Revensen OÜ 04.09.2024. a (täpsustatud 30.12.2024) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1047,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Revensen OÜ (reg kood 16625699), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa Kostja O.O (isikukood XXX )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.07.2024 otsus tühistada osaliselt, st osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata põhivõla 500,47 eurot, 02.08.2023 seisuga arvestatud viivise 25,06 eurot, samuti edasiulatuva viivise ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, milles hagi eelmises lauses märgitud ulatuses rahuldada ja jaotada uuesti menetluskulud.
2.Revensen OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
Mõista välja O.O`lt Revensen OÜ kasuks 16.04.2019 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT00000117785 tulenev põhivõlg 500,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 25,26 eurot.
3.3.Mõista välja O.O`lt Revensen OÜ kasuks viivis alates 02.08.2023 kuni põhinõude 500,47 eurot tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.4.Jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 1/3 ulatuses kostja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht
1.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt esitas kostja 16.04.2019 taotluse iseteeninduse kaudu Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT00000117785 sõlmimiseks summas 200 eurot. Kostja hakkas Säästukaarti kasutama alates 16.04.2019. 09.05.2019 sõlmis kostja Coop Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu krediidi limiidi muutmise lepingu summaga 300 eurot, ostulimiit kokku 500 eurot, krediidi kogukulu 557 eurot. 02.06.2021 muutis kostja uuesti Säästukaart Pluss kasutamise lepingut, suurendades krediidilimiiti 100 eurot ning uueks krediidilimiidiks oli kokku 600 eurot. 26.10.2021 muutis kostja krediidilimiidi summale 800 eurot ning 23.04.2022 muutis kostja kaardi kasutamise lepingu selliselt, et tagasimakse suuruseks oli 32 eurot, krediidi kulukuse määraks 3,68%, krediidi kogukuluks 884,37 eurot ning päevane makselimiit 200 eurot ja sularaha limiit summas 100 eurot. Kuivõrd kostja ei täitnud krediidilepingu tingimusi edastas võlausaldaja teate 27.02.2023 lepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Kostja ei tasunud võlgnetavat summat ning peale seda võlausaldaja Coop Finants AS loovutas 06.03.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust tulenev võlgnevus on kogusummas 975,15 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 798,67 eurot, intress 86,25 eurot, haldustasu 5,16 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ning viivis 70,07 eurot seisuga 01.08.2023.
2.Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.09.2023.
3.Kostjale olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 17.11.2023, kuid kostja hagile tähtaegselt ega peale seda nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Maakohtu otsus 2
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt andis kohus hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus esitas hagejale 26.04.2024 kohtunõude, millele hageja ei vastanud ning peale seda tõi kohus välja 03.05.2024 kohtunõudes, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja esitas viimasele kohtunõudele vastuse 09.05.2024, mis ei sisaldanud alternatiivset nõuet, vaid üksnes täiendavaid seisukohti, mis hageja hinnangul kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Hageja ei ole esitanud 09.05.2024 uut alternatiivset nõuet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ning praegusel juhul ei ole võimalik kohtul rahuldada 01.08.2023 hagiavalduses esitatud nõuet, milleks on nõue põhivõlgnevuse 798,67 euro, lepingu haldustasu 5,16 euro, sissenõudmiskulu 15 euro ja sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivise 70,07 euro ning käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgses määras 19,90% aastas osas. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõtte analüüsist nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebus 6.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Apellant jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Apellant on seisukohal, et apellandi poolt esitatud tõendid ei anna alust asuda järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta on laenuandjale kehtestatud kindlad siseeeskirjad, mida hageja seisukohas samuti märkis. Maakohtu lahendis jõuti järeldusele, et krediidiandja on arvestanud kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja finantskohustuste suuruseks kõik kostja kohustused kokku summas 14 458,61 eurot (9658,61 + 4300 + 600), mis koosnes ka Säästukaart Pluss krediitkaardi lepingu summast 600 eurot. Eelnimetatud summa 14 458,61 eurot ei olnud igakuine finantskohustus vaid kohustused kokku. Laenuandja arvestas vastustaja igakuiseid püsikohustusi ja finantskohustusi taotluse läbivaatamisel. Pärast arvestuste tegemist jäi kostjale enda tarbimiseks piisav jääk. Sellest sai omakorda järeldada, et kostja sissetulek oli piisav laenutaotluse rahuldamiseks. Kostja oli krediidivõimeline antud krediitkaardilepingu sõlmimisel. Vastustajal oli regulaarne ja stabiilne sissetulek Q OÜ-st ja omas ettevõtet AS X, olles äriühingu juhatuse liige ning võimalus korduvalt igakuiselt regulaarsed väljamaksed endale kui juhatuse liikmele. Kostjal oli regulaarne stabiilne sissetulek summas 2000 eurot kohustuste täitmiseks. Kostja märkis enda finantskohustuste suuruseks 215 eurot, mis nähtub ka esitatud kontoväljavõttest. Lisaks märgib siinkohal apellant, et kõik päringud mis teostati, märgiti laenumemosse. Kostja/vastustaja sissetulek nähtus vastustaja esitatud konto väljavõttest. Kostja oli laenu väljastamise ajal krediidivõimeline ning juhul kui kostja hiljem sattus makseraskustesse 3
seoses ebamõistliku tarbimise või hilisemate üle jõu käivate laenude võtmisega, siis selle eest ei vastuta krediidiandja ega apellant. Kohtuotsuses on märgitud, et hageja ei esitanud tähtaegselt tulenevalt kohtunõudele täiendavat selgitust, on väär. Hageja on kohtunõude avanud e-toimikust 29.04.2024, tähtaeg dokumendi avamise kohta nähtub e-toimikust. Seega kohtunõude täitmise tähtajaks hagejal oli 09.05.2024. Hageja eelnimetatud kuupäeval esitas hagiavalduse täienduse koos lisadega. 03.05.2024 esitas kohus uuesti hagejale kohtunõude 03.05.2024 seoses ümberarvestuse graafiku esitamisega ja vastuse esitamise tähtajaks määrati 10.05.2024. Hageja sai eelnimetatud kohtunõude kätte 07.05.2024.a. Hageja esitas täiendava selgituse koos nõude ümberarvestusega 09.05.2024. Seega seisukoht koos tõenditega on esitatud tähtaegselt. Lisaks esitas hageja ka kostja vaidlusaluse lepingu sõlmimisel esitatud konto väljavõtte. Kuigi kohus tuvastas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättis kohus hagi rahuldamata kuigi hagi tulnuks vähemalt osaliselt rahuldada põhiosa ulatuses summas 798,67 eurot ja iga viivitatud päeva eest viivised kuni põhinõude tasumiseni. Hageja on esitanud ka võlgnevuse ümberarvestuse. Põhivõlgnevus on muutunud sissenõutavaks. Seetõttu tulnuks maakohtul hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks vähemalt osaliselt rahuldada. Kostja Säästukaart Pluss krediitkaardi tehingute ajalugu kajastub selle väljavõttel. Vastus apellatsioonkaebusele 7.Vastustaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, st osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata põhivõla 500,47 eurot, 02.08.2023 seisuga arvestatud viivise 25,06 eurot, samuti edasiulatuva viivise ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Revensen OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 9.Asja materjalidest nähtub: -16.04.2019 esitas kostja taotluse iseteeninduse kaudu Säästukaart Pluss (edaspidi Säästukaart) kasutamise lepingu nr CNT00000117785 sõlmimiseks summas 200 eurot. Kostja taotlus rahuldati. -09.05.2019 sõlmis kostja Coop Finants AS-iga (edaspidi ka krediidiandja) Säästukaardi kasutamise lepingu krediidi limiidi muutmise lepingu, mille järgselt oli ostulimiit kokku 500 eurot, krediidi kogukuluks 557 eurot. -Kostja hakkas Säästukaarti kasutama alates 16.04.2019 kuni 12.09.2022. -02.06.2021 muudeti kostja taotlusel uuesti Säästukaardi kasutamise lepingut, suurendades krediidilimiiti 100 eurot ning uueks krediidilimiidiks oli kokku 600 eurot. -26.10.2021 muudeti kostja taotlusel krediidilimiiti summale 800 eurot. -23.04.2022 muudeti kostja taotlusel Säästukaardi kasutamise lepingut selliselt, et tagasimakse suuruseks oli 32 eurot kuus, krediidi kulukuse määraks 3,68%, krediidi kogukuluks 884,37 eurot, päevane makselimiit 200 eurot ja sularaha limiit summas 100 eurot. 4
-Kuna kostja ei täitnud krediidilepingu tingimusi, edastas võlausaldaja teate 27.02.2023 lepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. -Kostja ei tasunud võlgnetavat summat ning peale seda loovutas Coop Finants AS 06.03.2023 nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. -Hagiavalduse kohaselt moodustab hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud Säästukaardi kasutamise lepingust tulenev kostja võlgnevus 975,15 eurot, millest põhivõlgnevus on 798,67 eurot, intress 86,25 eurot, haldustasu 5,16 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ning viivis 70,07 eurot.
10.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus tuvastas ebaõigesti krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise rikkumise. Ringkonnakohus leiab, et apellant on apellatsioonkaebuses õigesti esile toonud käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldatavad õigusnormid. Kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid sätestab VÕS § 4034, selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).
11.Eeltoodu alusel tuli krediidiandjal välja selgitada, kas kostja on krediidivõimeline. 09.05.2024 kohtunõude vastuses on hageja selgitanud, et krediidivõimelisuse kontrollimiseks on krediidiandja teinud päringuid erinevatesse registritesse, nagu rahvastikuregister, Krediidiinfo, taust.ee, Eesti Maksu- ja Tolliamet ja Pensionikeskus. Võlausaldaja arvestas, et kostja oli AS X juhatuse liige ning tema töötasu suurus oli igakuiselt 1000 eurot. Lisaks laekus töötasu Q OÜ-st summas 1000 eurot. Kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Samuti kontrolliti kostja andmeid rahvastikuregistrist, kostjal puudusid ülalpeetavad. Vastavalt kostja avaldatule arvestati kostja sissetulekuks 1850 eurot ning kohustusteks kokku 215 eurot. Maakohus asus seisukohale, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järginud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, maakohtu põhjendusi pikemalt kordamata kooskõlas VÕS §654 lg-ga 6, tuues esile järgneva.
12.Maakohus tuvastas, et krediidiandja poolt läbi viidud automaatkontrolli tulemusest selgus, et kostjal oli halb makseajalugu ning lahtris „EMTA andmed“ puudus igasugune info. Viimane asjaolu viitab aga sellele, et kostjal võis puududa regulaarne sissetulek. Maakohus tõi ka esile, et kohtunõude vastuses 09.05.2024 on välja toodud nimekiri erinevatest registritest, mida on kostja suhtes kontrollitud, kuid esitatud ei ole ühtegi registrist tulenevat väljavõtet, mis kinnitaks hageja väidetud andmeid. Samuti puudub võimalus hinnata kostja regulaarse sissetuleku suurust, mida oleks võimalik olnud kontrollida pangakonto väljavõttega. Maakohus tõi esile, et kohtule esitatud on üksnes hagejapoolne pangakonto analüüs, mille põhjal ei ole võimalik võtta seisukohta, kas hageja on arvesse võtnud kõiki 5
vajaminevaid andmeid. Seega leidis maakohus põhjendatult, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Ringkonnakohtusse esitas hageja koos apellatsioonkaebusega kostja konto väljavõtte perioodist 01.02.2019-17.07.2019.a. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja on esitanud nimetatud tõendi hilinemisega, ei tõenda nimetatud kontoväljavõte seda, et kostja igakuiseks sissetulekuks krediidilepingu sõlmimise eelselt oli tema avaldatud 1 850 eurot. Asjas on oluline see, et taotluse krediidi saamiseks summas 200 eurot esitas kostja 16.04.2019, kuid kontoväljavõte on esitatud algusega 01.02.2019.a. Kuidas sai krediidiandja krediiditaotlusele eelneva 2 kuu sissetuleku põhjal järeldada, et kostja regulaase sissetuleku suuruseks oli 1850 eurot, see jääb ringkonnakohtu arvates selgusetuks. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8). 14.Oluline on ka see, et kostja taotlusel suurendati hiljem korduvalt krediidilimiiti. Viimane krediidilimiidi suurendamine kuni 800 euroni toimus 26.10.2021. Kuna hageja on esitanud kostja konto väljavõtted seisuga kuni 17.07.2019, siis viimase krediidilimiidi suurendamise taotluse rahuldamise eelselt pole kostja krediidivõimelisuse kontrolli üldse läbi viinud. Hoolimata sellest nõustus krediidiandja krediidi suurendamisega. Ringkonnakohtu arvates tõendavad ka eeltoodud minetused, et krediidiandja ei ole nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust kontrollinud, jättes seega järgimata vastutustundliku laenamise põhimõtte, sest tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi. 15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning need tarbijale teatavaks tegema. Maakohus tegi ettepaneku esitada uus tagasimaksete graafik, mis arvestaks sellega, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. 16.Maakohus tegi hagejale ettepaneku esitada sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (dtlk 160161). Hageja esitaski vastuse (dtlk 163), milles tõi esile, et alternatiivse nõude arvestusel ei ole mõju lepingu ülesütlemisele, samuti esitas hageja tagasimaksete graafiku (dtlk 177). Hageja oma nõudeid seoses esitatud graafikuga ei täpsustanud, hagiavalduses esitatule lisaks alternatiivset nõuet ei esitanud. Maakohus asus seejärel seisukohale, et hageja nõue on õiguslikult põhjendamatu. Ringkonnakohus möönab, et maakohtul, saades hagejalt ainult tagasimaksete graafiku, milles põhivõla kujunemise suuruse sai tuletada vaid graafikus esiletoodud osamaksete liitmisel, oli keerulisem hageja nõude põhjendatust kontrollida. Samas ei ole õige maakohtu seisukoht, et hageja nõue oli täielikult õiguslikult põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seetõttu põhjendamatult jätnud hagi täiesti rahuldamata.
17.Asjas puudub vaidlus, et kostja oli kasutanud krediidilimiiti (teinud tehinguid) 11 397,35 eurot ning tagasimakseid 10 598,68 eurot (dtlk 170). Nimetatud summade vahest moodustab summa 798,67 eurot. Vastuseks maakohtu 03.05.2024 ettepanekule esitada sissenõutavaks 6
muutunud nõude terviklik arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega seonduvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega ning mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud esitas hageja maksegraafiku (dtlk 177). Sellest maksegraafikust tuleb ringkonnakohtu arvates vaidluse lahendamisel lähtuda, sest hageja on kostja põhivõla kujunemist seal, juhul, kui tõendamist leiab krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, kajastanud. Hageja poolt esile toodult kajastab maksegraafik (dtl 177) tulbas „Põhiosa maksmisele“ kostja põhivõlga hageja ees. Nimetatud tulba osasummad moodustavad kokku 660,47 eurot. 18.Asjas puudub vaidlus, et kostja tasus krediidiandjale hageja poolt esitatud graafikust 5 esimest makset, sest 30.12.2022 kirjas on krediidiandja esile toonud, et 30.12.2022 seisuga on kostjal tasumata 3 osamakset kokku summas 96 eurot (dtlk 98). Seega jäi kostja võlgnevusse oktoobri, novembri ja detsembri 2022.a eest. 19.Kui lugeda kuni 04.09.2022 tasutud kostja viis esimest makset (igaüks 32 eurot – kokku 160 eurot) tulbas „Põhiosa maksmisele“ kajastatud kohustuste katteks, st põhivõla katteks), siis jäi 05.10.2022 tähtpäevaks tasumata 2,68 eurot (= 26,67 + 26,84 + 27,02 + 27,20 + 27,38 + 27,57 – 160). Järgnevad osamaksed jättis kostja tasumata ja 27.02.2023 lepingu ülesütlemise ajaks oli ta viivituses enam kui kolme osamakse tasumisega. Kuna sõlmitud krediidilepingu üldtingimuste p 13.4.2 ja VÕS § 416 lg 1 järgi võis esialgne võlausaldaja lepingu võlgnevuse tõttu üles öelda, oli ülesütlemine põhjendatud. Seega muutusid kõik järgnevad osamaksed sissenõutavaks. Põhivõlana tuleb kostjal seega hagejale tasuda 500,47 eurot (= 660,47 – 160). 20.Kuna hageja ei ole esile toonud maksegraafikus intressi arvestuse aluseks olevaid asjaolusid (millisest summast, millise perioodi jooksul, millise määraga on intress arvestatud), kuigi maakohus sellise ettepaneku tegi, siis hageja intressinõue jääb rahuldamata. Tuleb seejuures esile tuua, et seadusjärgses määras intress oli 2022.a 0,00%. 21.Hageja palus välja mõista ka viivise. Hageja viivisenõue on ringkonnakohtu arvates põhjendatud osaliselt. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga. Hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud põhjendatud viivis on 25,26 eurot järgmise arvutuse kohaselt: Summa Tähtaeg Viivis kuni Päevi Määr Viivisesumma 2,68 05.10.2022 04.11.2022 31 8% 0,02 30,43 05.11.2022 04.12.2022 30 8% 0,20 58,37 05.12.2022 31.12.2022 27 8% 0,35 58,37 01.01.2023 04.01.2023 4 10,50% 0,07 86,49 05.01.2023 04.02.2023 31 10,50% 0,77 114,80 05.02.2023 26.02.2023 22 10,50% 0,73 500,47 27.02.2023 30.06.2023 124 10,50% 17,85 500,47 01.07.2023 01.08.2023 32 12,00% 5,27 22.Hageja nõudis hagis ka hagiavalduse esitamisest edasiulatuvalt põhinõudelt viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et seadusjärgses määras viivise väljamõistmise nõue on põhjendatud TsMS § 367 alusel.
7
23.Hagis nõudis hageja ka haldustasu 5,16 eurot ja võla sissenõudmiskulusid 15 eurot. VÕS § 4034 lg 7 esimene ja teine lause sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega tuleb hageja haldustasu nõue jätta rahuldamata. 24.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudekulude hüvitamist. VÕS § 1132 ei anna iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, seda nii lepingu kehtivuse ajal ega ka peale lepingu lõppemist. Lepingus sisuliselt leppetrahvina kokkulepitud sissenõudmiskulusid hageja nõuda ei saa, sest VÕS § 113 2 lg 6 kohaselt on regulatsioon imperatiivne. Võlausaldaja saab nõuda tegelikult tekkinud kahju üldise kahju hüvitamise regulatsiooni järgi (VÕS §-d 115, 127-140). Hageja kahju tekkimist tõendanud ei ole. Hageja sissenõudmiskulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
25.Kuna eeltoodu alusel hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades hagi ning kaebuse rahuldatud ja rahuldamata osa, samuti vaidluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulud tuleb 1/3 ulatuses jätta hageja kanda ja ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda TsMS § 163 lg alusel. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.