Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 02.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-114521/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 02.04.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1150

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-19-114521

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Tartu linn, Kalda tee 34 korteriühistu avaldus Signe Jäämetsalt ja Ragnar Jäämetsalt võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Tartu linn, Kalda tee 34 korteriühistu (rk 80270771; asukoht Kalda tee 34-XXX, Tartu 50707), seaduslik esindaja Koit Kõiv ([email protected]) Puudutatud isik Signe Jäämets (ik XXX; elukoht XXX) Puudutatud isik Ragnar Jäämets (ik XXX; elukoht XXX) kirjalik menetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista Signe Jäämetsalt ja Ragnar Jäämetsalt solidaarselt Tartu linn, Kalda tee 34 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 2189,34 eurot ja viivis 22,04 eurot. Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud solidaarselt Signe Jäämetsa ja Ragnar Jäämetsa kanda.

2.Välja mõista Signe Jäämetsalt ja Ragnar Jäämetsalt solidaarselt Tartu linn, Kalda tee 34 korteriühistu kasuks menetluskuluna riigilõiv 50 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Sarnased lahendid

Muud

Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Kohus andis puudutatud isikutele tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikud seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Avalduse põhjal kuulub puudutatud isikutele kaasomandina võrdsetes osades korteriomand registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Avaldaja on esitanud nõude tõendamiseks väljavõtte perioodil märts 2017 – veebruar 2020 puudutatud isikutele arvestatud majandamiskuludest ning laekumistest. Avaldaja on eelnimetatud perioodil puudutatud isikutele väljastanud arved, millel on märkinud ära ka eelneva võlgnevuse. Kohtule esitatud arvelt nr XXX nähtub, et puudutatud isikud on kohustatud tasuma haldustasu, remondifondi maksed, laenu, üldelektri, vee- ja kanalisatsioonikulu ning kütte ja prügiveo eest. Puudutatud isikud ei ole arveid täies ulatuses tasunud. Enne 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas on vaidluse lahendamisel kohaldatavaks õiguseks kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) (KrtS § 65). Majandamiskulude tasumist reguleerivad kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg 1, KÜS § 151 lg 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40. KOS 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 on korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. KrtS § 15 lg 2 sätestab, et korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Kohus leiab, et avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikutelt nõuda. Puudutatud isikud ei ole vaidlustanud arvete saamist ega arvetel märgitud kulude ja teenuste arvestamise aluseid. Puudutatud isikud on makseettepanekule esitatud vastuväites märkinud, et osa nõutavast summast on varem tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 12.06.2017 maksekäsu määrusega nr XXX Ragnar Jäämetsalt Kalda tee 34 korteriühistu kasuks välja mõistetud perioodi 01.05.2014 - 01.02.2017 eest põhinõue 2552,15 eurot ja viivised 251,17 eurot, s.o kokku 2803,32 eurot. Väljavõttelt perioodil märts 2017 – veebruar 2020 nähtub, et 2017.a märtsi seisuga oli puudutatud isikute varasema võla jääk 2803,32 eurot. Perioodil märts 2017 – veebruar 2020 on puudutatud isikutele esitatud arveid kokku summas 5663,09 eurot ning puudutatud isikud on arveid tasunud kokku summas 6277,07 eurot. Arvestades, et puudutatud isikud on tasunud mh ka eelmise perioodi võlga (2803,32 eurot), kujuneb käesolevas asjas põhinõude suuruseks 2189,34 eurot (6277,07-2803,32=3473,75 eurot; 5663,09-3473,75=2189,34 eurot). Seega tuleb puudutatud isikutelt välja mõista põhivõlg 2189,34 eurot. Lisaks on põhjendatud puudutatud isikutelt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud viivis 22,04 eurot 0,02% päevas 31.03.2019 - 30.04.2019 eest. Avaldaja ei ole suuremas ulatuses viivise väljamõistmiseks kohtule viivisearvestust esitanud. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et puudutatud isikutelt tuleb solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevus märts 2017 kuni veebruar 2020 eest 2189,34 eurot ja viivis 22,04 eurot. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.