Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

seisukohal, et võlgniku põhjendus tööle asumise takistamise osas ei ole vabandatav. Kohtule ei ole esitatud võlgniku poolt ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik oli teinud kõik võimaliku, et tööle naasta (tööle kandideerimised, negatiivsed vastused tööle võtmise kohta, töötukassa aruanded jne). Sellest järeldab võlausaldaja, et võlgnik ei ole absoluutselt huvitatud võlgnevuste likvideerimisest, mis tähendab, et ta pole oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud, lootes ja oodates 5 aasta möödumist, et taotleda menetluse lõpetamist. Ei ole põhimõtteliselt õige premeerida võlgnikku kohustustest vabastamisega selle eest, et ta on endale vastutustundetult palju kohustusi võtnud ning väldib enda kohustuste täitmist. 13.02.2020 esitas seisukoha võlausaldaja Placet Group OÜ, milles märgib, et võlgnik ei ole väheselgi määral näidanud üles kohusetunnet ega soovi võlausaldajate ees oma kohustusi täita, vaid üksnes vabaneda võlgadest, mistõttu palub võlausaldaja kohtul lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Võlausaldaja toob esile, et nõue pankrotimenetluses moodustas 1073,79 eurot, mille katteks ei ole tehtud ühtegi makset. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikul oli võimalik 5 aasta jooksul parima tahtmise juures tagastada kasvõi osaliselt oma võlga, kuid nähtuvalt kohtu poolt esitatud võlgniku kirjavahetusest teiste võlausaldajatega, ei tunnista võlgnik oma võlgnevust Placet Group OÜ ees. Kohustustest vabastamise menetlus ei tähenda üksnes lihtsustatud võimalust võlgadest vabanemiseks, vaid kohustuste täitmist võlausaldajate ees. 13.02.2020 esitas seisukoha võlausaldaja AS SEB Pank. Võlausaldaja märgib, et tema nõue võlgniku vastu oli 29 254,54 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik tasunud enamuse nõudest ning 13.02.2020 seisuga moodustab võlausaldaja nõue 6 000 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning vabastada ta täitmata jäänud kohustustest. 27.02.2020 esitas seisukoha võlausaldaja Luminor Bank AS (endise ärinimega AS DNB Pank). Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja toob esile, et võlgniku poolt kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt ei ole võlgnik kogu viieaastase menetluse vältel töötanud ühelgi töökohal. Esitatu kohaselt on võlgnik elanud ema juures ning ema toetusest. Võlgnik on aruannetes läbivalt märkinud, et töö leidmist on takistanud pankrotis olek. Võlgniku põhjendused on paljasõnalised ning tuleb jätta arvestamata. Võlausaldaja hinnangul nähtub võlgniku esitatust üheselt, et võlgnik pole vaevunud tööd otsima ning on oodanud menetluse lõppu veendumuses, et võlgadest vabastamine menetluse lõpus on talle garanteeritud. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik esitanud kohtule valeandmeid oma tegevuse ja sissetulekute kohta. Seda kinnitavad nii võlgniku esitatud aruanded kui ka erinevate võlausaldajate poolt esitatud andmed neile võlgnetavate summade tasumise kohta. Näiteks on võlgnik 28.03.2018 seisuga esitatud aruandes märkinud, et on võlausaldajale Swedbank AS perioodil 01.10.2014 – 28.02.2018 tasunud 9 553,00 eurot, Rahandusministeeriumile 16.01.2017 900,00 eurot, riigile ettevõtte pankrotistumise tõttu tehtud kompromissi alusel 23.06.2017 2 000,00 eurot ning x pankrotipessa kahjude katteks 23.01.2017 summa 1 043,54 eurot. Täiendavalt nähtub AS SEB Pank 13.02.2020 seisukohast, et nimetatud võlausaldajale on võlgnik viie aasta jooksul tasunud 23 254,54 eurot. Seega on võlgnik teinud erinevatele võlausaldajatele väljamakseid vähemalt summas 36 751,08 eurot. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt võlgnikul sellise summa tasumiseks sissetulekuid ei olnud. Tulenevalt eeltoodust on võlausaldaja veendunud, et võlgnikul on tegelikkuses olnud sissetulekud, mida võlgnik on varjanud. Lisaks eeltoodule on võlgnik rikkunud kohtule teabe andmise kohustust. Kohus on menetluse jooksul korduvalt nõudnud tõendite esitamist selle kohta, mida võlgnik on teinud tulutoova tegevuse või töö leidmiseks, kohustanud võlgnikku esitamata arvelduskonto väljavõtteid, tõendeid töötuna arvele võtmise kohta jms. Võlgnik ei ole nõutud tõendeid esitanud ega põhjendanud nende esitamata jätmist. Võlausaldaja märgib, et võlgnik on käesolevas menetluses eelistanud osasid võlausaldajaid teistele ning kahjustanud sellega teiste võlausaldajate huve. Näiteks AS SEB Pank saanud võlgnikult menetluse jooksul väljamakseid summas 23 254,54 eurot ehk AS SEB Pank nõudest on võlgnik rahuldanud tervelt 79,5 %. Samal ajal on menetluses võlausaldajaid, kelle nõuet ei ole

võlgnik üldse rahuldanud. Võlausaldaja Luminor Bank AS pankrotimenetluses tunnustatud ja rahuldamata nõude 8 911,59 euro katteks ei ole võlgnik makseid teinud. Võlausaldaja Placet Group OÜ 13.02.2020 seisukohast nähtuvalt ei ole võlgnik ka selle võlausaldaja nõude (summas 1 073,79 eurot) katteks ühtegi makset teinud. Võlausaldaja Bondora AS 13.02.2020 seisukohast nähtuvalt on võlgnik nimetatud võlausaldaja 10 753,48 euro suuruse nõude katteks teinud väljamakse üksnes summas 14,75 eurot. Ühe võlausaldaja eelistamine teiste ees tähendab reaalseid rahalisi nõudeid omavatele võlausaldajatele kahju tagasi saamata rahaliste vahendite näol. Kohus andis 24.03.2020 e-kirjaga võlgnikule võimaluse esitada oma seisukoht võlausaldajate seisukohtadele. Ühtlasi kohustas kohus võlgnikku selgitama, milliste vahendite arvelt rahuldas võlgnik võlausaldaja AS SEB Pank nõude 23 254,54 euro ulatuses, kui võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul töötasu saanud ega muid sissetulekuid omanud. Võlgnik esitas 27.03.2020 omapoolse seisukoha võlausaldajate seisukohtadele. Võlgnik selgitas, et AS-i SEB Pank võlgnevus on tasutud kaastaotleja ning Kredexi poolt. Võlgnevuse jääk on 6000 eurot. Võlgnik leiab, et ei ole kedagi võlausaldajatest eelistanud. Võlgnik pole saanud alustada ka ettevõtlusega seoses maksehäiretega, samuti ei olnud võimalik sõlmida ka lihtsat sideteenuse lepingut. Võlgnik ei näe väiksemate võlausaldajate protsessimisel põhjust, kuna 5 aastaga on võlgniku elu niigi halvaks läinud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku X Xa kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku X Xa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Seisukoha esitanud võlausaldajad Bondora AS, Placet Group OÜ ja Luminor Bank AS soovivad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning ei pea põhjendatuks võlgniku vabastamist kohustustest, sest võlgnik on oma kohustusi rikkudes jätnud põhjendamatult oma kohustused täitmata, mille kaudu on kahjustatud võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamisega nõustus ainult AS SEB Pank. Võlausaldaja Swedbank AS teatas varasemalt nõude rahuldamisest. Kohus leiab, et on täitnud PankrS § 175 lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16). PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus märgib, et 5-aastase menetluse perioodi kestel on rahuldatud võlausaldaja Swedbank AS-i nõue summas 25632,56 eurot ja võlausaldaja AS-i SEB Pank nõue summas 23 254,54 eurot. Swedbank AS-i teate kohaselt müüdi võlgnevuse aluseks oleva lepingu teisele laenusaajale kuuluv tagatisvara ning saadud tulem võimaldas nõude täielikult rahuldada. Võlgniku seisukoha

kohaselt AS-i SEB Pank võlgnevus on tasutud kaastaotleja ning Kredexi poolt. Seega ei ole võlgnik iseseisvalt asunud võlausaldajate nõudeid rahuldama. Kohus on seisukohal, et selliselt ei ole võlgnik üles näidanud reaalset tahet teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Võlgnik on kohtule esitatud usaldusisiku aruannetes märkinud, et ta ei ole saanud tööle asuda, kuna tööandjad on tema tausta kontrollides avastanud, et tema suhtes on käimas pankrotimenetlus. Kohus toob esile, et võlgnik on viie aasta kestel ignoreerinud kohtu täpsustavaid päringuid (nt 28.03.2018 ja 11.02.2019 kohtunõuded) mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise ja töötuna arvele võtmise kohta. Võlgniku poolt saadetud paljasõnaline väide pankrotis olemise tõttu töö mitteleidmise kohta ei ole kohtu hinnangul piisav argument. Eeltoodu ei tõenda, et võlgnik oleks reaalselt püüdnud leida tulutoovat tegevust. Seadus ei keela pankrotis isiku töötamist. Samuti ei sea pankrotiseisund tööandjale mingeid täiendavaid kohustusi. Sissetuleku ja töö puudumine väljendab kohtu hinnangul võlgniku vähemalt rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste täitmisel. Kohus leiab, et võlgnik on järjekindlalt viie aasta kestel vähemalt raskest hooletusest rikkunud kohustust leida tulutoov tegevus. Lisaks eeltoodule on võlgnik rikkunud vähemalt raskest hooletusest oma kohustust esitada kohtule teavet oma tegevuse või selle otsimise kohta. Kohus rõhutab, et võlgnik on 26.04.2014 avalduses kinnitanud kohustust täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Samuti on kohus 10.10.2014 määruses selgitanud võlgniku kohustuste sisu ja tähendust. Seega on võlgnik olnud oma kohustusest teavitatud ja teadlik. Kohus märgib, et olukorras, kus kahe võlausaldaja nõuded on rahuldatud laenu kaastaotlejate poolt, ei ole õige võlgnikul eeldada, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei pea võlgnik tegelema tulutoova tegevusega ega seda ka otsima ning teiste võlausaldajate nõudeid rahuldama. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12). Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka aktiivselt otsinud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku X Xa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldub võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.