Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
3. aprill 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-17304
Tsiviilasi
Osaühingu Vangent Assets hagi OÜ Hingehoid, Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 17. veebruari 2020. a määrus (hagi läbivaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Vangent Assets määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing Vangent Assets (registrikood 12374438), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo esindajad ringkonnakohtus Friedenthal Kostjad OÜ Hingehoid (registrikood 12295590), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (registrikood 90010864), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Henri Torop OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, registrikood 10725000), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-17304 ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Osaühing Vangent Assets (hageja) esitas 17. novembril 2017 Harju Maakohtule hagi OÜ Hingehoid (kostja I), Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus (kostja II) ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, kostja III) vastu, milles hageja palub tunnustada oma nõuet summas 1 923 647,85 eurot kostja III pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
Hagiavalduse kohaselt kuulutati 13. aprillil 2017 välja kostja III pankrot. 18. oktoobril 2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite. Hageja nõue tuleneb PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) ja Sihtasutuse PJV Hooldusravi
18.jaanuaril 2011 sõlmitud laenulepingust ja kostja III ja PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis)
4.juunil 2012 sõlmitud käenduslepingust, mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja III tagama Sihtasutus PJV Hooldusravi poolt 18. jaanuari 2011. a laenulepinguga võetud kohustuste täitmise PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) ees. 5. juuni 2012. a nõude loovutamise lepinguga loovutas PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) 18. jaanuari 2011. a laenulepingust ja 4. juuni 2012. a käenduslepingust tuleneva nõude täies ulatuses Osaühingule Logitek Grupp.
7.novembri 2012. a nõude loovutamise lepinguga loovutas Osaühing Logitek Grupp
18.jaanuari 2011. a laenulepingust ja 4. juuni 2012. a käenduslepingust tuleneva põhinõude 897 690,33 eurot koos intresside ja muude kõrvalnõuetega hagejale.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja II esitas maakohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostjad I ja III ühinesid taotlusega. Taotluse kohaselt ei ole hagejal 18. jaanuari 2011. a laenulepingust tulenevat nõuet kostja III vastu, mistõttu on hagi menetlemine perspektiivitu. Tsiviilasjas nr 2-15-5725 jõusutnud lahendiga on Osaühingule Logitek Grupp 5. juuni 2012 nõude loovutamine tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud. Kuna Osaühingul Logitek Grupp nõuet ei olnud, ei saanud ta seda
7.novembril 2012 hagejale loovutada. Käenduslepingust tulenev nõue on aktsessoorne, mistõttu ei saa hagejal olla kostja III vastu ka 4. juuni 2012. a käenduslepingust tulenevat nõuet. Hagi rahuldamine tähendaks seda, et kostja III pankrotimenetluses tunnustatakse isiku nõuet, kelle nõudel puudub igasugune materiaalõiguslik alus. Ka menetlusõiguslikult on hageja minetanud õiguse hagi edasiseks menetlemiseks. Juhtudel, kus nõude loovutamise leping tunnistatakse menetluse ajal jõustunud kohtulahendiga kehtetuks, ei kohaldu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 2. Samuti ei kehtiks käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtulahend TsMS § 460 kohaselt PJV Hiiu Ravikeskus AS-i suhtes, sest tegemist ei ole õigusjärgluse juhtumiga.
3.Hageja vaidles kostjate hagi läbivaatamata jätmise taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus jättis 17. veebruari 2020. a määrusega (vaidlustatud lahend) TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Maakohus leidis, et kuna hageja ei saa olla kostja III võlausaldaja, ei ole hagiga võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. TsMS § 210 lg 2 praeguses asjas ei kohaldu. Taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole esitatud hilinenult. Hageja palub tunnustada nõuet, mille ta sai Osaühingult Logitek Grupp loovutuse alusel. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 8. märtsi 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5725 (jõustunud 22. oktoobril 2018) tunnistatud tagasivõitmise korras kehtetuks PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) ja Osaühingu Logitek Grupp vahel 5. juunil 2012 sõlmitud nõude loovutamise leping. Materiaalõiguslikult ei saanud vaidlusalune nõue kuuluda Osaühingule Logitek Grupp, sest ta ei omandanud vaidlusalust nõuet 5. juuni 2012 kehtetu loovutusega ega saanud seda ka 7. novembril 2012 kehtivalt loovutada hagejale. Vaidlusalune nõue kuulub tulenevalt nõude loovutamise tehingu kehtetuks tunnistamisest algusest peale PJV Hiiu Ravikeskus AS-ile (pankrotis). Kui loovutatud nõue ei kuulu isikule, kes nõude loovutab, ei muutu nõude omandaja võlausaldajaks isegi juhul, kui ta oli heauskne. Seega ei saa hageja olla kostja III võlausaldaja, mistõttu ei ole hageja õigustatud isikuks nõude tunnustamist taotlema. Asjakohatu on hageja väide, et tsiviilasjas nr 2-15-5725 tehtud kohtulahend ei ole tema suhtes siduv, sest hageja ei olnud nimetatud vaidluse pooleks. Hageja on viidanud TsMS § 210 lg-le 2, mille kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine 2 (4)
või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Viidatud sätte kohaldamise osas ei ole välja kujunenud ühtset kohtupraktikat. Nt on Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15 tehtud eriarvamuses leitud, et TsMS § 210 lg 2 sätestatud põhimõte ei saa kohalduda juhul, kui nõude loovutamise leping on jõustunud kohtulahendiga kehtetuks tunnistatud.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohus jättis ekslikult hagi läbi vaatamata olukorras, kus tsiviilasjas 2-15-5725 tehtud otsus ei mõjutanud käesolevas asjas menetlusõiguslikku olukorda ega saanud seda teha TsMS § 210 lg-st 2 ja irrelevantsuspõhimõttest tulenevalt. Riigikohus on 23. aprilli 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15 p-s 19 leidnud, et TsMS § 457 lg-st 1 alusel ei mõjuta nõude loovutuse kehtetuks tunnistamine vastavas asjas menetlusosaliseks mitteolnud eriõigusjärglase õigust nõuda talle loovutatud nõude tunnustamist. Vaidlust ei ole, et hageja ei olnud tsiviilasjas 2-15-5725 menetlusosaline. Seega leidis maakohus valesti, et tsiviilasjas nr 2-15-5725 tehtud otsuse tõttu on hageja oma nõudeõiguse kostja III vastu kaotanud. Ka tsiviilasjas nr 2-15-5725 kassatsioonkaebust lahendades märkis Riigikohus, et asjas tehtav jõustunud kohtuotsus ei saa TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 järgi kehtida Osaühingu Logitek Grupp eriõigusjärglase suhtes, kui viimane oli omandanud nõude juba enne menetluse algust. Kuivõrd hageja omandas nõude kostja III vastu 7. novembril 2012 ja menetlus tsiviilasjas 2-15-5725 algas 15. aprillil 2015, ei ole tsiviilasjas tehtud otsus hagejale siduv. Maakohus leidis valesti ja irrelevantsuspõhimõttega vastuolus, et TsMS § 210 lg 2 ei saa kohalduda juhul, kui nõude loovutamise leping on jõustunud kohtulahendiga kehtetuks tunnistatud. Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15 tehtud eriarvamusele tuginemine ei olnud põhjendatud. Riigikohtunike enamus leidis selles asjas, et TsMS § 210 lg-s 2 sätestatud põhimõte kehtib ka juhul, kui menetluse vältel jõustub kohtulahend, millega nõude tunnustamise hagi esitanud võlausaldaja loetakse nõude kaotanuks põhjusel, et käsutustehing, millega arvatav võlausaldaja nõude esialgu omandas, on vahepeal tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud. Irrelevantsuspõhimõtte alusel on võimalik jätta tähelepanuta, et nõue kuulub eelmisele võlausaldajale.
6.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Määruskaebuses vaieldakse selle üle, kas hageja on kostja III pankrotimenetluses õigustatud isikuks nõude tunnustamist taotlema, s.o kas ta saab olla kostja III võlausaldaja. Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas nr 2-15-5725 tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks käsutustehing, millega Osaühing Logitek Grupp nõude omandas. Nimetatud tsiviilasjas hageja menetlusosaliseks ei olnud. Nendele asjaoludele tuginedes leidis maakohus, et kuna hageja on materiaalõiguslikult oma nõude kaotanud ja TsMS § 210 lg 2 hageja suhtes ei kohaldu, tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul on TsMS § 210 lg 2 asjas kohalduv. TsMS § 210 lg 2 mõte on, et kui ese, mille üle vaieldakse, läheb menetluse vältel 3 (4)
õigusjärgluse korras üle kolmandale isikule, siis on võimalik hagi rahuldada vaatamata sellele, et menetlusosaline on vahetunud. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on leitud, et sama põhimõte kehtib ka juhul, kui vaidlusalune ja hagi esitamise ajal eeldatavasti hagejale kuuluv õigus loetakse menetluse vältel nõude ülemineku käsutustehingu kehtetuks tunnistamise tõttu algusest peale tegelikult kuuluvaks varasemale õigustatud isikule (vt eelpool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 12; Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1128). Menetluse jätkamine samade menetlusosalistega võimaldab säilitada senises menetluses saavutatut ja see, et nõue kuulub eelmisele võlausaldajale on irrelevantsuspõhimõtte alusel võimalik jätta tähelepanuta. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas põhjust kõrvale kalduda õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas kajastatud TsMS § 210 lg 2 tõlgendusest, mis kohaldub ka olukorras, kus menetluse vältel jõustub kohtulahend, millega nõude tunnustamise hagi esitanud võlausaldaja loetakse nõude kaotanuks põhjusel, et käsutustehing, millega arvatav võlausaldaja nõude esialgu omandas, on vahepeal tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud. Eeltoodust tuleneb, et nõude materiaalõiguslik tagasiminek esialgsele võlausaldajale ei mõjuta asja menetlust.
10.Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.