Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.04.2020 Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-19-20916
Tsiviilasi
Aktsiaselts SEB Liising hagi M L vastu liisingulepingust tuleneva võlgnevuse 13 271.58 euro väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
14119,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767), Lepinguline esindaja: Kaidi Hinno, e-post: [email protected]) Kostja: M L (isikukood xxxx, aadress xxxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Mõista kostjalt M L hageja Aktsiaselts SEB Liising kasuks välja liisingulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 13 271,58 eurot, viivised VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 30.12.2019 kuni lepingust tuleneva põhinõude summas 10 602,48 euro tasumiseni.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista kostjalt M L hageja Aktsiaselts SEB Liising kasuks menetluskuludena lõivu 650 eurot.
Edasikaebamise kord
2-19-20916 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohtu menetluses on Aktsiaselts SEB Liising hagi M L vastu liisingulepingust tuleneva võlgnevuse, viivise väljamõistmise nõudes. Kohus võttis 10.01.2020 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostja sai hagimaterjali ja menetlusse võtmise määruse kätte 25.03.2020 isiklikult. Hagile vastamise tähtpäev saabus 14.04.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus vaid hagi asjaolud ja nõude. Nõue ja asjaolud Hageja palub välja mõista M L’lt AS-i SEB Liising kasuks liisingulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku summas 13 271.58 eurot, viivised seaduses sätestatud määras alates 30.12.2019 kuni lepingust tuleneva põhinõude summas 10 602.48 euro tasumiseni ja välja mõista jätta menetluskuludena hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 650 €. 10.09.2015 sõlmisid AS SEB Liising (edaspidi nimetatud: hageja või liisinguandja) ja M L (edaspidi nimetatud: liisinguvõtja või kostja) liisingulepingu (kasutusrent nr xxxx (edaspidi: liisinguleping). Liisingulepingu p 18 kohaselt on liisingulepingu lahutamatuks osaks liisingulepingu üldised tingimused nr xxxx. Liisingulepingu punkti 2 kohaselt oli liisinguesemeks xxxx (tehasetähis: xxxx) registrinumbriga xxxx (edaspidi: liisinguese). 30.09.2015 sõlmiti hageja, kui ostja ja xxxx AS (registrikood xxxx), kui müüja vahel liisingueseme müügileping nr xxxx (lisa 2), millega hageja
2 (2)
2-19-20916 omandas liisingueseme. Liisingulepingu punkti 4 kohaselt oli liisingueseme netohind (ehk krediit) ilma käibemaksuta 14 484.50 eurot ning liisingueseme hind koos käibemaksuga 17 381.40 eurot. 12.09.2015 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt anti hagejale kuuluv liisinguese liisinguvõtja käsutusse. Liisinguvõtjale läks sellega üle liisingueseme valdus ning liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. 08.03.2016 saatis kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (PZU Kindlustus) liisinguandjale 08.03.2016 kahju nr 352126 otsuse, mille kohaselt otsustas PZU keelduda sõidukiga xxxx, reg xxxx 30.01.2016.a toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest. 20.04.2016 teavitas liisinguvõtja hagejat, et liisinguvaraga toimus avarii ning kindlustusandja ei hüvita tekkinud kahju. Hageja poolt liisinguvõtjale 01.07.2016 väljastatud arve nr xxxx oli viimane liisingumakse arve, mille liisinguvõtja tasus täielikult. Nimetatud arve maksetähtaeg oli 15.07.2016 ning tegemist oli maksegraafiku kohaselt 10. perioodi liisingumaksega. 01.08.2016 väljastas hageja liisinguvõtjale liisingumakse arve nr xxxx (lisa 6), maksetähtajaga 15.08.2016. Nimetatud arve puhul on tegemist liisingulepingu maksegraafiku 11. perioodi liisingumaksega ning vastavalt liisingulepingu p-le 5 ja 25 alapunktile 1.4.1 käibemaksulaenu tasumisega liisinguvõtja poolt. Lisaks kajastus arvel varasemate arvete tasumisega viivituse eest arvestatud viivis. Nimetatud arve on tasutud osaliselt. 11.08.2016 saatis hageja liisinguvõtjale teate liisingulepingu lõpetamise kohta seoses liisingueseme hävimisega. Nimetatud teates esitas hageja liisinguvõtjale nõude liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.08.2016. Hageja teatas, et juhul, kui nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasuta, tuleb liisinguese koheselt tagastada hageja poolt näidatud volitatud esindajale. Ka teavitas hageja kostjat, et liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on kostjal kohustus hüvitada hagejale liisingueseme müügikahju s.o liisingueseme jääkväärtuse ja müügihinna vahe), samuti kõik liisingulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest hagejale tekkivad kulud (nt võimalik remont, pesu, müügiteenus). Liisinguvõtja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt, s.o hiljemalt 25.08.2016. Hageja selgitab, et liisingumaksete arvestuse aruandest nähtub eraldi iga arve (märgitud arve numbriga esimeses tulbas) lõikes, millises summas ja mis kuupäeval on hageja poolt liisinguvõtjale arve esitatud ning millisel kuupäeva ja millises summas on konkreetset arvet tasutud või tasumata jäetud. Laekumiste aruandest nähtuvad ammendavalt kõik laekumised, mis on alates liisingulepingu sõlmimisest kuni käesolevani toimunud liisingulepingust tulenevate nõuete (võlgnevuse) tagastamiseks. Kuna võlgnevust tähtaegselt ei tasutud, nõudis hageja liisinguvõtjalt liisingueseme kohest tagastamist hageja poolt teatatud asukohta. Liisingulepingu punkti 30.1 alapunkti 7.a kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguese liisinguvõtja valdusest välja nõuda ja leping üles öelda, kui liisinguese hävib või muutub kasutuskõlbmatuks. Liisingulepingu lõpetamise ajaks oli hagejale teada, et liisinguese on hävinud ning kindlustusandja on keeldunud selle kahju hüvitamisest. Sellest tulenevalt oli hageja lähtuvalt liisingulepingust, selle üldistest tingimustest ning VÕS §-ist 366 õigustatud liisingulepingut erakorraliselt üles ütlema. Hagejale on liisinguese tagastatud, hageja on liisingueseme võõrandanud, kuid liisingueseme müügihinnast ei olnud võimalik rahuldada kõiki hageja liisingulepingust tulenevaid nõudeid liisinguvõtja vastu. Kostja ei tagastanud liisingueset vabatahtlikult, mistõttu tellis hageja 26.08.2016 Aktronte OÜ-lt liisingueseme tagastusteenuse. 31.08.2016 sai liisinguandja esindaja liisingueseme oma valdusesse, mida tõendab liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt Akti ja sellele lisatud fotode kohaselt oli liisinguvara üleandmisel avariiline. VÕS §-i 367 lg 3 kohaselt tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, teha kindlaks liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvara turuväärtuse väljaselgitamiseks tellis hageja liisinguvara hindamisteenuse. Tulenevalt sõiduki avariilisest seisukorrast, oli vara turuhind tagastamise ajal 2 000.00 eurot (koos käibemaksuga). 14.09.2016 saadeti liisinguvõtjale teatis liisingueseme oksjonile paneku kohta 3 (2)
2-19-20916 28.09.2016. 28.09.2016 toimunud liisingueseme enampakkumine ebaõnnestus . Kostja müügiprotsessi vastu huvi ei tundnud ja ise ostjaid ei otsinud, et liisinguese parima hinnaga müüa. 06.10.2016 saadeti kostjale korduv teatis liisingueseme oksjonile paneku kohta. 19.10.2016 toimunud oksjon õnnestus). Hageja võõrandas liisingueseme 25.10.2016 hinnaga 850.00 eurot (ilma käibemaksuta). Liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise ajaks oli kostjale esitatud arveid põhiosa maksete kogusummaga 3 166.53 eurot ning põhiosa jääkmaksumus oli 11 317.97 eurot . Liisingvara müügist sai hageja 850.00 eurot (ilma käibemaksuta), mille arvelt vähendati põhiosa jääkmaksumust. Ülejäänud müügikahjumi ja tasumata käibemaksu kohta väljastati liisinguvõtjale 25.10.2016 arve nr xxxx. 23.11.2016 saatis hageja liisinguvõtjale nõude tasuda liisingulepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 07.12.2016. 12.09.2017 saatis hageja liisinguvõtjale korduva nõude tasuda liisingulepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 10.10.2017. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja endiselt võlgnevust tasunud. Hageja nõuab kostjalt liisingulepingust tuleneva võlgnevuse summas 13 271.58 tasumist, mis koosneb järgmistest nõuetest: - väljaostumaksete võlgnevus 134.51 eurot; - intressivõlgnevus 18.74 eurot; - periodiseeritud käibemaks graafikus 27.46 eurot; - periodiseeritud käibemaksu jääk 2 093.59 eurot; - tagastusteenus 252.00 eurot; - turuväärtuse hindamine 102.00 eurot; - müügiteenus 170.20 eurot; - müügikahjum 10 467.97 eurot; - arvena esitatud viivised 0.15 eurot; - arvena esitamata viivised 4.96 eurot. Hageja nõuab kostjalt lisaks ülaltoodule graafikujärgsete arvete tasumist summas 180.86 eurot, millest on väljaostumaksete võlgnevus 134.51 eurot, intressivõlgnevus 18.74 eurot, periodiseeritud käibemaks graafikus 27.46 eurot ning arvetena esitatud viivised 0.15 eurot. Vastavalt lepingu punktile 25.1.1 võib koosneda liisingumakse sissemaksest, osamaksest, intressist, kindlustusmaksest, lepingu sõlmimise tasust, käibemaksulaenust ja käibemaksust. Liisinguandja nõuab kostjalt periodiseeritud käibemaksu tasumist summas 2 121.05 eurot. Vastavalt liisingulepingu punktile 5 võimaldas liisinguandja kostjal tasuda käibemaksu igakuiste osamaksetena. Vastavalt lepingu punktile 4 oli tasumisele kuuluv käibemaks 2 896.90 eurot. Lepingu erakorralise ülesütlemise ajaks oli hageja kostjale esitanud käibemaksu laenu tasumiseks arveid kogusummas 633.31 eurot, arvetena esitamata käibemaksu jääk oli 2 263.59 eurot. Liisinguvara müügist laekus käibemaksu summas 170.00 eurot. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostjale arvetena esitatud käibemaksu nõuetest tasumata 27.46 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal nõue käibemaksu eest summas 2 121.05 eurot. Hageja nõuab kostjalt vara tagastusteenuse eest tasumist summas 252.00 eurot. Liisingulepingu punkti 30.8 kohaselt peab liisinguvõtja omal kulul viima liisingueseme liisinguandja poolt näidatud kohta liisinguandja poolt näidatud ajaks. Kui liisinguvõtja ei tagasta liisingueset, on liisinguandjal õigus rakendada meetmeid liisingueseme valduse tagasisaamiseks. Liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise teatises märkis hageja, et liisinguvõtja peab peale liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tähtaegselt tasumata jätmise korral tagastama liisingueseme viivitamatult liisinguandja volitatud 4 (2)
2-19-20916 esindajale. Võlgnevuse tasumiseks antud tähtaeg oli 25.08.2016, kuid liisinguvõtja ei olnud liisingueset hagejale selleks ajaks tagastanud. Eeltoodust tulenevalt tellis hageja liisinguvara tagastusteenuse xxxx OÜ’lt ning tasus selle eest arve nr 249-2016 alusel 252.00 eurot (lisa 21). Selle kohta väljastati kostjale 12.09.2016 arve nr xxxx. Liisingulepingu punkti 30.2 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguvõtjalt nõuda muuhulgas liisingueseme võõrandamisel liisinguandja poolt tehtud kulutused (s.h liisingueseme hindamise, võõrandamiseks ettevalmistamise ja võõrandamise kulud). Hageja nõuab kostjalt liisinguvara turuväärtuse kindlakstegemise teenuse hüvitamist summas 102.00 eurot. Liisinguvara turuväärtuse väljaselgitamiseks tellis hageja OÜ-lt xxxx hindamisteenuse, mille eest esitas OÜ xxxx hagejale arve nr xxxx alusel 102.00 eurot. Selle kohta väljastas hageja liisinguvõtjale 12.09.2016 arve nr xxxx. Hageja nõuab kostjalt liisingueseme võõrandamisega seotud müügiteenuse hüvitamist summas 170.20 eurot. 31.10.2016 esitas xxxx OÜ hagejale müügiteenuse eest arve nr 1610070 summas 170.20 eurot. Selle kohta väljastas hageja 11.01.2016 liisinguvõtjale arve nr xxxx. Liisingulepingu punkti 30.3 kohaselt juhul kui liisinguandja saab seoses lepingu ülesütlemisega punktis 30.1 toodud alusel kahju, eelkõige kui liisingueseme võõrandamisest saadud summast ei piisa kõikide nõuete tasumiseks, hüvitab liisinguvõtja liisinguandjale ka tekkinud kahju. Hageja nõuab kostjalt müügikahjumi tasumist summas 10 467.97 eurot. Müügikahjumi arvutuskäik on välja toodud hagiavalduses (selle punktis 3.8.) Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 4.96 eurot, millest 0.15 eurot on esitatud kostjale koos arvetega ning 4.81 eurot on arvestatud, kuid kostjale arvena esitamata. Lepingu punktis 16 lepiti kokku viivise määraks seaduse sätestatud määr. Hageja on arvestanud viivist kuni 24.10.2016. Hiljem ei ole hageja viivist arvestanud ega nõua seda kuni 29.11.2019. Hageja nõuab kostjalt viiviseid alates 30.12.2019 ehk hagi koostamise päevast kuni põhiosa võlgnevuse 10 602.48 euro tasumiseni. Kostja ei ole eeltoodud võlgnevusi tasunud hagiavalduse esitamise seisuga, mida mis nähtub tõendab liisingumaksete aruandest (so hagi lisa 8) ja laekumiste aruandest (so hagi lisa 9). TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv 650 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.