nende Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 16625699; asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja Aivira Kollamaa (e-post: xxx) Kostja: O.O (isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-post: xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi O.O vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Revensen OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas 01.08.2023 Harju Maakohtusse hagiavalduse, mille kohaselt 16.04.2019 esitas kostja taotluse iseteeninduse kaudu Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT00000117785 sõlmimiseks summas 200 eurot. 09.05.2019 sõlmis kostja Coop Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu internetivahendusel Coop Pank AS kodulehel krediidi limiidi
muutmise lepingu summaga 300 eurot, ostulimiit kokku 500 eurot, krediidi kogukulu 557 eurot. Kostja hakkas Säästukaart kasutama alates 16.04.2019 kuni 12.09.2022. 02.06.2021 muutis kostja uuesti Säästukaart Pluss kasutamise lepingut, suurendades krediidilimiiti 100 eurot ning uueks krediidilimiidiks oli kokku 600 eurot. 26.10.2021 muutis kostja krediidilimiiti summale 800 eurot ning 23.04.2022 muutis kostja säästukaardi kasutamise lepingut selliselt, et tagasimakse suuruseks oli 32 eurot, krediidi kulukuse määraks 3,68%, krediidi kogukuluks 884,37 eurot ning päevane makselimiit 200 eurot ja sularaha limiit summas 100 eurot.
2.Kuivõrd kostja ei täitnud krediidilepingu tingimusi edastas võlausaldaja teate 27.02.2023 lepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Kostja ei tasunud võlgnetavat summat ning peale seda võlausaldaja Coop Finants AS loovutas 06.03.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le.
3.Hagiavalduse kohaselt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust tulenev võlgnevus on kogusummas 975,15 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 798,67 eurot, intress 86,25 eurot, haldustasu 5,16 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ning viivis 70,07 eurot seisuga 01.08.2023.
Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.09.2023.
5.Kostjale olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 17.11.2023, kuid kostja hagile tähtaegselt ega peale seda nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
8.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
9.Kohus esitas hagejale 26.04.2024 kohtunõude, milles palus välja tuua täiendavad asjaolud, mis kinnitaksid, et algne võlausaldaja on kinni pidanud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Hageja kohtunõudele tähtaegselt vastust ei esitanud ning kohus palus 03.05.2024 hagejal esitada nõude terviklik arvestus kuivõrd kohtu hinnangul on algne võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtunõudele vastuse 09.05.2024.
10.01.08.2023 esitatud hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõttest on kinni peetud, kuivõrd kostja suhtes on kontrollitud maksehäireid ja päringu käigus selgus, et kehtivaid maksehäireid ei ole. Samuti kontrolliti kostja andmeid rahvastikuregistrist ning kostjal puudusid ka ülalpeetavad. Kostja sissetulekuks arvestati 1850 eurot ning kohustusteks kokku 215 eurot.
11.Hagiavalduse lisade kohaselt on kostja märkinud enda igakuiseks netosissetulekuks 1850 eurot, millest on lähtunud hageja. Hagiavalduse lisa 15 kohaselt on viidud läbi automaatkontroll,
kus on välja toodud vastandlikud andmed. Automaatkontrolli käigus on tuvastatud, et kostjal on halb makseajalugu ning tema kohustused on kokku 14 458,61 eurot. Samuti jääb selgusetuks, millest antud kohustused koosnevad. Lahtris „EMTA andmed“ puudub igasugune info, et kostjal oleks 3 või 12 kuu jooksul olnud sissetulek.
12.09.05.2024 kohtunõude vastuses on hageja toonud välja, et krediidivõimelisuse kontrollimiseks on algne võlausaldaja teinud päringuid erinevatesse registritesse, milleks on rahvastikuregister, Krediidiinfo, taust.ee, Eesti Maksu- ja Tolliamet ja Pensionikeskus. Hageja toob välja, et kostja sissetulekuks arvestati 1850 eurot, finantskohustused olid 215 eurot ja majapidamiskulud summas 200 eurot. Võlausaldaja on toetunud asjaolule, et kostja oli AS XXX juhatuse liige, millest on iseendale töötasu maksnud igakuiselt 1000 eurot. Lisaks veel laekus töötasu YYY OÜ-st summas 1000 eurot, mille kohaselt sissetulekuks oli 2000 eurot.
13.Kohus selgitab, et tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises suuruses (nt millises summalises suuruses sissetulekuid) krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks kasutanud (KAVS § 48 lg 5 p 5). Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.
14.Tänapäevaste automatiseeritud krediidivõimelisuse hindamise protsesside valguses tähendab see seda, et krediidiandja peab suutma säilitada ja vajadusel kontrolliks esitada inimloetavad andmed päringute kohta, mis teostatakse välistesse andmebaasidesse (nähtav peab olema nii päringu teostamise aeg ehk nn time stamp kui ka päringu tulemus). Automaatsüsteemid võivad märkamatult muutuda „mustadeks kastideks“, mida ei ole lihtne mõista ja mille puhul on keerukas kontrollida, kuidas on jõutud teatavate järelduseni. Siinjuures ei ole oht seotud üksnes krediidiandja ja tema töötajatega vaid ka tarbijal muutub üha keerulisemaks mõista, kuidas tegelikult tema suhtes krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist läbi viib ning krediidi andmise üle otsustab. Olenemata sellest, et kasutatavad algoritmid on sageli keerulised, peab olema võimalik krediiditoimikust mõista, kuidas tarbija krediidivõimet hinnatakse ja milliseid andmeid on selleks kasutatud.
15.Hageja poolt hagivalduse lisas 15 esitatud automaatkontrolli andmed on sisult vastuolulised. Välja on toodud, et tarbijal ei ole hea makseajalugu „Good payment history: false“. Kohustused on oluliselt suuremas määras kui hageja on seda hiljem kohtunõude vastuses välja toonud (hagiavalduse lisa 15 kohaselt 14 458,61) ning jääb selgusetuks, mida kohustused automaatkontrollis sisaldavad. EMTA andmed on tühjaks jäetud, mis ei kinnita sissetuleku suurust. Kohtunõude vastuses 09.05.2024 on samuti toodud välja nimekiri erinevatest registritest, mida on kostja suhtes kontrollitud, aga esitatud ei ole ühtegi registrist tulenevat väljavõtet, mis kinnitaks hageja hinnangut. Samuti puudub võimalus hinnata kostja regulaarse sissetuleku suurust, mida oleks võimalik olnud kontrollida pangakonto väljavõttega. Kohtule esitatud on üksnes hagejapoolne pangakonto analüüs, mille põhjal ei ole võimalik seisukohta võtta, kas hageja on arvesse võtnud kõiki vajaminevaid andmeid.
16.Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8).
17.Sissetulekute hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks regulaarse töötasu puhul 6 kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika ajavahemikuga, nt dividendid, või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab samas suurusjärgus igas kuus, kvartalis ja/või aastas ning mille hindamisel on arvestatud
sissetuleku laekumise piisavat ajavahemikku ja kestlikkust. Kui hindamisel võetakse arvesse ebaregulaarseid sissetulekuid, peab krediidiandja tarbija krediiditoimikus säilitama ja sissetulekute andmete juurde lisama kommentaari, millises määras ja mis põhjusel on vastav sissetulek arvesse võetud.
18.Kohtu hinnangul tugineb hageja enamuselt võlausaldaja poolt tehtud automatiseeritud pangakonto ja registrite analüüsile, mis ei võimalda anda hinnangut kostja tegeliku sissetuleku osas lepingu sõlmimisele eelnenud perioodil.
19.Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus, millelt nähtub tarbija enda poolt deklareeritud majapidamiskulude suurus. Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised kulutused on tarbija kohustatud krediiditaotlusel majapidamiskuludena märkima. Ei ole eluliselt usutav, et tarbijal puuduvad kulutused majapidamisele, seetõttu on eeldus, et majapidamiskulude suurused on alati suuremad, kui 0 eurot (vaata ka HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30). Krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma tarbija ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).
20.Krediidiandja peab kindlaks tegema, kas tema poolt krediidivõimelisuse hindamisel kasutatav üldkohaldatav määr katab reaalselt tarbija majapidamiskuludeks tehtavad kulutused. Teatud juhtudel võivad tarbija kulutused majapidamisele olla suuremad, kui krediidiandja poolt määratud üldkohaldatav määr. Krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kindlaks teha tarbija reaalne majanduslik olukord välja selgitamaks, kas tarbija igakuised sissetulekud võimaldavad tal tasuda nii varasemalt võetud kohustusi, katta igapäevaseid majapidamiskulusid ja tagasi maksta taotletavat krediiti.
21.Hagiavalduse lisa 1 kohaselt on hageja esitanud taotluse andmed, millest ei selgu, et hageja käest oleks küsitud majapidamiskulude suurust. Kohtunõude vastuses toob hageja välja, et finantskohustused kokku olid 215 eurot ja majapidamiskulud summa 200 eurot. Selgusetuks jääb, millest tuleneb majapidamiskulude suurus ning kas need on reaalsuses võrreldavad kostja poolt kantavate majapidamiskuludega, mida jällegi oleks võimalik kontrollida kostja pangakonto väljavõtte põhjal.
22.Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.3.).
23.Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).
24.Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.
25.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus esitas hagejale 26.04.2024 kohtunõude, millele hageja ei vastanud ning peale seda tõi kohus välja 03.05.2024 kohtunõudes, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja esitas viimasele kohtunõudele vastuse 09.05.2024, mis ei
sisaldanud alternatiivset nõuet, vaid üksnes täiendavaid seisukohti, mis hageja hinnangul kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.
26.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Hageja ei ole esitanud 09.05.2024 uut alternatiivset nõuet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ning praegusel juhul ei ole võimalik kohtul rahuldada 01.08.2023 hagiavalduses esitatud nõuet, milleks on nõue põhivõlgnevuse 798,67 euro, lepingu haldustasu 5,16 euro, sissenõudmiskulu 15 euro ja sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivise 70,07 euro ning käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgses määras 19,90% aastas osas.
27.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
28.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
29.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
30.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
31.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõtte analüüsist nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
34.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2025. a otsusega nr 2-2310921.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.