Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, e-post: [email protected]); Võlgnik: S V (pankrotis, isikukood xxxx, elukoht: xxxx; epost: xxxx); Pankrotihaldur: Kristjan Aava (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn, e-post: [email protected]);
3.Vabastada Kristjan Aava pankrotihalduri kohustustest S V’i (pankrotis) pankrotimenetluses.
4.Jätta S V’i (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
5.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 05.12.2016 määrusega kuulutati välja S V’i pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Kristjan Aava. 02.04.2019 esitas pankrotihaldur kohtule pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mis on kinnitatud kohtu poolt 29.04.2019 määrusega (jõustunud 29.09.2019).
2.Koos jaotusettepanekuga esitas pankrotihaldur kohtule taotluse, milles palus lõpetada S V’i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruande kohaselt võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole ning võlausaldajatel saamata jäänud raha võrdub nende nõude suurusega. Võlgnikul puudus esemeline vara, mistõttu ei ole pankrotivara müügist pankrotivarasse raha laekunud. Võlgnikule kuulub R OÜ (xxxx) 2 500 euro suurune osa. Viidatud äriühingule on tehtud kustutamis-hoiatus ning pankrotihalduri poolt korraldatud enampakkumised osa võõrandamiseks on nurjunud. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole esitatud. Haldur ei ole esitanud tagasivõitmise hagisid. Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise halduri tasu 720 eurot + käibemaks ning ja kulud 44 eurot + käibemaks. Täiendavate kulude kindlaksmääramise taotlemist pankrotihaldur ei taotle. Seoses võlgniku taotlusega kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks märgib haldur, et on võlausaldajalt saadud info alusel pöördunud Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole kuriteokaebusega. Kuriteokaebuse aluseks oli võlausaldajalt A Y saadud info, et võlgnik kasutab oma tulude varjamiseks xxxx elava venna G V arveldusarvet AS-s Xxxx. Lisaks on võlausaldajad Y ja R V avaldanud pankrotihaldurile, et võlgnik saab tulu xxxx kiirtoidurestoranist, kasutades selleks variisikuid. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis pankrotihalduri kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamata. Pankrotihaldur taotles, et kohus teeks väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse täiendavate pankrotimenetluse kulude kohtu deposiiti tasumise kohta summas 2000 eurot. Juhul, kui võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik ei tasu kohtu tagatiskontole nimetatud rahasummat, siis lõpetada S V’i pankrotimenetlus raugemise tõttu.
3.Kohus avaldas 15.10.2019 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 25.10.2019. Nimetatud tähtaja jooksul ega ka hiljem ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasutud. 2 (5)
2-16-14715
4.Kohus edastas võlgnikule 14.01.2020 kirja, milles palus võlgnikul anda oma poolne seisukoht pankrotihalduri poolt välja toodud asjaolude kohta seoses kohustusest vabastamise menetluse algatamisega. Lisaks kohustas võlgnikku kohtule esitama oma kehtivad elukoha- ja muud kontaktandmed ning ühtlasi andmed töötamise või töö otsimise kohta. Kohus märkis ka, et võlgnikule ei ole õnnestunud pankrotimenetluses dokumente kätte toimetada. Võlgnik sai 14.01.2020 kohtunõude kätte 19.02.2020, kuid ei ole kohtule vastust esitanud. Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 157 p 2 kohaselt võib pankrotimenetlus lõppeda raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
6.Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
7.Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et S V’i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri sõnul oli maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
8.Lõpparuandest nähtuvalt võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus S V’i (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
9.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Kristjan Aava tuleb vabastada S V’i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
10.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur ei ole taotlust tasu määramist ega kulude hüvitamist.
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg 2 kohaselt tagastatakse ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiit makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 3 (5)
2-16-14715 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras (riigilõivu tagastamise sätete alusel). Kohus selgitab, et Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on õigus esitada kohtule taotlus pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasutud summa jäägi, kokku 1083,20 euro, tagastamiseks.
12.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. S V (pankrotis) on kohtule esitanud avalduse enda suhtes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.
13.Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda (RKTKm 08.02.2017, nr 3-2-1-155-16, p. 16). PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
14.Pankrotihaldur on raugemisaruandes pidanud vajalikuks välja tuua, et on võlausaldajalt saadud info alusel pöördunud Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole kuriteokaebusega, mille aluseks oli võlausaldajalt A Y saadud info, et võlgnik kasutab oma tulude varjamiseks xxxx elava venna G V arveldusarvet AS-s Xxxx. Lisaks on võlausaldajad Y ja R V avaldanud pankrotihaldurile, et võlgnik saab tulu xxxx kiirtoidurestoranist, kasutades selleks variisikuid. Kohus on andnud võlgnikule võimaluse eeltoodud asjaolusid selgitada ja esitada selle osas omapoolne seisukoht. Võlgnik ei ole kohtule vastust esitanud. Ühtlasi ei ole kohtul õnnestunud võlgnikule pankrotimenetluses menetlusdokumente, s.t.29.04.2019 jaotusettepaneku kinnitamise määrust, isiklikult kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus selle talle kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine eeldab seda, et võlgnik on kohtule kättesaadav ning talle on võimalik dokumente kätte toimetada. Kohus kohustas võlgnikku kohtule esitama oma kehtivad elukoha- ja muud kontaktandmed ning ühtlasi andmed töötamise või töö otsimise kohta. Võlgnik ei ole ka seda infot kohtule edastanud. Kohus märgib, et ka kohustustest vabastamise menetluses peab võlgnik PankrS § 173 lg-st 2 tulenevalt viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
4 (5)
2-16-14715
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 5 sätestatud alus ning kohus peab põhjendatuks jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
16.PankrS § 175 lg 3 kohaselt määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.