Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.04.2020.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-8233
Tsiviilasi
Osaühingu Mapri Ehitus hagi AS KC Kinnisvara, H. H. ja M. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 74 893,62 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Hageja: Osaühing Mapri Ehitus (registrikood 10131080)
esindajad
Hageja esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Kostja I: AS KC Kinnisvara (registrikood 10481880) Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Kostja II: H. H. (isikukood xxx) Kostja III: M. R. (isikukood xxx) Kostja III lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 14.11.2019, edasi kirjalikus menetluses
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.05.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS KC Kinnisvara (kostja I) ja Osaühingu Mapri Ehitus (hageja; endise nimega OÜ Mapri) 30.04.2014 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 12 400 eurot, mida käendas H. H. (kostja II) summas 13 000 eurot. Laenulepingu p 1.3 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenu kasutamise eest laenuandjale intresse arvestusega 24% aastas laenu tagasi maksmata osalt kuni laenu täieliku ja nõuetekohase tagastamise päevani. Lepingu p 1.4 kohaselt lepiti laenu tagastamise tähtpäevaks kokku 30. juuni 2014 ning lepingu p 1.5 kohaselt on tasumisega viivitamise korral laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist arvestusega 0,1% tasumata summalt päevas, iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja I ei tagastanud laenu tähtpäevaks, kuid pooled leppisid 24.01.2016 kokku laenu tagastamise uue tähtaja hiljemalt 31.12.2016, nimetades selle laenuks nr 1 ning ka täiendava laenu nr 2 andmise summas 8500 eurot. Laenu 2 tagastamise tähtpäevaks lepiti kokku 31.05.2016. Kostja II käendas samas sõlmitud käenduslepinguga kostja I kohustusi kuni 30 000 euro ulatuses. M. R. (kostja III) andis kostjaga II identse käenduse kostja I kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja I ei ole hageja nõuetele vaatamata laenu tagastanud. Ka pole käendajad rahuldanud hageja palveid otsida ja leida laenu tagamiseks täiendavaid tagatisi. Hagejal on nõue kostja I vastu summas 19 900 eurot, intressinõue 5639,93 eurot ja viivisenõue 24 422,21 eurot. Kokku on hageja nõue kostja I vastu 69 862,54 eurot. Kummagi käendaja vastu on hagejal solidaarne nõue kostjaga I 30 000 euro suuruses summas. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt I välja mõista hageja kasuks 19 900 eurot põhivõlga, 5639,93 eurot intressi ja 24 422,21 eurot sissenõutavaks muutunud viiviseid ning peale hagi esitamist sissenõutavaks muutuvad viivised laenulepingus märgitud viivise määras, s.o 0,1% põhinõudest alates 30.05.2019 kuni nõude rahuldamiseni. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt II hageja kasuks solidaarselt kostjaga I 30 000 eurot laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks ning kostjalt III hageja kasuks solidaarselt kostjaga I 30 000 eurot laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks. 14.08.2019 täpsustas hageja oma nõuet ning palus kostjalt I välja mõista hageja kasuks 19 900 eurot põhivõlga, hagiavalduse esitamisel sissenõutavaks muutunud intressi 18 514 eurot ja hagiavalduse esitamisel sissenõutavaks muutunud viiviseid 19 311,10 eurot ning peale hagi esitamist sissenõutavaks muutuvad intressid laenulepingus märgitud määras, s.o 0,066% protsenti päevas põhinõudest 19 900 eurot alates 30.05.2019 kuni nõude rahuldamiseni ning peale hagi esitamist sissenõutavaks muutuvad viivised laenulepingus märgitud viivise määras, s.o 0,1% päevas põhinõudest 19 900 eurot alates 30.05.2019 kuni nõude rahuldamiseni. 19.12.2019 vähendas hageja oma nõuet ning palus kostjalt I välja mõista hageja I kasuks 19 900 eurot põhivõlga, hagiavalduse esitamisel sissenõutavaks muutunud intressi 5639,93 eurot ning hagiavalduse esitamisel sissenõutavaks muutunud viiviseid 19 311,10 eurot.
Kostja I vastus Kostja I oma vastuses hageja nõudeid ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. 31.12.2017 seisuga oli saldokinnituse kohaselt laenukohtustus hageja ees summas 31 362,73 eurot, mistõttu ei nõustu kostja I esitatud nõude suurusega. Kostjale I jäävad segaseks hageja arvutuskäigud ning kostja I seisukohalt ei ole need arusaadavad ning korrektsed. Juba fakt, et hageja on arvestanud viivist ka kogunenud intressilt, on vastuolus seadusega, täpsemalt VÕS § 113 lg 6. Nimetatust tulenevalt on võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Samuti ei nõustu kostja I viivisenõudega, kuivõrd kostja I käitumisest tulenevalt ei ole kuidagi viivitus tekkinud, mistõttu ei ole põhjendatud ka viivise nõue. Kostja II vastus Kostja II oma vastuses hageja nõudeid ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. 30.04.2014 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu kohaselt kostja II käendab 30.04.2014 laenulepingu laenu summas 12 400 eurot intressiga 24% aastas, tagastamise tähtajaga 30.06.2014. Kokkuleppe kohaselt käendaja vastutab võlausaldaja ees võlgniku laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest (sh laenu põhiosa tagastamise, intresside ja viiviste tasumise kohustused). Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 13 000 eurot. 25.01.2016 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II võlausaldaja ees võlgniku “laenulepingust” tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest. 25.01.2016 käendamiskokkuleppe lepingu sõlmimise asjaoludes mainitud, et sõna laenuleping all mõistetakse 30.04.2014 laenulepingut. Seega jäi kostja II käendus kehtima üksnes 30.04.2014 laenulepingu osas ja mitte 25.01.2016 laenulepingu osas. Kostja II ütleb vastusega VÕS § 154 lg 1 alusel 25.01.2016 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu üles. Nimetatud sätte kohaselt tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud tähtajatu tarbijakäenduslepingu võib käendaja igal ajal üles öelda. Kui niisugune leping on tähtajaline, võib lepingu üles öelda viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest. Kostja II kui käendaja seisukohalt on kõik summad, mida hageja nõuab, valed ja põhistamatud. Kostja II vastutab üksnes 30.04.2014 laenulepingu järgsete kohustuste eest ja seda maksimumsummas 13 000 eurot. Lisaks on hageja 30.05.2019 hagiavalduse lisa 5 (intresside ja viiviste arvutus) kohaselt arvestanud viivist nii põhivõlalt kui kogunenud intressilt, mis on VÕS § 113 lg 6 kohaselt ebaseaduslik. Kostja III vastus Kostja III oma vastuses hageja nõudeid ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. Samuti ei nõustu kostja III viivisenõudega, kuivõrd kostja III käitumisest tulenevalt ei ole kuidagi viivitus tekkinud, mistõttu ei ole põhjendatud ka viivise nõue. Kohtu põhjendused
pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
ning kinnitati, et lisa sõlmimise hetkel oli kostja I võlgnevus hageja ees 11 400 eurot, millele lisandub intress 25.01.2016 seisuga 2275,73 eurot (tlk 11). Samuti pikendasid pooled nimetatud lisaga laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2016. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 101 lg 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja I ei ole menetluses laenu saamist ega põhivõlgnevuse suurust summas 19 900 eurot vaidlustanud (14.11.2019 eelistungi protokoll, kd I lk 120). Kostjale I on jäänud arusaamatuks hageja viivise ja intressi arvestus ning millal on vastavad summad muutunud sissenõutavaks. Kostja I on viidanud ka oma vastuväites asjaolule, et hageja on arvestanud viivist ka kogunenud intressilt, mis on vastuolus VÕS §-ga 113 lg 6 ning samuti on kohtuistungil märgitud, et kostjate hinnangul on hageja viivisenõudest loobunud. Laenulepingu ja selle lisa kohaselt tuli laen summas 11 400 eurot tagastada 31.12.2016 ning täiendav laen summas 8500 eurot tagastada 31.05.2016. Seega muutus põhivõlgnevus summas 8500 eurot sissenõutavaks 01.06.2016 ning põhivõlgnevus summas 11 400 eurot sissenõutavaks 01.01.2017. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja I on kinnitanud, et ta ei ole laenu summas 19 900 eurot tagastanud hagejale. Seega on kostja I osas VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõue summas 19 900 eurot põhjendatud. 30.04.2014 sõlmitud laenulepingu p 1.3 kohaselt tuli laenusaajal laenu kasutamise eest tasuda intresse arvestusega 24 % aastas ülekande teostamisele järgnevast päevast kuni laenu täieliku ja nõuetekohase tagastamise päevani ning p 1.5 kohaselt maksete viivitamise korral viiviseid arvestusega 0,1 % tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on esitanud 14.08.2019 täpsustatud intresside ja viiviste arvestuse tabeli (tlk 80) ning 19.12.2019 täiendava tabeli (tlk 136). Hageja selgitusest ja viimasena esitatud tabelist nähtub, et esimesena antud laenult summalt 11 400 eurot oli arvestatud intresse 822 päeva laenuperioodi eest kokku 6247,20 eurot, millest kostja on tasunud kokku 2600 eurot. Intressi võlg oli laenu ja intressi sissenõudmise kuupäevaks 31.12.2016 kokku 4920,27 eurot. Alates 31.12.2016 on hageja arvestanud viiviseid lepingulises määras 0,1 % päevas põhivõlgnevuselt 11 400 eurot päevas. Kuni 29.05.2019 olid kostjad viivituses 879 päeva summas 10 020,60 eurot. Põhisummalt 8500 eurot ei ole kostjad intresse tasunud ning tabelist nähtuvalt on intressi võlg 127 päeva eest kokku 719,67 eurot. Viiviseid on arvestatud alates 31.05.2016 lepingulises määras 0,1 % päevas. Kuni 29.05.2019 olid kostjad viivituses 1093 päeva summas 9290,50 eurot. Koguvõlgnevus on tabeli kohaselt
kokku 44 851,03 eurot, s.o põhivõlgnevus 19 900 eurot, intress 5639,93, viivis 19 311,10 eurot. Kohus selgitab, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest)(vt selle kohta ka Riigikohtu lahendid 32-1-137-06, 3-2-1-141-12). Seega saab intressi nõuda selle perioodi eest, millal laenusaajal oli õigus raha kasutada ehk alates temale raha väljamaksmisest kuni selle kuupäevani, millal laenusumma tuli tagasi maksta ning seejärel intressi arvestus lõppeb. 24.01.2016 sõlmitud laenulepingu lisast nähtub, et laenusumma 11 400 eurot intress seisuga 25.01.2016 moodustas 2 275,73 eurot. Täiendavalt on õigus hagejal nõuda intressi nimetatud summalt perioodi eest 26.01.2016 kuni 31.12.2016 summas 2549,11 eurot. Laenusumma 8500 eurot intress perioodi eest 24.01.2016 kuni 31.05.2016 moodustab kokku 719,02 eurot (kasutatud intressikalkulaatorit). Seega on hageja intressinõue kokku põhjendatud summas 5 543,86 eurot. Kuna kostja I on maksete tasumisega olnud viivituses, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt I ka viivist. Summalt 11 400 eurot moodustab viivis perioodi eest 01.01.2017 kuni 29.05.2020 14 193 eurot ning summalt 8500 eurot perioodi eest 01.06.2016 kuni 29.05.2020 on viivis 12 401,50 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit), mis teeb kokku rohkem, kui hageja on nõudnud. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kokku summas 19 311,10 eurot.
VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja II sõlminud 30.04.2014 käenduslepingu (tlk 9-10). Käenduslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja II vastutab hageja ees kostja I ja hageja vahel sõlmitud 30.04.2014 sõlmitud laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest (sh laenu põhiosa tagastamise, intresside ja viiviste tasumise kohustused). Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on kokku lepitud 13 000 eurot. 24.01.2014 on hageja ja kostja I sõlminud täiendava käenduslepingu (tlk 12-13). Käenduslepingus on välja toodud kostja I ja hageja 30.04.2014 sõlmitud laenuleping, kui ka nimetatud lepingu lisa 1 tingimused ning lepitud samuti kokku, et kostja II vastutab laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest (sh laenu põhiosa tagastamise, intresside ja viiviste tasumise kohustused). Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on märgitud 30 000 eurot. Kostja II on leidnud, et tema käendus kehtis üksnes 30.04.2014 laenulepingu osas ja mitte 25.01.2016 laenulepingu osas ning seda maksimumsummas 13 000 eurot. Kohus nimetatuga ei nõustu. 25.01.2016 sõlmitud käenduslepingu p 1 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest ning käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on selgelt ja üheselt mõistetavalt 30 000 eurot. Arvestades 25.01.2016 allkirjastatud käenduslepingu teksti (s.h ka laenulepingu teksti), siis ei sõlmitud nendega uut eraldiseisvat võlasuhet, vaid sellega muudeti 30.04.2014 sõlmitud laenu- ja käenduslepingu tingimusi. Seega eksisteerib hageja ja kostja I vahel ainult üks laenusuhe, mida tagab hageja ja kostja II vaheline üks käendussuhe. See nähtub selgelt ka hagi lisast 2, milleks on allkirjastatud digikonteiner, kus sisaldub varem sõlmitud 30.04.2014 sõlmitud laenulepingu lisa nr 1, millega hageja andis kostjale I täiendava laenusumma. Samas konteineris sisaldub kostja II allkirjastatud käendusleping, mille punktidest c ja d nähtub selgelt käendaja soov käendada 24.01.2016 hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu lisa, mille alusel andis hageja täiendavat laenu summas 8500 eurot varem sõlmitud laenulepinguga samadel tingimustel. 30.04.2014 sõlmitud lepingut kostja II ei ole vaidlustanud. Kuna kostja II ei ole esitanud tõendeid ega vastuväiteid, et võlgnevus hagejale oleks tasutud, siis on hageja nõue kostja II vastu põhjendatud. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust ka asjaolu, et kostja II on oma vastuses 25.01.2016 sõlmitud käenduslepingu üles öelnud VÕS § 154 lg 1 alusel. Kohus selgitab, et käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud tegemist tulevase kohustuse, vaid juba kehtiva kohustuse tagamiseks antud käendusega. VÕS § 154 lg 2, 154 lg 3 tulenevalt ei mõjuta ülesütlemine juba tekkinud käenduse kehtivust.
Seega ei ole kostjate esitatud vastuväited seoses tagatisega asjakohased. Samuti ei hinda kohus täiendavalt hagiavalduse lisasid 6-9 ning 12.07.2019 esitatud dokumendi lisasid, kuna nimetatud lisad olid seotud hagi tagamise taotlustega (tlk 19-22, 51-55).
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
kohtuistungiga seotud toiminguid (s.h edasilükkamise taotlusega seotud toimingud ning ettevalmistus kohtuistungiks). Kohus arvestab ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Hageja esindaja tunnihind oli 140 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 3115 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.