Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt kostja koer ei rünnanud hageja koera ega põhjustanud talle vigastusi. Hageja koer võis saada väidetavad vigastused nii enne kui pärast xxxxx tallu tulekut. Hageja avastas koera vigastused väidetavalt alles hiljem autoga kodu poole sõites. Kaks kuud hiljem saatis ta kostjale fotod, mis olevat tehtud mõni päev pärast vaidlusalust intsidenti: seal on näha nahamarrastused kõhu karvadeta osal, mis oleksid pidanud olema kohe nähtavad, lisaks auk, mille ääred on mingi eksudaadiga koos, seega oleks hageja koera sülle võttes pidanud tundma,

2 (8)

et selle augu lähedalt on märg. Neid vigastusi ei olnud koeral kostja juurest lahkudes. Seda, kinnitab ka poolte kirjavahetus, kus hageja asub alles 1. augustil 2019. a esimest korda väitma, et kostja koer tema koerale kallale tuli. Kuna puudub kahju tekitav tegu (kostja koera poolt hageja koera hammustamine), puudub ka VÕS § 1060 kohane vastutuse alus. Juhul, kui leida, et kostja koer siiski hammustas hageja koera, ei anna see veel alust hageja kahjunõudele. Hageja põhjustas enda koera väidetava kahjustamise ise, tuues oma koera ilma loata võõra talu territooriumile. Seda hoolimata asjaolust, et välja oli pandud telefoninumber, kuhu sai helistada ning territooriumil oli ka hoiatussilt koera eest. Kostja möönab, et silt oli katki, kuid sellest hoolimata siiski arusaadav. Hagejal ei olnud õigust tuua oma koera kostja territooriumile ilma kostja nõusolekuta ning iga mõistlik inimene oleks ka katkise sildi olemasolust pidanud aru saama, et enda koera ei ole mõistlik tuua võõra talu õuele, kus elavad ka teised loomad sh koer. Hageja, tuues hoiatustest ja nõusoleku puudumisest hoolimata võõrasse tallu ilma rihmata koera, ei teinud kahju ärahoidmiseks mitte midagi vaid vastupidi, ta soodustas kahju tekkimist ning muutis kahju tekkimise võimalikuks luues kahju tekkimise riski, mis hageja enda väitel ka realiseerus. Hageja hooletu mõistlikku ohutust eirav käitumine on VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 kohaseks aluseks kahjuhüvitise vähendamiseks nullini. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärast kirjaliku eelmenetluse toiminguid, mille käigus pooled ei taotlenud endi ega tunnistajate kohtu poolt ärakuulamist, määras kohus asja lahendamisele TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 37). Tartu Maakohtu 9.jaanuari 2020.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule veel esitada avaldusi ja dokumente (tl 98). Pooled on kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule esitanud oma seisukohad ja menetluskulude nimekirjad. Jõustunud Tartu Maakohtu 18.aprilli 2019.a. otsuse väärteoasjas nr 4-18-6614 kohaselt on kohus tuvastanud (tl 90-92) K. K. , K. K. ja E. K. ütluste ning koera ravi puudutavate dokumentide põhjal faktilised asjaolud, et E. K. müüs 9.juunil 2018 oma xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lilli; selle kohta oli olemas ka vastav silt, mida märkasid mööda sõitnud K. K. , K. K. ja M. T. , kes otsustasid lilli osta ja auto seisma jätta; neile tuli vastu E. K. ; K. K. ja M. T. läksid E. K. lillede ostmiseks kasvuhoonesse, mis paiknes autoteest mõnikümmend meetrit eemal E. K. talumaja ümbritseva aia lähedal; K. K. jäi autosse, et seada valmis oma 4,5 kilogrammine koer, kellega soovis ta ees minejatele järgneda; K. K. poolel teel kasvuhoonete juurde tormas E. K. talu ümbritseva aia avatud väravast välja E. K. Saksa lambakoera meenutav koer ja haaras K. K. koeral hammastega turjast; K. K. üritas oma koera vabastada; lärmi peale jooksis kohale ka E. K. ; viimase koer laskis K. K. koera lahti ja E. K. viis oma koera ära; puremise tagajärjel tekkisid K. K. koeral sisemised vigastused, eeskätt üks neer lakkas lõpuks töötamast; kohtuväline menetleja karistas E. K. kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi, mis näeb muu hulgas ette vastutuse selle eest, kui rikutakse koerte ja kasside pidamise eeskirja (KKPE) ja seetõttu põhjustatakse varaline kahju. Kostja vastuväidete kohaselt kostja koer ei rünnanud hageja koera ega põhjustanud talle vigastusi, hageja koer sai pureda juba varem ning mitte kostja koera käest või pärast xxxxxxxxxx külastamist. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja tõesti sel ajal, kui kostja koer 3 (8)

hageja koera ründas üksi, kuid hilisemat sündmuste arengut nägi ka kostja. Hageja on seletanud ka väärteoasjas (tl 71), et ta pani koera rihma otsa ja hakkas kõndima kasvuhoone poole; paremalt tuli suur hundikoera laadne koer, kes võttis tema koerast kinni ja hakkas koera raputama; hageja võttis rünnanud koerast kinni ja korraks lasi viimane hageja koera lahti, kuid siis võttis uuesti kinni; kuna hageja tegi kõva kisa, tuli kostja kasvuhoonest ja võttis oma koera. Tunnistaja K. K. on ütlusi andnud (tl 72,73), et kisa peale jooksis perenaine kasvuhoonest välja, kõik karjusid, majaperenaine ise oli väga šokis ja ehmunud. Kostja on muuhulgas ise seletanud (tl 74), et ta jooksis kasvuhoonest välja ja seal nurga peal nägi, et ümber naise tiirlevad mõlemad koerad; haaras vasaku käega igaks juhuks, et kui läheb jamaks siis läheb vasak käsi, turjast kinni. Kohtu arvates sõltub asjaosaliste erinev hinnang asetleidnud kisa suurusele individuaalsest tunnetusest. Kohus nõustub hagejaga, et hageja karjatus pidi olema piisavalt agressiivne, et kostja kasvuhoonest välja tormama panna ning vastavalt tegutsema sundida. Hageja on kohtule esitanud hageja 12. juuni 2018 kõne kostja telefonile salvestuse, mille kohaselt kostja „jäi ise mõtlema, et mis tast sai, et kas ta jõudis niimoodi ära näksata nüüd...üldiselt väikeste koertega on see häda, et piisab sellest, et kui korraks võtab suur koer ta hammaste vahele...Ma olen täiesti seda olukorda („kogenud“), ka mul on endal üks koer niimoodi saanud hukka. Ta käis korraks suure koera hammaste vahelt läbi ja läks“. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja erialalt veterinaar. Kostja on väärteomenetluses selgitanud, et tema seda koera uurida ei saanud, kuigi on ise erialalt veterinaar, ta proovis hageja koerale pärast läbi autoakna pai teha, aga viimane ajas hambad irevile ja kostja tõmbas käe igaks juhuks tagasi (tl 75). Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku haigusloo väljavõttest nähtuvalt (tl 7-8) on segavereline koer Nemi saanud 09.06.2018 tund tagasi SLK käest pureda; väriseb, omanik kuuleb kusagil mulksuvat heli; viimaste rinnalülide piirkonnas väike nahkaläbistav haav; paremal küljel esimeste roiete piirkonnas hematoom, parema neeru vaatamine valu tõttu raskendatud; jääb kahtlus neeruvigastusele, tõenäoliselt ka pankrease kahjustus. Kohus nõustub hagejaga, et väheusutavad on kostja seisukohad, mille kohaselt hageja sõitis ringi juba puretud koeraga mööda Eestit ja otsis ohvrit kellele koerapuremine „kaela määrida“ või puremine toimus pärast juhtumit xxxxxxxxxx, sest hageja on EMÜ Loomakliiniku haigusloost ja arvest nähtuvalt juba samal õhtul tunni aja jooksul pöördunud väikeloomakliinikusse, kus on fikseeritud looma vigastused. Teise looma poolt tekitatud vigastustele on iseloomulikud ka kohtule esitatud koera vigastuste fotod (tl 54-57,64-67). Kohus nõustub hagejaga ka selles, et asjaolu, et hageja ei tuvastanud oma koeral koheselt vigastusi, tõendavad, et tegemist oli põhiliselt sisemiste vigastustega, mida on esmapilgul äärmiselt raske tuvastada; verevalumid kehal tekivad päevi pärast rünnakut. Sellises olukorras oli igati mõistlik hageja teguviis pöörduda loomaarsti juurde, kus alles peale ultraheli tegemist Maaülikooli kliinikumis said koera vigastused teatavaks. Kostja on esitanud vastuväite, et ta sai alles 1. augustil 2018.a. st peaaegu kaks kuud pärast sündmust, teada väidetavast koera rünnakust. Kohus ei saa, tutvunud kohtule esitatud poolte kirjavahetusega, selle väitega nõustuda. Hageja poolt 15. juunil 2018 saadetud kiri (tl 58, 94) algab hageja lausega „vestlesime teisipäeval (12. juuni) telefoni teel seoses meie koerte vahelise intsidentiga, mille tõttu minu väike koer Tartu Maaülikooli Kliinikusse sattus. Lubasin, et hoian Teid kursis edasiste arengutega“. Edasi kirjeldatakse kuidas koer ennast tunneb ning mis ravi oli koer saanud ning hageja on arve tasumiseks laenu võtnud. Sellele kirjale vastab kostja 16. juunil 2018 (tl 94) „Tore, et koerake paraneb! Politsei ei ole siiani minuga ühendust võtnud, ootan“. Kostja saatis 2. juulil 2018. a kirja hagejale (lk 63, 95), mille kohaselt politsei käskis neil kokkuleppele jõuda ja et ta ootab pakkumist. Kostja väidab, et ta ei tea, mis juhtus, kuid ta 4 (8)

ei küsi hageja käest seletust ning mainib, et on ainult oma koera käest küsinud, kes aga saba liputas. Hageja vastas 4. juulil 2018.a. kostjale (tl 63, 95) kirjeldades koera tervist ning koera edasist ravi, andes ülevaade tehtud kulutustest tabelina ja tehes kostjale ettepaneku maksegraafikuks, kui viimasel ei ole võimalust kogu summat koheselt maksta. 30. juulil 2018. a. saatis hageja uue kirja (tl 62), milles kirjutas koera ravist ja et neeru operatsiooni ei ole vaja ning esitas uue tabeli ravikulude kohta, kuna olid tekkinud lisaravikulutused. 1. augustil 2018. a. palus kostja (tl 95) hagejat, et viimane annaks kostjale teada, mis ikkagi tookord juhtus, mispeale teatas hageja „Ma ei ole kindel, mis te mõtlete sellega, et mis juhtus. Ma tulin oma koer Nemiga, kes oli rihmaotsas, et teile kasvuhoonesse järgi tulla. Enne kasvuhoonesse sisenemist tuli teie koer paremalt (maja poolt) ning ründas minu koera“. Hageja teatas, et ta on esitanud raviinfo ning lisas mõned fotod Nemist, mis tehtud umbes üks nädal peale intsidenti.

5 (8)

Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt esitatud kahju arvestusele. Kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja poolt nõutava kahju näol (esmajoones koera ravikulud) on tegemist otsese varalise kahjuga. Kohtu hinnangul tõendavad haigusloo väljavõtted kogumis raviteenuste ja ravimite arvetega ning maksekviitungitega ja ülekandega raha tasumise kohta, et hageja on koera ravimiseks teinud kulutusi kokku 550,50+ 14,60+ 108+ 103,40= 776,50 eurot. Haigusloo väljavõttest nähtuvalt on hageja koera ravi Eesti Maaülikooli kliinikumis kestnud 09.06.- 13.06.2018, peale seda on koer viibinud vastuvõtul ja uuringutel Maxi loomakliinikus 18.juunil ja 10.juulil 2018.a. Apteegist ostetu on kooskõlas haigusloos loomaarsti poolt ettenähtuga. Kohtu hinnangul ei saa hageja koera ravikulutusi pidada põhjendamatuteks. Peale selle on hageja võtnud ravikulude tasumiseks sihtotstarbelist väikelaenu 500 eurot, millelt makstud intressi 68,02 eurot hüvitamist kostja poolt hageja samuti nõuab. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Kui hageja ei oleks pidanud raviarveid tasuma, siis ei oleks ta pidanud väikelaenu võtma, millega kaasnes hagejal intressi 68,02 eurot tasumise kohustus, järelikult esineb põhjuslik seos ka selle teo ja tagajärje vahel. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja hooletu mõistlikku ohutust eirav käitumine on VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 kohaseks aluseks kahjuhüvitise vähendamiseks nullini. Hageja, tuues hoiatustest ja nõusoleku puudumisest hoolimata võõrasse tallu ilma rihmata koera, soodustas kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 lisab, et kahju vähendamist kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja väidab, et hagejal ei olnud kostja nõusolekut tuua koer tema õuemaale. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 32 lg 1,2 sätestab, et teise isiku omandis oleval maatükil (edaspidi võõras maatükk) võib viibida üksnes omaniku loal. Luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. KeÜS § 32 lg 41 sätestab lisaks, et koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Sõmerpalu valla KKPE § 3 lg 9 sätestab, et avalikesse kohtadesse tohib koeri viia ainult rihma otsas või suukorviga. KKPE § 3 lg 10 p 1 lisab, et koera võib jalutama viia ilma rihmata vaid kohtadesse, kus on välistatud tema kokkupuutumine teiste koerte, inimeste või loomadega. Käesolevas asjas on hageja korduvalt seletanud, et ta liikus koeraga kasvuhoonete suunas, kusjuures väike koer oli rihma otsas. Kostja ei ole seda asjaolu omapoolsete tõenditega kummutanud. Väärteoasjas seletas ka kostja kohtule, et naisel oli koer rihmaga (tl 74). Seega on ümber lükatud kostja väide, et hageja koer oli rihmata. xxxxxxxxxx fotodest (tl 79, 80) 6 (8)

nähtub, et talu õueala on piiratud aiaga, kuid kasvuhoonete juurde viiv maa-ala on piiramata. Kohtul tuleb hagejaga nõustuda, et ka kui tee alguses oligi silt telefoninumbriga, ei saa seda lugeda tähistamaks liikumispiirangut, kui samas on märgitud, et 1 ampel - 9 eurot (tl 68). Asja materjalidest nähtuvalt nägi kostja, et hagejaga koosolnud isikud väljusid autost ja hagejal oli süles koer ning kostja ei teinud kellelegi kinnistule liikumiseks takistusi. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks olnud tähistanud ülejäänud maa peale talu õuemaa selliselt, mis oleks kinnitanud kostja tahet piirata võõraste viibimist mujal talu maal. Kostja on kohtule esitanud foto katkisest ohtliku koera eest hoiatavast sildist (tl 69). Hageja seletuse kohaselt puudusid kostja müügipunkti juures rünnaku ajal ohtliku koera või koera eest hoiatavad sildid ja silt tekkis pärast seda juhtumit, samuti ei saa kostja pildilt nähtuvat pooleks murdunud vineerijuppi nimetada hoiatussildiks. Kostja on väärteoasjas selgitanud (tl 74), et sildid said järgmine päev kohe üles. Kohtul tuleb nõustuda hagejaga, et kui õueala piirava aia väravad on lahti või tara katki, pole taolisest hoiatussildist ka mingit kasu. Kostjat karistati 09.06.2018 kella 20 paiku ketistamata koera pidamise eest, mille tulemusel kostja koer pures xxxxx kinnistul teist koera ja tekitati hagejale ettevaatamatusest varaline kahju, KOKS § 663alusel väärteokorras 40 eurose rahatrahviga (tl 43). Kohus nõustub kostjaga, et hageja kui teise suurema ohu allika valitseja enda võimalikku osa kahju tekkimises tuleb kostja riskivastutuse korral hinnata kahjuhüvitise võimaliku vähendamise alusena VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Vastavalt VÕS §-le 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab kahjustatud isiku otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja poolt nõutava kahju näol on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Eeltoodud tõendite alusel ei saa pidada hagejat mingis osas talle tekitatud kahju osas vastutavaks. Seetõttu puuduvad kohtu hinnangul käesoleval juhul alused kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju hüvitamiseks 844,52 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on menetluskuluna tasunud riigilõivu 175 eurot (tl 26). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139

7 (8)

lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 175 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv 175 eurot lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ning kostjalt välja mõista. allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.