1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2020 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ MÜÜGIEKSPERT kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Maakohus algatas 30.08.2019 määrusega OÜ Müügiekspert (avaldaja/ettevõtja) saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks Olev Kuklase. 28.10.2019 esitas saneerimisnõustaja kohtule kinnitamiseks saneerimiskava. Saneerimiskava kohaselt kujundatakse nõuded ümber järgmistel tingimustel: - Võlausaldaja UAB Rusbelita (441 560 eurot) nõudeid vähendatakse 25% põhinõuete osas, kõrvalnõuded kustutatakse; makseid alustatakse alates 37. kuust peale määruse jõustumist ja p-s 2 märgitud maksete tegemist 36 kuu jooksul. - Võlausaldajate Almet OÜ (48 250 eurot), XL Parts Baltics SIA (4019 eurot), Reff OÜ (403,65 eurot) ja OÜ Messauto (93 eurot) nõudeid vähendatakse 25% põhinõuete osas, kõrvalnõuded kustutatakse; maksed toimuvad 36 kuu jooksul peale määruse jõustumist. - Võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti (MTA/maksuhaldur) nõude 259 740,75 eurot (põhinõue 188 900,17 eurot, kõrvalnõue 70 840,58 eurot) tasumise tähtaeg on 36 kuud, sh tasutakse täielikult käibemaksuvõlgnevus 118 458,74 eurot, ülejäänud maksuvõlast tasutakse 52 831,08 eurot, st nõuet vähendatakse 25% ulatuses. Kokku tasutakse 171 289,82 eurot 36 kuu jooksul igakuiste osamaksetena 4758,05 eurot. Lisatingimus on, et ettevõtja suudab vähemalt kuuekuulise perioodi kokkuvõttes teenida ärikasumit. - Võlausaldaja OÜ Müügiekspert Invest nõue 120 000 eurot kujundatakse ümber kahe kuu jooksul saneerimiskava kinnitamisest ettevõtja osakapitali suurendamise ja osaluse omandamise kaudu. Kõrvalnõuded kustutatakse. Saneerimisabinõudeks on võlausaldajate põhinõuete vähendamine ja tasumise ajatamine, kõrvalnõuete tühistamine ning majanduslikud meetmed, millega ettevõte jätkab kasumlikku tegevust ja kulude vähendamist. Lisaks toimub kohustuse asendamine juriidilise isiku osaga 120 000 eurot ulatuses osakapitali suurendamise kaudu läbi võlausaldaja võlgnevuse ümberkujundamise, mille tulemusena oleks osakapital 122 556 eurot (senine osakapital 2556 eurot + 120 000 eurot). Osakapital 120 000 eurot hakkab peale saneerimiskava kinnitamist ja äriregistris toimingute tegemist kuuluma Müügiekspert Invest OÜ-le. Ettevõtja kohustub kava kehtivuse ajal mitte koormama oma vara kolmandate isikute õigustega ning mitte võõrandama ega muul viisil üle andma inventari, masinaid ja seadmeid, mitte võtma laenukohustusi ning mitte andma laene, garantiisid ega käendusi ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta. Ettevõtja kohustub esitama saneerimisnõustajale igakuist aruandlust.
21.10.2019 võlausaldajate koosolekul osalesid seitse võlausaldajat – MTA, Almet OÜ, OÜ Müügiekspert Invest, UAB Rusbelita, Reff OÜ, Messauto OÜ ja XL Parts Baltics SIA Eesti filiaal. Saneerimiskava poolt hääletasid kõik võlausaldajad peale MTA. Kava loeti vastuvõetuks saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg 3 kohaselt.
2.Saneerimiskavale esitas vastuväited võlausaldaja MTA. Vastuväidete kohaselt on ettevõtja finantskäitumine maksukohustuste täitmisel olnud ebakorrektne ja majandustulemuste põhjal ei saa prognoosida saneerimiskava edukat täitmist. 29.11.2019 esitas MTA täiendavalt vastuväite UAB Rusbelita nõudele.
3.Saneerimisnõustaja leidis, et saneerimiskava rakendamisel on võimalik ettevõte säilitada ja tagada parimal võimalikul moel võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kava kinnitamata jätmisel on tõenäoline pankrotimenetlus, kus võlausaldajad saaksid oma nõuded rahuldatud oluliselt väiksemas ulatuses. Olemasolevate andmete põhjal ei saa väita, et UAB Rusbelita nõue oleks tühine või kehtetu. Nõude kontrollimiseks tuleks ära kuulata UAB Rusbelita esindaja.
4.Ettevõtja juhatuse liige ja ainuomanik taotles saneerimiskava kinnitamist, vastasel korral tuleb esitada pankrotiavaldus.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 20. jaanuari 2020 määrusega 28. oktoobril 2019 esitatud saneerimiskava kinnitamata, lõpetas ennetähtaegselt OÜ Müügiekspert saneerimismenetluse saneerimiskava kinnitamata jätmise ja võlausaldaja nõude ebaselguse tõttu (SanS § 39 lg 2 p-d 3, 10) ning määras saneerimisnõustaja tasuks 4140 eurot, koos käibemaksuga 4968 eurot. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus tühistas Tartu Maakohtu
18.oktoobri 2019 määrusega rakendatud menetluse tagamise abinõud ja vabastas vandeadvokaat O. Kuklase saneerimisnõustaja ülesannetest. Määruse kohaselt on võlausaldaja MTA esitanud avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks SanS § 26 tähtaega rikkudes, kuid vastuväide tuleb vastu võtta. Kuna menetlus on olnud tavapärasest pikem, ei kaasne hilinenud vastuväite esitamisega täiendavat ajakadu. Kohus ei tuvastanud rikkumisi SanS § 28 lg 2 p-de 1–4 osas. Kava hääletamisel ei ole tõusetunud vaidlust võlausaldaja UAB Rusbelita nõude üle. Kohus leidis samas, et MTA avaldus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks tuleb rahuldada, kuna ta on hääletanud kava kinnitamise vastu. MTA on hilisemalt menetluse käigus leidnud, et UAB Rusbelita nõue on alusetu ja nõude põhjal antud häältega ei saa arvestada. Ettevõtja esitatud andmetel on UAB Rusbelita nõue 441 560 eurot ning see põhineb 10.01.2018 sõlmitud lihtkirjalikul lepingul, millega ettevõtja kohustus ostma ja võlausaldaja müüma rea kinnistuid Eestis. Ettevõtja on 2019. aastal teinud võlausaldajale sularahamakseid lepingu täitmiseks 757 170 eurot, s.o mõned kuud enne saneerimisavalduse esitamist ning maksuhalduri nõuete sundtäitmise ajal. Ettevõtja juhatuse liige ei ole mõistlikult põhjendanud vorminõuetele mittevastava lepingu sõlmimist ja selle alusel tagatiseta suures summas sularahamaksete sooritamist. Tegemist võib olla näilise või teeseldud tehinguga, samuti võib tehing olla tühine vorminõuete rikkumise tõttu. Tõendatud ei ole ka sularahamaksete tegemine võlausaldajale, identifitseerimata on makse vastuvõtja isik. Arusaamatu on, kuidas pidi maksete saaja lepingu täitma, et üle anda ettevõtjale kinnistud, mille omanik UAB Rusbelita ei ole. Seega kohustus UAB Rusbelita ees ei ole majanduslikult usutav. Sularahamaksete tegeliku sooritamise korral ei ole ettevõtja käitunud heas usus, on eelistanud üht võlausaldajat teisele ning ise seadnud ennast maksejõuetuse olukorda. Ettevõtjal oli 2019. a alguse seisuga kassajääk enam kui 700 000 eurot, millest oleks piisanud kõigi nõuete täitmiseks ja säilinud oleks märkimisväärselt käibevahendeid tavapäraseks majandustegevuseks. Ettevõtja on teadlikult
täitnud kohustusi valikuliselt, jättes täitmata kohustused MTA ees olukorras, kus deklareeritud andmetel oli ettevõtjal võimalik maksuvõlg tasuda. Saneerimiskava vastuvõtmisel olid UAB Rusbelita hääled otsustavad. Sans § 28 lg 5 p 1 kohaselt jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi. Ettevõtja on rikkunud SanS §-s 9 sätestatud vannet – kohtule on esitatud väärandmed ettevõtja kohustuste osas. Ettevõtja on esitanud olulise kohustusena UAB Rusbelita nõude, mis ei ole SanS § 43 tähenduses usutavalt tõendatud, selle suurus ja alus on ebaselge. Seda ei pea saneerimiskava hääletamisel arvestama. Kavale on vastu vaielnud SanS § 26 kohaselt võlausaldaja MTA, kelle avaldus on põhjendatud. Saneerimiskava kinnitamata jätmisel saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegselt SanS § 39 lg 2 p-de 3 ja 10 alusel. Kohus märkis, et saneerimiskavas on sobimatu tingimus – kava täidetakse, kui ettevõtja suudab vähemalt kuuekuulise perioodi kokkuvõttes teenida ärikasumit. Seega seatakse kava täitmine sõltuvusse ettevõtja käitumisest ja võlausaldajatel puuduks sisuline kontrollivõimalus ettevõtja majandustegevuse objektiivsete näitajate üle.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Müügiekspert esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2020 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saneerimiskava kinnitada või saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudus kohtul õiguslik alus MTA avalduse menetlemiseks, kuna MTA esitas avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks peale seaduses (SanS § 26) ettenähtud tähtaega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 tingimused avalduse menetlemiseks ei olnud täidetud. MTA oleks saanud esitada vastuväited UAB Rusbelita nõudele kava esialgsel kinnitamisel. Oluliste asjaolude õigeaegselt esitamata jätmine ja nendele hilisem tuginemine viitab menetlusõiguste kuritarvitamisele. Nii ettevõtjal kui saneerimisnõustajal tuli esitada oma seisukohad MTA hilinenud vastuväidetele, lisaks pidanuks UAB Rusbelita seaduslik esindaja andma kohtuistungil selgitusi. Kõik nimetatud toimingud pikendavad menetlust; 2) puudus MTA avalduse rahuldamiseks ja saneerimiskava kinnitamata jätmiseks alus. MTA väited on oletuslikud ega anna alust järeldada, et UAB-l Rusbelita ei ole nõuet ettevõtja vastu. Ka saneerimisnõustaja on selgitanud, et tal ei olnud põhjust ettevõtja esitatud andmetes kahelda; 3) ei ole ettevõtjale antud võimalust oma kohustust tõendada. Ettevõtja teatas 11.12.2019, et UAB Rusbelita seaduslik esindaja Riĉardo Žurinsko on nõus andma kohtuistungil selgitusi. Kohus ei pidanud selgituste andmist vajalikuks. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud ettevõtja 11.12.2019 ja saneerimisnõustaja 23.12.2019 selgitusi tehingu kohta. Ettevõtja on olnud koostöövalmis, otsinud võimalusi ettevõtluse arendamiseks (sõlminud täiendavad lepingud, et suurendada käivet, pakkunud enda poolt lisafinantseerimise võimalusi), aktiivselt suhelnud ja andud infot, kuid MTA pole andnud talle selgeid vastuseid, koostöö on sisuliselt välistatud ning vahetult peale 20.01.2020 kohtumäärust asuti uuesti kontosid arestima. Selle tulemuseks on pankrot, kuid kuna kogu põhivara väärtus on 60 270 eurot, siis on mõistetamatu, miks on seda eelistatud saneerimisele.
SANEERIMISNÕUSTAJA SEISUKOHT
7.Saneerimisnõustaja O. Kuklase esitas määruskaebuse kohta seisukoha, mille kohaselt: 1) ei olnud saneerimisnõustajal vaatamata kahtlustele alust UAB Rusbelita nõuet vaidlustada. UAB Rusbelita ja ettevõtja vahelise lepingu oleks saneerimisnõustaja saanud panna kahtluse
alla juhul, kui see oleks vastuolus tõendite ja/või Eesti avaliku korraga ning taoliste lepingute aktsepteerimine oleks vastuolus Eesti õigussüsteemi ja selle põhiväärtustega. MTA vaidlustas nõude peale seda, kui saneerimiskava oli vastu võetud. UAB Rusbelita seaduslik esindaja R. Žurinsko on võimalik kohtus vande all üle kuulata ning vajadusel pöörduda ka õiguskaitseorganite poole. Saneerimisnõustaja on palunud MTA-l esitada oma kahtluste tõendamiseks tõendid, mida MTA pole seni esitanud; 2) on ettevõtja majandusolukord peale saneerimiskava kinnitamist oluliselt muutunud. Nõustajal ei ole võimalik hinnata, kas ettevõtja suudab saneerimistoimingutega seotud vaidlustuse tõttu saneerimiskava täita. Maksuvõlad on kasvanud, kuid olukorras, kus ettevõtja tegevus on olnud saneerimismenetlusest ja MTA sanktsioonidest pikka aega häiritud, on see loogiline. Pankrot ei oleks ei võlausaldajatele ega ettevõtjale parem lahendus kui saneerimine.
VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
8.Müügiekspert Invest OÜ toetab määruskaebust. Seisukoha kohaselt oleksid saneerimisega kõige paremini tagatud kõikide võlausaldajate huvid. Ettevõtja suudaks edasi tegutseda. Alternatiiviks on pankrot, kus võlausaldajatel oleks võimalik tagasi saada murdosa summadest.
9.Almet OÜ toetab määruskaebust.
10.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud. Seisukoha kohaselt: 1) esitas maksuhaldur avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks SanS § 26 järgi tähtaegselt (vastuväide saneerimiskava vastuvõtmisele 21.10.2019, seisukoht kohtule 25.10.2019, tähtaeg saneerimiskava kinnitamiseks oli 28.10.2019). Saneerimiskava kinnitamiseks pidas kohus kohtuistungi ning nii ettevõtja kui maksuhalduri seisukohtade esitamine toimus SanS § 28 lg 4 alusel. Maksuhaldur esitas seisukohad koos tõenditega nii varakult kui võimalik ning tuginedes asjaoludele, mis ilmnesid ettevõtja esitatust. Lahenduse viibimise põhjustasid ettevõtja vastuolulised selgitused. Saneerimisseaduse kohaselt ei ole võlausaldajal võimalik saneerimismenetluse ajal esitatud nõuete osas vastuväiteid esitada. Saneerimiskava vastu hääletamisel lähtus maksuhaldur saneerimiskavas esitatud asjaoludest. Maksuhalduril ei ole võimalik kõiki ettevõtja tehingupartneritega seotud asjaolusid kontrollida, võlausaldaja juhtis kohtu tähelepanu asjaoludele tuginedes SanS § 28 lg-le 5; 2) on kohus toonud välja asjaolud, mis kinnitavad, et UAB Rusbelita nõue ei ole SanS § 43 tähenduses usutav. Ettevõtjale anti võimalus kohustust tõendada. Kohus korraldas 18.10.2019 kohtuistungi ja esitas ettevõtjale mitu nõuet asjaolude selgitamiseks. Ettevõtja ei suutnud nõude olemasolu tõendada ning esitas tegelikkusele mittevastavat informatsiooni ja tõendeid; 3) ei saa nõustuda väitega, et MTA ei ole andnud ettevõtjale selgeid vastuseid ja et koostöö on välistatud. Ettevõtjal oli võimalik tutvuda kõikide maksuhalduri seisukohtadega. Ettevõtja pakkus lisafinantseerimisi võimalusi, kuid ei võtnud vastu meetmeid, mis oleksid ettevõtja selgitatut kinnitanud. Kohus märgib õigesti, et ettevõtja täitis teadlikult kohustusi valikuliselt, jättes täitmata kohustused MTA ees olukorras, kus ettevõtjal oli võimekus maksuvõlg tasuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata.
Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatuga ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu määruses esitatud põhjendusi.
12.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
12.1.Maakohus jättis saneerimiskava kinnitamata SanS § 28 lg 5 p 1 alusel, kuna leidis, et võlgnik on rikkunud SanS §-s 9 sätestatud ettevõtja vannet ning esitanud kohtule valeandmeid võlgniku kohustuste kohta. Seejuures viitas maakohus MTA seisukohale, milles taotleti saneerimiskava kinnitamata jätmist. Määruskaebuses leitakse, et kuna MTA esitas vastuväite SanS § 26 p-s 1 ettenähtud tähtaega rikkudes, siis ei tohtinuks maakohus sellega arvestada (TsMS § 331 lg 1). Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt esitas MTA seisukoha saneerimiskavale 25.10.2019 (I kd, tl 104108), milles ta vaidles saneerimiskavale vastu. Nimetatud seisukoht on esitatud SanS §-s 26 ja § 10 lg 2 p-s 3 ettenähtud tähtaja jooksul. Asjaolu, et konkreetse vastuväite, millele maakohus tugines saneerimiskava kinnitamata jätmisel, esitas MTA 29.11.2019 (II kd, tl 106-108), ei anna alust järeldada, et maakohus ei tohtinuks sellega arvestada. Saneerimisavalduse läbivaatamine toimub hagita menetluse sätete järgi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Maakohus on asja läbivaatamisel eelnimetatud sätetest juhindunud ning määruskaebuse esitaja väide menetlusõiguste kuritarvitamisele MTA poolt on põhjendamatu. Maakohtu 18.11.2019 istungi protokollist (II kd, tl 1-2) nähtuvalt andis maakohus saneerimisnõustajale täiendava tähtaja saneerimiskava täpsustamiseks ning sellest tulenevalt MTA-le täiendava tähtaja täpsustusele vastamiseks. Võlgnik esitas maakohtule seisukoha 15.11.2019 (II kd, tl 4-22) ning saneerimisnõustaja 25.11.2019 (II kd, tl 38-40). Seejärel esitas MTA täiendava seisukoha 29.11.2019 (II kd, tl 48-69), milles vaidlustas UAB Rusbelita nõude 441 560 eurot. Eelnevast nähtub, et MTA 29.11.2019 seisukoht on esitatud maakohtu nõudel ja TsMS § 477 nõudeid järgides. 18.11.2019 kohtuistungi protokollist nähtuvalt menetlusosalised kohtu antud tähtaegadele vastuväiteid (TsMS § 333) ei esitanud, kuigi ka kohtuistungil arutati kinnistute ostmisega seonduvaid asjaolusid. Samuti ei ole võlgnik pärast MTA 29.11.2019 seisukoha esitamist ja kohtu poolt selle asja materjalide juurde võtmist, kohtu tegevusele vastuväidet esitanud, kuigi on esitanud maakohtule mitmeid seisukohti (näiteks 02.12.2019; 09.01.2020). Seega on võlgnik TsMS § 333 lg 2 kohaselt kaotanud õiguse tugineda määruskaebuses kohtu tegevusele MTA 29.11.2019 vastuväitega arvestamisel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui ei kohalduks TsMS § 333 lg 2, oli maakohtu poolt MTA 29.11.2019 seisukoha võtmine asja materjalide juurde põhjendatud, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei põhjustanud see asja lahendamise venimist ning MTA-l oli ka mõjuv põhjus (kohtu korralduse täitmine) seisukoha hilisemaks esitamiseks.
12.2.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada, kuna võlgnik on esitanud valeandmeid oma kohustuste kohta. Konkreetselt on võlgnik kinnitanud, et UAB-l Rusbelita on tema vastu nõue summas 441 560 eurot, mis põhineb 10.01.2018 lihtkirjalikul lepingul, millega võlgnik ostis 4 kinnistut. Maakohus on nimetatud nõudega seonduvaid asjaolusid käsitlenud määruse leheküljel 8 ning asunud põhjendatud seisukohale, et võlgniku sellekohased väited ei ole usutavad, kuna nõude alus ja suurus on ebaselge. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega.
Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et maakohtu vastavad põhjendused on kooskõlas MTA 29.11.2019 ja 11.12.2019 seisukohtades ja nendele lisatud tõendites kajastatuga. Ühtegi tõendit ega usutavat põhjendust, mis kummutaks maakohtu järeldused, ei ole võlgnik maakohtu menetluses ega määruskaebuses esitanud. Seega on kõik võlgniku vastuväited paljasõnalised ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Põhjendatud ei ole ka see määruskaebuses esitatud väide, et võlgnikule ei antud võimalust oma kohustuste tõendamiseks. Võlgniku 11.12.2019 vastusele (II kd, tl 137-138) ei ole lisatud ühtegi tõendit ning selles puuduvad usutavad selgitused, miks sõlmiti kinnistute ostulepingud lihtkirjalikus vormis ning miks toimusid sularahamaksed summas 757 170 eurot 10.01.2018 sõlmitud lepingu täitmiseks 2019. aastal. Seejuures ei ole võlgnik lükanud ümber ka seda MTA tõendatud seisukohta, et UAB-le Rusbelita lepingus märgitud kinnistuid ei kuulunudki. UAB Rusbelita vastuses määruskaebusele esitatud tõendamata väited ei anna samuti alust maakohtu määruse tühistamiseks.
13.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.