatud digitaalselt/
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.