Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Avinurme Kogudus esitas 04.02.2020. a kohtule avalduse Sihtasutuse Avinurme Elulaadikeskus (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja on tasunud võlgniku eest AS Merko Ehitus Eesti nõude võlgniku vastu summas 11500 eurot ja sellega omandas nõude võlgniku vastu. Võlgnik ei ole kunagi nõudele vastu vaielnud. Aastal 2014 on võlausaldaja andnud võlgnikule laenu kahel korral kokku 6990 eurot, lisanduvad intressid. Alates 20.02.2019 on toimunud kohtuvaidlus võlgniku ja Avinurme Kultuuri ja Hariduse Seltsi Nurmetuled vahel, mille raames tekkinud õigusabiteenuse arved on võlgniku eest tasunud

võlausaldaja, kellel on nende summade tagasinõudeõigus. Seisuga 13.01.2020 võlgneb võlgnik Kogudusele vähemalt 30 898, 03 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis. Võlgnik on kohtuasjas 2-10-2727 teavitanud kohut, võlausaldajat ja avalikkust, et ta ei suuda võlgnevust Koguduse ees tasuda. Sama kinnitavad ka võlgniku 2017. ja 2018.aasta majandusaruanded. Et võlgnik ei suuda oma kohustust võlausaldaja ees täita, on teatanud võlgniku likvideerija ka 30.01.2020.a kirjas (tl.49). Võlausaldaja toob esile, et võlgniku vara on hinnatud ja hindamisakti kohaselt on vara väärtus seisuga 13.02.2019 20 455 eurot. Seega ei ole vara realiseerimise arvel võimalik võlgniku kohustusi täita. Võlgniku suutmatus võlg tasuda ei ole ajutine. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on võlgniku ainus võlausaldaja. Võrreldes aastaga 2018 on olukord muutunud, kogudus ei ole enam nõus võlgniku kohustuse täitmise edasilükkamisega. Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tugineb võlausaldaja PankrS § 10 lg.2 p.4- võlgnik võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita.

teatab

Võlausaldaja palub võlgniku pankroti väljakuulutamist. On lisatud tõendid võla tekkimise aluste, majandusliku olukorra ja võlgniku kinnituse kohta, et ta ei ole suuteline võlga tasuma. On lisatud seadmete ja vallasvara hindamisakt 13.02.2019 (tl.51-52) ja likvideerimisaruanne (tl.54-62). Võlgnik ei ole pankrotiavaldusele vastuväiteid esitanud. 28.02.2020 saatis võlgnik kohtule kirja, milles teatas, et ei oma võlausaldaja pankrotiavalduse kohta ühtegi vastuväidet. Võlgnik möönab võlgnevuse olemasolu ja peab pankrotimenetluse algatamist vajalikuks. Võlgnik eelistungile ei ilmunud. Võlausaldaja avaldas eelistungil, et jääb pankrotiavalduse juurde, kinnisasi ei kuulu võlgnikule, kuulub kogudusele. Müüdav vara ei kata võlgniku kohustusi koguduse ees. Kohus määrusega 03.03.2020 määras ajutise pankrotihalduri ja kohtuistungi aja 26.märtsile 2020. Võlausaldaja, võlgnik ja ajutine pankrotihaldur taotlesid 25.märtsil kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Ajutine pankrotihaldur Sirje Tael esitas 25.03.2020 aruande, millest üldandmetena nähtub, et võlgnikuks olev sihtasutus on asutatud 23.12.2008, alates 07.04.2014 kuni 14.12.2018 on sihtasutuse juhatuse liige olnud Rxxx Axxxxx, kes on alates 14.12.2018 sihtasutuse likvideerija. Sihtasutuse likvideerija määramine on toimunud nõukogu otsusega 25.11.2018, mis on vaidlustatud kohtus, tsiviilasi nr . 2-19-2727. Kuna sihtasutuse likvideerimisotsus on vaidlustatud, ei ole likvideerija likvideerimistoiminguid saanud läbi viia. Võlgniku vara kohta annab ajutine haldur ülevaate: võlgniku pangakontol on raha 495,38 eurot, müügiks ostetud kaubad väärtuses 464 eurot. Võlgniku põhivara koosneb tema tegevuse eesmärkidele vajaminevast varast ja on sobitatud võlgniku kasutuses olevasse hoonesse, võlgnik on põhivara hinnanud summale 19 500 eurot. Suures osas on võlgniku vara eriotstarbeline vara (topised, ekspositsioon). Ajutine pankrotihaldur käsitleb vara hindamisakti, mille on koostanud OÜ ValueExpert (kogemus vallasvara hindamise valdkonnas enam kui kümme aastat). Ajutine pankrotihaldur leiab, et ehkki võlgniku vara soetamismaksumus on olnud rohkem kui 129 000 eurot, on tegemist enam kui 10 aastat tagasi soetatud varaga, mille raamatupidamislik maksumus on praegu 23 864 eurot. Sellest 18 791 euro väärtuses moodustab loodusekspositsioon ehk topised. Vara hulgas ei ole antiikesemeid või väärtuslikku kunstikollektsiooni, mille väärtus ajaga kasvab. Varaks olevad tarbeesemed vananevad moraalselt ja kuluvad ajas (sh vara hulka kuuluvad laud, toolid ja puhvetkapp). Vara müügihinna kujunemist mõjutavad ladustamine, müügi korraldamine. Kuna vara on hinnatud enam kui aasta tagasi, leiab haldur, et hindamisaktis näidatud vara väärtus on käesolevaks ajaks langenud vähemalt 20%, seega tuleb põhivara väärtuseks lugeda 14 000 eurot. Lisandub kaupade väärtuse ja olemasoleva raha, on vara kokku 15 000 euro väärtuses. Võlgnik ise on vara väärtusena avaldanud 20 445 eurot.

Võlgniku võlgade kohta märgib ajutine pankrotihaldur, et võlgnik ise on avaldanud oma kohustuste suuruseks avaldaja ees 32 434,03 eurot. Võlgnikul on kohustus Seltsi Nurmetuled ees, kuid kuna võlgnikul on ka nõue selle võlausaldaja vastu, siis see kohustus võlgade suurust ei mõjuta. Võlad tarnijate ees on võlgnikul kokku 1879,60 eurot. Kokku võlgniku kohustused 34 310,60 eurot. Puuduvad hüpoteegiga tagatud nõuded ja kohustused Maksu- ja Tolliameti ees. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku tegevust, maksevõimet ja maksevõimetuse põhjusi. Sihtasutuse eesmärgiks oli piirkondlikku/kohalikku elu edendavad ja toetavad tegevused, kohaliku elulaadi eksponeerimine, korraldamine ja toetamine. Sihtasutuse esmaseks ülesandeks sai EELK Avinurme koguduse pastoraadihoone rekonstrueerimine EL-i investeeringutoetuste kaasfinantseerimisel. Sihtasutusel jäi võlgnevus AS Merko Ehitus ees, selle võla tasumise osas tekkisid juhatuse, asutajate ja nõukogu vahel vaidlused. Ka asutajaliikmete vahel olid erimeelsused finantseerimise osas ja Sihtasutuse tegevus päädis likvideerimisotsusega novembris 2018. Ajutine pankotihaldur on analüüsinud Sihtasutuse kasumiaruandeid aastatel 2014-2018 ja jõudnud järeldusele, et kasumlikkus on olnud vaid neil aastatel kui on toetusi. Tegevuskulud on olnud minimaalsed, s.h. ka aastal 2013 kui tulu Sihtasutuse ettevõtlusest on olnud kõige kõrgem, ei katnud tulu tööjõu- ja tegevuskulusid. Sellist kulu on olnud võimalik katta üksnes toetustest tulenevast rahast. Sihtasutuse tegevust on toetanud vabatahtlikud, peamisel koguduse liikmed, kogudus on taganud ka hoone kütmise. 12.02.2019 lõppes Sihtasutusel hoonestusõiguse leping kogudusega, mistõttu otsustati novembris 2018, et Sihtasutus ei ole jätkusuutlik ja tuleb likvideerida. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud Sihtasutuse tegevuse võimalikku jätkamist ja jõudnud järeldusele, et Sihtasutuse tegevuse jätkamine on võimalik vaid juhul kui kogudus on nõus pikendama hoonestusõiguse lepingut. Hoonestusõiguse leping on sõlmitud (hoonestusõigus kantud kinnistusraamatusse) 12.02.2009, leping sõlmitud tähtajaga kümme aastat, seega lõppenud 12.veebruaril 2019. Hoone kuulub omanikule Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Avinurme Kogudusele. Need hoonestusõiguse lepingu asjaolud on teada vaidlustuse esitanud Hariduse Seltsile Nurmetuled, kelle juhatuse liige MxxxTxxxxxxxon ka Sihtasutuse juhatuse liikmena hoonestusõiguse lepingule alla kirjutanud. EELK Avinurme Kogudus ei ole hoonestusõiguse lepingu pikendamisest huvitatud. Kogudus on juba täitnud Sihtasutuse kohustusi enam kui 32 000 euro eest, lisaks on ilmne, et Sihtasutuse tegevus ei ole kasumlik, see toimub paljuski vabatahtliku tööga ja vahenditega. 2019.aasta kuludest on suur osa seotud asutajaliikme poolt algatatud kohtuvaidlusega (õigusabikulud). Sihtasutuse vabatahtlik likvideerimine ei ole õnnestunud, likvideerimisotsuse vaidlustamise kohtukulud ületavad igapäevaseid tulusid, sihtasutuse tegevus on tugevas kahjumis ja Sihtasutus on muutunud maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur esitab ülevaate Sihtasutuse 2019.aasta kasumiaruandest, millest nähtub, et Sihtasutuse 2019.aasta tulud on olnud 11 179 eurot ja kulud 24 245 eurot, sellest 13 382 eurot õigusabikulud. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi ja võimalikku kuriteotunnustega tegude toimepanemist. Sihtasutuse juhatuse liikme hoolsus- või lojaalsuskohustuse rikkumist Sihtasutuse ees tuleb analüüsida edaspidi menetluse käigus. Puutuvalt Euroopa Liidu fondide abi kasutamisse toob ajutine haldur esile, et abimeetmeid kasutatakse sihtotstarbeliselt 5 aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Sihtfinantseerimine on olnud 31.12.2012 summas 880 049 eurot, seega käesolevaks ajaks (aasta 2020) on möödunud viieaastane periood. Ajutise pankrotihalduri järeldus on, et seisuga 25.03.2020 on võlgnikul kohustusi 34 tuhande euro väärtuses, vara väärtus 15000 eurot, võlgnik on maksejõu sest tema tegevusest ei ole võimalik katta igapäevaseid kulusid. Tuleb välja kuulutada võlg pankrot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, hulgalisi lisasid, võlausaldaja sõnavõttu eelistungil, on seisukohal, et avaldus Sihtasutuse Avinurme Elulaadikeskus (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku võlg selle võlausaldaja ees summas rohkem kui 30 000 eurot. Põhivõla suurus on 30 898,03 eurot, lisanduvad viivised. Tegemist on võlgniku kohustusega kolmanda isiku (AS Merko Ehitus Eesti) ees, mille võlausaldaja täitis võlgniku eest ja omandas sellega nõude võlgniku vastu summas 11 500 eurot. Lisaks sellele avaldaja andnud võlgnikule laenu 3990 eurot (laenuleping 21.01.2014 tl.11) ja 3000 eurot (laenuleping 30.01.2014 tl.12). Võlgnik ei ole kohustuse tekkimist vaidlustanud. Kohus märgib, et ajutine pankrotihaldur on nende kohustuste (laenulepingust tulenevad) olemasolu hinnanud, kuna Hariduse Selts Nurmetuled on leidnud, et neid kohustusi ei saa lugeda laenusuheteks. Kohus märgib, et kuigi ajutise pankrotihalduri hinnangus (p.3.2. Muud kohustused) on kirjas, et kogudus (avaldaja) ei ole teinud võlgnikule rahalisi annetusi, nähtub võlgniku 2014.aasta majandusaasta aruandest, et aruande lisa 7 (sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused) näitab sihtfinantseerimisena tegevuskuludeks laekumist EELK Avinurme koguduselt 1500 eurot seisuga 31.12.2013. Samas on lisas 6 (Võlad ja ettemaksed) real „Muud võlakohustused“ summa 27 850 eurot. Ehkki samas aruandes lisas 10 (seotud osapooled) selline kohustus ei kajastu ega kajastu ka 2015.aasta majandusaasta aruandes, on nii aasta 2016, 2017 kui ka 2018 majandusaasta aruandes selline kohustus kajastatud nii lisas 6 Võlad ja ettemaksed (Muud võlakohustused 23 937 eurot) kui ka lisas 12 (seotud osapooled) kohustusena summas 23 937 eurot. Samas kajastub ka nõudena 342 eurot (nõue asutaja Hariduse Selts Nurmetuled vastu). Seega ei kajasta majandusaasta aruanded asutajaliikme Koguduse annetusi enamas summas kui 1500 eurot, küll aga kajastab rahalisi kohustusi enam kui 23000 eurot. Kuna võlgniku eest rahalise kohustuse täitmine ja raha laekumine on toimunud (kajastub majandusaasta aruandes) ja selliste tehingute õiguslikud alused on kokku lepitud võlaõiguslikes dokumentides (nõudeõiguse müügi leping tl.8, laenuleping nr 2 tl.11 ja laenuleping nr.3 tl.12), on koguduse poolt võlgnikule raha andmine ja võlgniku kohustuste täitmine põhjendatult loetud laenusuhteks (s.h. arvestades VÕS § 396 lg.2 sätteid). Neile kohustuste summadele lisanduvad 2019.aasta kasumiaruandest nähtuvad lisanduvad võlakohustused (juriidiline teenus). Sellest tulenevalt on ajutine pankrotihaldur õigesti hinnanud, et võlgniku kohustused kokku on vähemalt 34000 eurot (ajutise pankrotihalduri arvutus – 34 310,60 eurot, kohtu arvutus 34 313,63 eurot). Võlgniku vara kohta märgib kohus, et ajutine pankrotihaldur on esitanud võlgniku põhivara väärtusena 19 460 eurot, mis on langenud käesolevaks ajaks vähemalt 20% võrra ehk väärtusele 14000 eurot. Kokku (koos kaupade ja rahaga) vara väärtuses 15 000 eurot. Kohus peab vajalikuks korrigeerida sellist arvutust, märkides, et peab vara väärtuse määramist taolise metoodika alusel (väärtus kogumina, andes hinnangu kogu põhivarale vallasvara kogumina) küll põhjendatuks, kuid arvutuslikult annab vara väärtuse vähenemine 20% võrra (19 460 eurolt) väärtuseks 15 568 eurot. Arvestades juurde kaupade väärtuse ja raha, on võlgnikul vara väärtuses umbes 16 500 eurot.

Kui võlgnikul on kohustusi väärtuses umbes 34000 eurot ja vara umbes 16 500 euro väärtuses, siis ületab kohustuste maht kahekordselt vara väärtuse ja võlgniku vara ei kata tema kohustusi (PankrS § 1 lg.3). Hinnates, kas võlgnikul on võimalik lähema ettenähtava aja jooksul saada tulusid, mille arvel kohustused katta, tuleb järeldada, et sellise tulu saamine ei ole tõenäoline. Sihtasutuse likvideerija Rxxx Axxxxx on selgitanud ajutisele haldurile ja kajastatud ka majandusaasta aruannetes, et Sihtasutuse tegevus ei ole kasumlik. Ajutine pankrotihaldur on selle järelduse esitanud aruandes ka Sihtasutuse tulu ja kulu näitajaid analüüsiva tabelina, millest nähtub, et Sihtasutus on olnud kasumlik vaid laekunud toetuste tõttu. Sihtasutuse töö- ja tegevuskulusid ei ole Sihtasutuse oma ettevõtlustulust olnud võimalik katta isegi mitte aastal 2013, mil oli ettevõtlustulu kõige kõrgem. Samas on Sihtasutuse tegevuskulud ja tööjõukulud olnud püsivalt väga madalad, seda põhjusel, et tegevus on toimunud vabatahtlike toel. Kuna pankrotimenetluses kohus hindab juriidilise isiku maksevõimet, siis on oluline märkida, et ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest nähtub, et Sihtasutuse kulude arvestus on olnud konservatiivne, näiteks ei kajastu selles Sihtasutuse tegevuseks vajaliku hoone kütmise kulud, mille on taganud Kogudus kui asutaja. Kohus märgib, et Sihtasutuse võimet teenida suuremat ettevõtlustulu piirab ka näiteks Sihtasutuste seaduse § 1 lg.1 ja § 2 lg.1 sätestatu. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus enama kui viie aasta kestel ei ole Sihtasutus leidnud väljundit püsiva ja kulusid katva sissetuleku teenimiseks ning annetuste ja toetuste voog ei ole garanteeritud, ei ole alust hinnanguks, et võlgniku suutmatus oma varalisi kohustusi täita on ajutine. Sellises olukorras tuleb asuda seisukohale, et võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge ja võlausaldaja on õigesti põhistanud võlgniku maksejõuetuse PankrS § 10 lg.2 p.4 asjaoluga- võlgnik teatab võlausaldajale ja kohtule, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Kohus märgib siinkohal, et Sihtasutuse Avinurme Elulaadikeskus (likvideerimisel) esindajana on sellekohase teate kohtule esitanud RxxxxAxxxxx. Äriregistrikaardilt nähtub, et RxxxxAxxxxx on likvideerijana, s.t. seadusliku esindajana kantud registrikaardile 14.12.2018. Seega on tegemist esindusõigusega Sihtasutuste seaduse § 49 lg.1, § 52 kohaselt. Võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et kohtuasjas 2-19-2727 on kohus teinud hagi tagamise määruse, millega on peatatud võlgniku likvideerimistoimingute teostamine. PankrS § 22 lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul on ajutine haldur märkinud, et Sihtasutus on soovinud ennast vabatahtlikult likvideerida, kuid likvideerimisotsuse vaidlustamise kohtukulu on olnud juba nii suur, et see ületab igapäevaseid tulusid ja sihtasutus on tugevas kahjumis, seega muutunud maksejõuetuks. Kohus nõustub, et selline olukord aastal 2019 on Sihtasutuse maksejõuetuse tekkimise otsene põhjus. Sihtasutuse juhatuse tegevuse hindamine hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmise aspektist tuleb hinnata Sihtasutuste seaduse § 23 sätete järgi pankrotimenetluse käigus. Kohtule seni esitatu pinnalt ei ole alust teha selgeid järeldusi rikkumiste kohta. Täpsed asjaolud tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Võlgniku vara arvel on võimalik katta pankrotimenetluse kulud. PankrS § 171 lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Ajutine haldur Sirje Tael on kohtule teatanud, et ta on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Sirje Tael vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata Sihtasutuse Avinurme Elulaadikeskus (likvideerimisel) pankrotihalduriks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Kui pankrotivara selleks ei jätku, tasutakse kulud kohtu deposiidikontole sel eesmärgil tasutud summast. Ajutine pankrotihaldur esitas 25.03.2020. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 12 töötunni eest summas 1080 eurot, lisandub käibemaks 20% (216 eurot), kokku ajutise halduri tasu 1296 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 90 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 12 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Ajutise halduri taotlus mõista tasu välja büroole OÜ Prolex, mille kaudu ta tegutseb, on kooskõlas PankrS § 23 lg.6.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.