Friedegggames OÜ hagi K S vastu kahju hüvitamise nõudes 235 113 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Friedegggames OÜ (registrikood 14270950; asukoht Gagarini 23-44, 40233 Sillamäe); Hageja lepinguline esindaja: O V (e-post xxx); Kostja: K S (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx). Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K S hageja Friedegggames OÜ kasuks kahjuhüvitis summas 235 038,60 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata 74,40 euro nõudes.
4.Jätta menetluskulud kostja K S kanda. Mõista kostjalt K S hageja Friedegggames OÜ kasuks välja menetluskulud summas 2500 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2500 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
2-19-18854 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA SEISUKOHAD
1.Hageja Friedegggames OÜ esitas 01.12.2019 Viru Maakohtule hagi K Si vastu kahju hüvitamise nõudes. Viru Maakohus edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale ja hagi jõudis Harju Maakohtusse 08.01.2020.
2.Harju Maakohus kohustas hagejat esitama hagi tervikteksti ja kõrvaldama hagi puuduseid. 28.01.2020 esitatud parandatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt palub hageja välja mõista K S `ilt Friedegggames OÜ kasuks võlgnevus summas 235 113 eurot, jätta menetluskulud K S `i kanda ning välja mõista K S `ilt Friedegggames OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgne viivis menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
3.Hagi kohaselt sai 26. juunil 2019 K S äriühingu Friedegggames OÜ juhatuse liikmeks, omades seega piiramatut OÜ Friedegggames esindamise õigust, s.h OÜ Friedegggames ja kolmandate isikute vaheliste lepingute sõlmimine oli usaldatud OÜ Friedegggames poolt kostjale ning tal oli õigus teha OÜ Friedegggames panga ülekandeid. Summa suuruses 235 113.00 eurot laekus hageja arvele partnerilt xxx ja edasi pidi liikuma ettevõtetele xxx ja xxx ning tema pidi maksma kahele teisele partnerile.
4.K Si poolt oli välja viidud raha summas vähemalt 235 113 eurot, mida kinnitab K Si poolt allkirjastatud kinnitus pangas selle kohta, et tema, ajavahemikul 25.juuli 2019 – 26.juuli 2019 oli kandnud üle kolmandatele arvetele raha ning järelejäänud summa vahetas ta pangas välja sularahaks (kinnituseks hageja esitanud maksekorraldus äriühingu Friedegggames OÜ arvelt 20 000 eurot Hiinasse äriühingule xx). Samuti esitas hageja väljavõtte pangast K Si poolt sularaha väljavõtmisest äriühingu Friedegggames OÜ arvelt.
5.25. juulil 2019 piiras K S juurdepääsu pangale omanikul ja kliendil T S. Peale T S panga juurdepääsu piirangut, K S kannab äriühingu Friedegggames OÜ arvelt 20 000 eurot Hiinasse äriühingule xxx
6.25. juulil 2019 püüdis hageja saada ühendust pangaga, kuna tal ei töötanud pangalink. Panga töötajad teatasid, et hageja on väljaarvatud isikute hulgast, kellel on juurdepääs äriühingu arve juhtimisele ja monitooringule. 26. juulil 2019 võttis kostja sularahana arvelt SEB pangas kõik järelejäänud äriühingu vahendid, 215 113 eurot sama lepingu alusel sularaha maksena.
7.Alates 26. juulist püüdsid osanik T S ja uus juhatuse liige S L saada ühendust kostjaga, kuid K S äriühingu Friedegggames OÜ osanike telefonikõnedele ei vasta, samuti ei reageeri emailidele. Hageja juhib tähelepanu sellele, et koosolekul, mis toimus 30.07.2019, võeti vastu otsus K Si tagandamisest juhatusest, K S ise ei viibinud osanike koosolekul
8.ÄS § 187 lg 1 tulenev juhatuse liikme põhikohustus on täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kätkeb endas vaieldamatult kohustust toimida äriühingule majanduslikult parimal viisil ning tagada äriühingu varade säilimine ning vältida kahju tekkimist. Olukorras, kus juhatuse liige ei taga kassas olevate rahaliste vahendite säilimist ja/või kasutab kassas
2 (7)
2-19-18854 olevat raha otstarbel, mis ei ole äriühingu majanduslikes huvides, on juhatuse liige rikkunud ÄS § 187 lg 1 ning VÕS § 620 lg 1 tulenevat kohustust. Käesoleval juhul on kohustuse rikkumisega tekitatud kahju, mis vastab puudu oleva kassajäägile ehk kahju on suuruses 235 113 eurot. Hageja palub nimetatud summas võlgnevus vastavalt ÄS § 187 lg 2 välja mõista kostjalt.
9.Hageja on seisukohal, et tulenevalt ÄS § 187 lg 2 on nimetatud alusel esitatud nõude rahuldamise eeldused (vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-197-13) täidetud: - Juhatuse liige (endine juhatuse liige) K S rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1 TsÜS § 35); Osaühingule Friedegggames OÜ on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 § 128); - Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), sest olukorras, kus juhatuse liige ei taga kassas olevate rahaliste vahendite säilimist ja/või kasutab kassas olevat raha otstarbel, mis ei ole äriühingu majanduslikes huvides, on juhatuse liige rikkunud ÄS § 187 lg 1 ning VÕS § 620 lg 1 tulenevat kohustust; - Juhatuse liige vastutab oma kohustuste eest, st. ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
10.Hageja rõhutab, et Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-54-17 tulenevalt TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Osaühingu juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ja tegutsema ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja esitas 27.02.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja leiab, et hageja juhatuse liikmena teostas ta majanduslikku tegevust. Seoses SEB panga konto panga poolt konto likvideerimisega võttis kostja vastu otsuse teostada väärismetalli ostu-müügi tehing, analüüs näitas tehingu tõenäolist kasumlikkust. Pidades läbirääkimisi otsustas kostja osta 300 000 euro eest metalli (cobalt-carbonate), sellest 20 000 ettemaksu ülekandega ja 280 000 eurot Riias teostatud sularahamaksega.
12.Enne tehingu lõppu ja kauba saamist, tõsteti kostja teda teavitamata juhatusest ära, mistõttu kadus seaduslik esindusõigus. Kostja sai teada teistest allikatest, et aktsionärid jätkavad tehingu teostamisega ja seejärel lõpetas tarnija kostjaga kontakteerumise. Kostja väitel on 235 000 eurot hageja Friedegggames OÜ vara ja 65 000 eurot kostja isiklikult teenitud vara mõlemad teadmata kadunud ja kostjal puudub seaduslik võimalus teada saada tehingu saatusest.
13.Kostja esitas 30.03.2020 kohtule lepingu tarnijaga, raha üleandmise tõendi, kirjavahetuse tarnijaga enne tehingut ja kirjavahetuse tarnijaga peale tehingut.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 (vt tl 30, tl 52). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
15.Äriregistri andmetel oli kostja hageja juhatuse liikmeks perioodil 28.06.2019 – 31.07.2019. Kohus loeb esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja võttis hageja pangaarvelt SEB Pangas välja 215 038,60 eurot ning teostas 25.07.2019 hageja arvelt rahalise ülekande summas 20 000 eurot ettevõttele nimega xxx (tl 31-32). Nimetatud rahaülekande selgituseks on
3 (7)
2-19-18854 kostja märkinud ettemaksu vastavalt lepingule xxx.
16.Vaidlus puudub, et hageja pole kostja poolt sularahas väljavõetud ja ülekantud raha eest kokku summas 235 038,60 eurot mingit vastusooritust saanud. Vastuses hagiavaldusele kinnitab kostja, et 235 000 hageja Friedegggames OÜ vara on teadmata kadunud, et lubatud kauba tarnija on lõpetanud kostjaga kontakteerumise ja kostjal puudub võimalus teada saada tehingu saatusest (tl 50). Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et hageja on saanud kostja tegevuse tagajärjel rahalist kahju summas 235 038,60 eurot.
17.Kohus on seisukohal, et hagejal puudub reaalne võimalus kostja tegevuse tagajärjel kaduma läinud hageja raha kolmandatelt isikutelt tagasi saada. Isegi kui käesoleval hetkel jätkuvalt eksisteerib Hiina ettevõtte nimega xxx (kellele kostja kandis üle 20 000 eurot hageja raha), siis puuduvad igasugused tõendid, et kostja või mõni muu isik ei ole juba hageja asemel kaupa kätte saanud (juhul kui selline kaup üldse reaalselt eksisteeris). Puuduvad tõendid, et hagejal võiks olla isegi teoreetiline tagasinõudeõigus xxx vastu. Kostja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest väidetava kauba tarnija esindaja B M ́ga 20 000 euro teemal nähtub (tl 64), et ühe vene kliendi kinnitusel on kostja teostatud makse hoopis nende oma (inglise keeles „One of our Russia regular customer told us the payment is theirs“). Seda kinnitab ka kostja oma hagivastuses, märkides, et tarnija sõnul pretendeerib kaubale peale kostja veel kaks tundmatut isikut Tallinnast ja Peterburgist.
18.Seoses võimaliku xxx vastu suunatud vaidluse praktilise poolega märgib kohus, et kostja poolt kohtule esitatud 21.07.2019 lepingu nr xxx punkti 10 kohaselt (tl 60) lahendatakse kõik vaidlused lõplikult siduvana Shanghai arbitraažis (inglise keeles „Any disputes, which may arise from or in connection with the contract, which were not settled amicably, should be settled in Arbitration Tribunal, Shanghai Trade-Industrial House. The Arbitration Tribunal Award will be final and binding for both sides“). Samas pole kostja poolt kohtule esitatud lepingul nr xxx (mille alusel kostja enda väitel 20 000 eurot hageja raha üle kandis) allkirju, mistõttu pole tõendatud, et leping oleks üldse sõlmitud.
19.Mis puudutab kostja poolt välja võetud ja kaduma läinud hageja sularaha, siis ka selles osas ei ole võimalik tuvastada ühtegi seaduslikku viisi, kuidas hageja võiks seda raha kelleltki teiselt peale kostja tagasi saada. Kostja on esitanud kohtule küll teadmata isiku allkirjaga 28.07.2020 kinnituse sularaha saamise kohta summas 215 000 eurot (tl 62), kuid puuduvad igasugused andmed, millega seoses ja mille eest on nimetatud raha saadud. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kostja poolt kohtule esitatud väidetavas tehingujärgses kirjavahetuses tarnijaga ei tõstatanud kostja kordagi küsimust väidetavalt hageja nimel üle antud sularahast. Nimetatud kirjavahetuses esitleb kostja üksnes soovi koobalti ostmiseks ja viitab 20 000 eurole ehk kostja poolt xxxx arvele kantud hageja rahale (tl 64). 10.09.2019 e-kirjas küsib kostja, kas oleks võimalik organiseerida 20 000 euro väärtuses koobalti transporti (inglise keeles „Can you organize transportation and cobalt for 20000 eur?“). Samuti ei nähtu nimetatud tehingujärgsest e-kirjavahetusest, et väidetav tarnija esindaja tunnistaks oma võlgnevust hageja või kostja ees.
20.Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187
4 (7)
2-19-18854 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt ka Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 10 ning 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).
21.Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja rikkus jämedalt oma juhatuse liikme hoolsuskohustust. Väidetava tehingu eelselt on kostja väljendanud hageja esindajana e-kirjavahetuses huvi koobalt oksiidi, koobalt karbonaadi ja koobalt sulfaadi ostmiseks, kuid seda üksnes summas 20 000 eurot (tl 56 – tl 56 pöördel). Hagivastuses kinnitab aga kostja, et otsustas siiski osta 300 000 euro eest koobalt karbonaati, sh 280 000 euro eest sularahamaksega Riias. Samas pole kostja mõistuspäraselt selgitanud, kuidas ja miks sündis kostja otsus osta 300 000 euro eest koobalt karbonaati, tasudes sellest 20 000 eurot ettemaksuna pangaülekandega ja 280 000 eurot ettemaksuna sularahamaksena Riias. Kostja esitatud dokumentidest nähtub, et kostja ei tea ka ise täpselt, mida ta üldse väidetavalt osta tahtis, sest hageja nimele väljastatud väidetava ettemaksuarve kohaselt summas 300 000 eurot on tarnitavaks kaubaks koobalt oksiid, koobalt karbonaat ja koobalt sulfaat, mitte üksnes kostja hagivastuses viidatud koobalt karbonaat (tl 61). Pärast väidetava tehingu sõlmimist väidetava tarnijaga viitas kostja aga vaid koobalt karbonaadi vajadusele (tl 64), kuigi tl 61 arve kohaselt oli see vaid üks ostetav element. Kostja väited, justkui oleks (kostja poolt täpsustamata) analüüs näidanud tehingu tõenäolist kasumlikkust, on täiesti paljasõnalised ja eluliselt ebausutavad.
22.Riigikohus selgitas 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 punktis 13.1., et „TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Äriühingute osas täpsustab juhatuse liikme hoolsuskohustuse sisu äriseadustik. Osaühingu juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ja tegutsema ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (ÄS § 306 lg 2; TsÜS § 4). Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-21-197-13, p 19; 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt nt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 32-1-41-05, p 31).“ Sama otsuse punktis 13.2. on selgitatud, et juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt Riigikohtu 3. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 20).
23.Kohtu hinnangul ei vasta kostja tegevus hageja juhatuse liikmena väidetavas nn koobaltitehingus mitte üheski aspektis äriühingu juhtorgani liikmelt tavaliselt eeldatavale hoolsusele. Kostja ei olnud otsuste tegemiseks piisavalt informeeritud, teadmata ka ise täpselt, mida ja millistes summades ta osta tahtis (vt käesoleva otsuse p 21). Lisaks eeltoodule ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et väidetava koobaltitehingu kasulikkust ja sellega kaasnevaid riske oleks kostja poolt minimaalseimalgi määral analüüsitud. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes tulnuks Hiina ettevõttelt väga suurte summade eest (300 000 eurot, sellest 280 000 eurot sularahas) koobaltit ostes teostada vähemalt elementaarne riskianalüüs. Kohtu hinnangul oleks kostja pidanud väidetava tehingu võimaliku kasulikkuse hindamisse kaasama ka asjatundjaid, sest puuduvad igasugused andmed, et kostja omaks ise koobaltiga seotud tehingute osas adekvaatseid teadmisi. Kostja poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt ei tee kostja vahet, kas ta soovis osta koobalt karbonaati või siiski nii koobalt oksiidi, koobalt karbonaati ja koobalt sulfaati. Arvestades eeltoodut loeb kohus tuvastatuks, et kostja kui hageja juhatuse liige rikkus
5 (7)
2-19-18854 nn koobaltitehingus ilmselgelt oma kohustust teha informeeritud otsuseid.
24.Samuti rikkus kostja hageja juhatuse liikmena jämedalt oma kohustust mitte võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Kohtu hinnangul on absoluutselt ebamõistlik ja ülisuurt põhjendamatut riski sisaldav kostja otsus anda Hiina ettevõttele ilma igasuguste tagatisteta ettemaksuna kokku 300 000 eurot, sh 280 000 eurot sularahas. Nagu eelnevalt mainitud, on kostja esitanud kohtule küll teadmata isiku allkirjaga 28.07.2020 kinnituse sularaha saamise kohta summas 215 000 eurot (tl 62), kuid puuduvad igasugused andmed, millega seoses ja mille eest on nimetatud raha saadud. Kostja tegevus nn koobaltitehingus on sedavõrd ebamõistlik ja hageja huve kahjustav, et sellel ei ole mõtet siinkohal pikemalt peatuda (vt täpsemalt käesoleva kohtuotsuse p-d 15-19). Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei tegutsenud kostja ilmselgelt sellise hoolsusega, mida mõistlik inimene sarnasetel tingimustel ilmutaks. Kostja tegevust saaks mõistuspäraselt selgitada üksnes teadlikult toime pandud pettus, kuid ka sellisel juhul oleks kostja oma hoolsuskohustust rikkunud ja vastutaks hagejale tekitatud kahju eest.
25.Arvestades eeltoodud asjaolusid on kostja vastutuse eeldused täidetud. Hagejale on kostja tegevuse tagajärjel tekkinud rahaline kahju summas 235 038,60 eurot ning hagejal puudub reaalne võimalus kostja tegevuse tagajärjel kaduma läinud hageja raha kolmandatelt isikutelt tagasi saada. Hageja on tõendanud, et kostja juhatuse liikmena on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on hagejale tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kostja vastutab oma rikkumiste eest hageja juhatuse liikmena, sest ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
26.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus selgitas oma 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 punktis 13.3., et juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, ei olnud kostja oma tegevuses informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks. Samuti ei võinuks kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades kostjaga sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus on ühingu parimates huvides. Lisaks eeltoodule oli kostja oma ebaratsionaalsest tegevusest ka isiklikult huvitatud, kuivõrd hagivastuse kohaselt on nn koobaltitehingu tagajärjel lisaks hageja 235 000 eurole „teadmata kadunud“ ka 65 000 eurot kostja isiklikku vara.
27.Riigikohus on leidnud, et äriühingu vara väärtuse vähenemine juhatuse liikme tehtud ebasoodsa tehingu tagajärjel on iseenesest selline kahju, mis on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav ja ÄS § 187 lg 2 kaitsealas (vt ka Riigikohtu 30. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13). Kohtul ei ole kahtlusi, et ÄS § 187 lg 2 kaitsealas on ka selline kahju, mida juhatuse liige on tekitanud äriühingu raha põhjendamatute riskide tagajärjel n-ö ära kaotades, nagu tegi kostja käesolevas asjas.
28.Vaatamata eeltoodule kuulub hagi rahuldamisele siiski osaliselt, sest hagejale kahju tekitamise kohta on esitatud tõendid 235 038,60 euro osas (tl 31-32). Kuigi hageja väidab, et kostja võttis 26.07.2019 hageja arvelt sularaha summas 215 113 eurot, nähtub sularaha väljavõtmise kviitungist, et kostja võttis sularaha välja summas 215 038,60 eurot. Seega jääb hagi rahuldamata 74,40 euro nõudes.
6 (7)
2-19-18854
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 on sätestatud, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi formaalselt rahuldas kohus hagi osaliselt, oli see tingitud üksnes hageja poolsest eksimusest oma nõude suuruse arvestamisel, mitte kostja vastuväidetest. Hagi rahuldamata jäetud osa on seejuures protsentuaalselt vaid ligikaudu 0,035% ehk ebaoluline osa. Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks, siis jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 138 lgtest 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 2100 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 2100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja õigusabikulud koosnevad hageja lepingulise esindaja õigusabikuludest 8 h eest koos käibemaksuga kokku summas 960 eurot ja ilma käibemaksuta 800 eurot (tl 67-69). Kostja tähtaegseid vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ole iseenesest ülemääraselt kõrge. Kohus leiab hageja esindaja menetlusdokumente hinnates, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus kokku 4 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (käibemaksuta) arvestades vastab summale 400 eurot. Kohus arvestab seejuures ka asjaolu, et hageja esitas esmalt hagi valele kohtule ja et hagi jäi puuduste tõttu korduvalt käiguta. Seega tekitas hageja esindaja ka ise ebavajalikke menetluskulusid. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta, sest hageja pole esitanud käibemaksu hüvitamise eelduseks olevat kinnitust.
31.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 2500 eurot (riigilõiv summas 2100 eurot + põhjendatud lepingulise esindaja kulud summas 400 eurot). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2500 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.