Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
7. aprill 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-130547
Tsiviilasi
XX linn, XXX korteriühistu avaldus Inal Džanajevi vastu 2911 euro 79 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. veeburari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Inal Džanajevi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX linn, XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokat Roman Golovenko Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Inal Džanajev (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. veebruari 2020 määrus ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.XX linn, XXX korteriühistu (avaldaja) esitas 22. oktoobril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Inal Džanajevi (puudutatud isik) vastu 3247 euro 79 sendi ja viivise saamiseks. Puudutatud isik esitas 11. novembril 2019 vastuväite (allkirjastatud vastuväite 15. novembril 2019). Pärnu Maakohtu 27. novembri 2019 määrusega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Avaldaja esitas 11. detsembril 2019 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu 3247 euro 79 sendi ja viivise saamiseks. Avalduse kohaselt kuulus puudutatud isikule ajavahemikul alates 15. jaanuarist 2015 kuni 27. detsembrini 2017 korteriomand (registriosa nr XXXXXXX) asukohaga XXX-XX, XX linn, XX (korteriomand). Arvestades korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid, esitas avaldaja puudutatud isikule arveid igakuiselt ajavahemikul alates 1. veebruarist 2015 kuni
29.novemberini 2017. Puudutatud isik jättis need tasumata, mistõttu nõuab avaldaja puudutatud isikult 2911 euro 79 sendi ja viivise hüvitamist. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku vastuväitega makseettepanekule. Vaatamata asjaolule, et puudutatud isik müüs korteriomandi 27. detsembril 2017 ning ostja pidi nendevahelise kokkuleppe kohaselt tasuma majandamiskulude võlgnevuse avaldajale, vastutab puudutatud isik võlgnevuse tasumise eest põhivõlgnikuna.
3.Viru Maakohus võttis 12. detsembri 2019 määrusega avalduse menetlusse ja palus puudutatud isikul esitada avalduse osas seisukoht.
Puudutatud isik ei esitanud Viru Maakohtu määrusele ei vastanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Viru Maakohus rahuldas avalduse 12. veebruari 2020 määrusega ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3247 eurot 79 senti ja viivise põhinõudelt (2911 eurot 79 senti) kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult välja menetluskulude katteks 383 eurot ja viivise. Maakohus leidis, et praeguses asjas tuleb juhinduda võlgnevuse tekkimise ja korteriomandi võõrandamise ajal kehtinud korteriühistuseadusest (KÜS) ja korteriomandiseadusest (KOS). Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KOS § 13 lg 4 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. KÜS § 7 lg 3 sätestas, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. See tähendab, et korteri omandaja ja võõrandaja on majandamiskulude võlgnevuse osas solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõistes. Maakohus leidis, et võõrandaja ja omandaja kokkulepe, mille kohaselt tasub majandamiskulude võlgnevuse korteri omandaja, on solidaarvõla jagamine solidaarvõlgnike
poolt oma sisesuhtes ning selline kokkulepe ei oma tähendust suhetes võlausaldajaga. Sellest tulenevalt jäävad omandaja ja võõrandaja ka pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist võlausaldaja ees üldjuhul solidaarselt vastutama. Järelikult oli avaldajal õigus esitada puudutatud isiku vastu avaldus majandamiskulude võlgnevuse saamiseks. Maakohus leidis, et puudutatud isikult tuleb välja mõista põhivõlg 2911 eurot 79 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 336 eurot ja viivis põhinõudelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Puudutatud isik esitas 26. veebruaril 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik ei ole Viru Maakohtu 12. detsembri 2019 määrust ega selle lisasid kätte saanud. Seetõttu ei ole ta saanud esitada avaldaja nõudele vastuväiteid, dokumentaalseid tõendeid ega taotlusi. Sellega on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning määrus kuulub tühistamisele. Puudutatud isik vaidleb avaldaja nõudele vastu. Puudutatud isik müüs korteriomandi
27.detsembril 2017 Fridev Eesti OÜ-le (registrikood 14257323) (ostja). Ostja pidi lepingu p 2.2 kohaselt tasuma avaldajale korteriomandiga seotud võlgnevuse. Järelikult on ostja kohustatud tasuma avaldajale võlgnevuse, mitte puudutatud isik. Puudutatud isik esitas koos määruskaebusega taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna puudutatud isiku poolel korteriomandi ostja. Samuti palub puudutatud isik võtta käesoleva tsiviilasja materjalide juurde ostja äriregistrikaart ja 27. detsembril 2017 sõlmitud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping.
Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Avaldaja jääb varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde. Avaldaja märgib täiendavalt, et ei nõustu puudutatud isiku väitega, et ta ei ole Viru Maakohtu
12.detsembri 2019 määrust kätte saanud. E-toimikust nähtuvalt toimetati määrus puudutatud isikule kätte 15. detsembril 2019. Lisaks on puudutatud isiku esindajad küsinud avaldajalt selgitusi nõude esitamise kohta. Avaldaja vaidleb vastu ka puudutatud isiku taotlusele võtta asja juurde täiendavad tõendid.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 1, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isik saanud avaldaja nõudele esitada vastuväiteid, dokumentaalseid tõendeid ega taotlusi, kuna Viru Maakohtu
12.detsembri 2019 määrust, millega maakohus asja menetlusse võttis, ei ole talle kätte
toimetatud. Sellega on maakohus puudutatud isiku arvates rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku käsitlusega osaliselt.
10.1.Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et Viru Maakohtu 12. detsembri 2019 määrus on AET-i vahendusel puudutatud isikule kätte toimetatud 15. detsembril 2019 kell 19.22. Samas ei nähtu toimikust ega KIS-ist, kas ja millisel viisil edastas kohus puudutatud isikule avaldaja 11. detsembri 2019 avalduse. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isik esitanud maakohtu menetluses ka ühtegi menetlusdokumenti, millest võiks järeldada, et avaldaja 11. detsembri 2019 avaldus on puudutatud isikuni jõudnud.
10.2.TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus korteriühistu ja korteriomanike vahelised majandamiskulude vaidlused hagita menetluses. Hagita menetluses ei pea TsMS § 477 lg 9 esimese lause kohaselt järgima kõikide menetlusdokumentide puhul TsMSst tulenevaid kättetoimetamise sätteid, ka avaldaja 11. detsembri 2019 avaldust ei tundud puudutatud isikule kätte toimetada. See aga ei tähenda, et menetlusdokumendid võiks jätta menetlusosalistele edastamata. Menetlusdokumendid tuleb edastada hagita menetluses menetlusosalistele kohtu valitud viisil. Seejuures tuleb TsMS § 477 lg 9 teise lause kohaselt toimikusse märkida dokumentide edastamise viis, et hiljem oleks võimalik dokumendi edastamist kontrollida. Kuna praegusel juhul ei ole toimikus andmeid avalduse edastamise ega selle saamise kohta, tuleb ringkonnakohtul asuda seisukohale, et maakohus ei ole avaldust puudutatud isikule edastanud. Järelikult ei olnud puudutatud isikul võimalik maakohtu
12.detsembri 2019 määrust täita ning avalduse kohta seisukohta esitada.
10.3.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikule avalduse edastamata jätmine on selline menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mille tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus ei saa seda rikkumist ise kõrvaldada ning asi tuleb saata tagasi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus peab asja uuel lahendamisel avaldaja
11.detsembri 2019 avalduse puudutatud isikule edastama seisukohtade esitamiseks TsMS § 477 lg-s 9 ette nähtud nõudeid järgides.
11.Kuna asi saadetakse tagasi maakohtule uueks lahendamiseks, tuleb maakohtul lahendada ka puudutatud isiku määruskaebuses esitatud taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise ja kolmanda isiku menetlusse kaasamise kohta. Kuivõrd ringkonnakohus avaldaja avalduse osas ise uut sisulist lahendite ei tee ega määruskaebuses esitatud taotlusi ei lahenda, rahuldatakse määruskaebuse osaliselt.
12.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3).
13.Kuivõrd ringkonnakohus ei tee asjas praegusel juhul menetlust lõpetavad lahendit, ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg-d 3 ja 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.