Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 3.03.2020. a. Kohus määras kostjale hagile vastamise tähtajaks 20 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada.

Hageja nõue põhineb asjaolul, et M. K. ) püüdis tuvastamata ajal tuvastamata kohast 70 (seitsekümmend) jõevähki ja käitles neid (transportis) 30.07.2018, s.o ajal, mil jõevähi püük oli keelatud, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jõevähkide püügi ja transportimisega rikkus kostja kalapüügiseaduse ja kalapüügieeskirja nõudeid ja tekitas nimetatud teoga keskkonnale kahju kokku summas 3500 (kolm tuhat viissada) eurot. Keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega kuulub hüvitamisele VÕS § 133 lg 1 ja 2 alusel seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg 2 kohaselt on keelatud püüda kala kalapüügiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis või EL-i õigusaktis või rahvsuvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal. Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määrusega nr 65 kehtestatud „Kalapüügieeskirja “ § 53 lg 1 p 12 järgi on keelatud püüda jõevähki 1.septembrist kuni 31.juulini. KPS § 10 lg 8 p 1 kohaselt on keelatud käidelda kala, kes on püütud veekogust ajal, mil selle püüdmine on keelatud. Tulenevalt KPS § 73 lg 2 tuleb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitada. Osundatud paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel loetakse kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks kalapüügi tingimusi rikkudes kalapüüki seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hagilt hinnaga kuni 3500 eurot kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 300 eurot. TsMS § 145 alusel on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 300 eurot, mis tuleb tasuda riigituludesse vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole. Hagejal menetluskulusid ei esinenud, kuna hageja osales menetluses oma töötaja kaudu. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg-le 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.