Osaühing Aktiva Finants hagi A M vastu võla nõudes
Hagihind
1338,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: M R (OÜ Julianus Inkasso, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: xxx); Kostja: A M (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A M hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 1054,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 148,84 eurot.
3.Mõista kostjalt A M hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt (1054,49 eurot) alates 26.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam, kui 905,65 euro ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 50 euro nõudes.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda. 5.2 Mõista kostjalt A M välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 278,40 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (278,40 eurot) tuleb A M’il tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-19-121836 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesMil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 13.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A M’ilt (kostja) 2726,48 euro saamiseks. Kohus tegi 02.09.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.10.2019. A M esitas 05.11.2019 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 06.11.2019 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.11.2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1054,49 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 149,40 eurot ja viivis alates 26.11.2019 kuni põhinõude summas 1054,49 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja 08.03.2016 krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidilimiidiks oli 2000 eurot. 08.03.2016 võttis kostja krediidikontolt välja krediiti summas 2000 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingujärgseks intressi aastamääraks 47,88% ja krediidi kulukuse määr 60,96% aastas. xxx ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles 04.04.2017 ja loovutas 01.03.2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda laen koos intressiga tagasi maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul igakuiste maksetena iga kuu 8. kuupäeval ehk ajaperioodil 08.04.2016 kuni 08.04.2018, tasudes igakuiselt põhikohustuse katteks mitte vähem kui 83,33 eurot kuus (2000/24=83,33). Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 1 koosneb minimaalne kuumakse krediidi põhiosast ja kogunenud intressist ning vastavalt põhitingimustele kohustus kostja tasuma intressi 47,88% aastas kasutuses olevalt krediidisummalt. Kostja on enne lepingu ülesütlemist oma kohustuste katteks sooritanud kokku 1206,54 eurot järgnevalt: 20.01.2017 ülekanne summas 146,15 eurot; 20.12.2016 ülekanne summas 130 eurot; 06.12.2016 ülekanne summas 150 eurot; 08.09.2016 ülekanne summas 128,62 eurot; 10.08.2016 ülekanne summas 128,77 eurot; 18.07.2016 ülekanne summas 129,00 eurot; 11.06.2016 ülekanne summas 128,76 eurot; 15.05.2016 ülekanne summas 132,43 eurot; 20.04.2016 ülekanne summas 132,81 eurot. Hageja loeb sellega tasutuks maksegraafikujärgsed osamaksed 1-7 summas 1070,72 eurot, millest 583,31 eurot on krediidi põhiosa ja 487,41 eurot intress.
4.Hageja loeb tasutuks 8. osamakse krediidi põhiosa summas 57,45 eurot ja osaliselt tasutuks intressi osamakse summas 135,82 eurot. Lepingu ülesütlemisel andis xxx kostjale eelnevalt 14päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Sellega muutus sissenõutavaks kogu krediidisumma 1359,24 euro ulatuses (2000-583,31-57,45). Lepingu ülesütlemise ajaks oli intress summas 195,25 eurot sissenõutavaks muutunud järgnevalt: 08.11.2016 osamakse intressi jääk summas 4,96 eurot;
2-19-121836 08.12.2016 osamakse intress summas 52,33 eurot; 08.01.2017 osamakse intress summas 50,73 eurot; 08.02.2017 osamakse intress summas 47,44 eurot; 08.03.2017 osamakse intress summas 39,79 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostja perioodil 11.05.2017 kuni 19.02.2018 oma kohustuste katteks sooritanud makseid summas 500 eurot, millega hageja loeb tasutuks võlgnevuses intressi 195,25 eurot ning on põhivõlgnevusest arvestanud maha 304,75 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on põhivõla jääk 1054,49 eurot (1359,24-304,75).
5.Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste p 12.5. alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud; Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 9.3 kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuna kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt seadusjärgsele intressimäärale. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase kostja poolt oma kohustuste katteks sooritatud maksele järgnevast kalendripäevast 20.02.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.11.2019 valemi abil: põhivõlgnevus (1054,49) x viivitatud päevade arv (644) x seadusjärgne viivisemäär. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 149,40 eurot.
6.Hageja selgitas, et erinevus maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud summade vahel tuleneb sellest, et hageja on hagimenetluses teinud ümberarvestused ning loobunud suurest osast intressist ja lepingujärgse arvestuse kohaselt sissenõutavaks muutnud viivisest. Kui endine võlausaldaja on arvestanud kostja poolt sooritatud maksed eelkõige sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete katteks, siis hageja on lähtunud põhimõttest, mille kohaselt on arvestanud maksed eelisjärjekorras põhinõude katteks. See ei tähenda, et maksekäsus esitanud andmed oleksid valed, sest tuginevad endiselt võlausaldajalt saadud infol ja lepingu alusdokumentidel.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 29.01.2020 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu ega loe põhjendatuks nõutavat summat 1338,25 eurot. See on kostja jaoks arusaamatu ja summad ei ole üheselt mõistetavad. Tegemist on summadega, mida erinevad äriühingud on kostjalt nõudnud. OÜ xxx nõudis 13.04.2017 2253,88 eurot, millega kostja ei saanud nõustuda, kuna summa oli põhjendamatult suur. Seejärel ilmus järgmine äriühing xxx OÜ ja nõudis kostjalt 2949,91 eurot. Sellega kostja samuti ei nõustunud ja xxx OÜ esitas nõude Pärnu Maakohtule summas 2867,11 eurot, millega kostja ei nõustunud, kuna summa oli põhjendamatult ning arusaamatult suur. 25.11.2019 esitas hageja nõude Harju Maakohtule summas 1253,89 euro. Kostja on välja toonud viis erinevat nõuet, mis viitab sellele, et need äriühingud tegelevad teadlikult valeandmete esitamisega ja raha väljapressimisega ebateadlikelt inimestelt, samas hirmutades ning ähvardades kostja maine kahjustamisega avalikkuse ees. Kriminaalõiguse koodeksis on öeldud, et pettus sooritatakse, kasutades ära teise inimese teadmatust, tekitades talle sellega kahju. Kostja on nõus kompromissi sõlmimisega summas 663,36 eurot, tasudes maksegraafiku alusel 50 eurot kuus alates 05.05.2020. Kostja ei nõustu mitte ühegi lisakuluga.
2-19-121836
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Vaidlus puudub, et kostja sõlmis xx OÜ-ga 08.03.2016 krediidikontolepingu nr xxx, mille alusel võttis laenu 2000 eurot (dtl 54-59, 62). Lepingu alusel kohustus kostja saadud laenu koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul, s.o ajaperioodil 08.04.2016 kuni 08.04.2018. Peale krediidikontolepingu nr xxx sõlmimist on kostjalt hageja arvestuste kohaselt toimunud laekumisi kokku 1206,54 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist 500 eurot, millest on arvestatud põhinõude katteks kokku 945,51 eurot (583,31+57,45+304,75) ning intressinõude katteks 818,48 eurot (487,41+135,82+195,25). Intressinõue on tervikuna tasutud ja põhinõude jääk seisuga 25.11.2019 on 1054,49 eurot. xxx ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles 04.04.2017, millele eelnes täiendava tähtaja andmine võlgnevuse tasumiseks (dtl 60) ning loovutas 01.03.2018 kostja vastase nõude hagejale (dtl 61).
10.Kostja pole esitanud põhjendatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ja loovutamise suhtes, vaid on viidanud, et mitmed äriühingud on temalt nõudnud erinevaid summasid sama nõude katteks ja kõik nõuded on olnud põhjendamatult suured. Kostja vastuväide, et temalt nõudsid võlga lisaks hagejale veel teised äriühingud, ei mõjuta asja lahendamist. Kohus lahendab käesolevas menetluses üksnes kohtule esitatud hagiavalduse hageja ja kostja vahelises vaidluses ega anna hinnangut teiste äriühingute käitumisele. Kohus selgitab, et kostja pole oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tagastamata laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused.
11.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna kostja vastuväited on täies ulatuses tõendamata ja põhjendamatud, ei saa kohus neid ka arvesse võtta.
12.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. xxx on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastas hageja kostjale 08.03.2016 laenu summas 2000 eurot 24 kuuks ja laenu krediidi
2-19-121836 kulukuse määr on 60,96% aastas (vt dtl 57). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr märtsis 2016 oli 21,65%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv.
13.Kohus leiab, et hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (dtl 54-62). Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1054,49 eurot.
14.Samuti on iseenesest põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ja lisanduva viivise nõue protsendina põhinõudelt alates 26.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud, sest ka hageja põhinõue on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Siiski leiab kohus, et hageja viivise arvestus seisuga 25.11.2019 summas 149,40 eurot (vt dtl 66) on ebatäpne. Hageja on ekslikult lähtunud viivise aastamäärast 8,03%, õige olnuks lähtuda viivise aastamäärast 8%. Seetõttu leiab kohus, et lähtudes viivise aastamäärast 8% moodustab sissenõutavaks muutunud kostja viivisvõlgnevus 25.11.2029 seisuga 148,84 eurot.
16.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 50 eurot väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud sissenõudmiskulu puudutavad kirjad saadetud xx ja xxx poolt (dtl 63-65). Seega hagiavaldusest nähtuvalt on kolmandad isikud xx ja xx (mitte võlausaldaja ise) saatnud kostjale võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmandate isikute poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmandate isikute vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise
2-19-121836 tunnihinnaga kolmandad isikud osutasid. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas kolmandate isikute kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa.
17.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1054,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 148,84 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 26.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8710, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa 1054,49 eurot. Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 96% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 4% ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest 600 eurot (dtl 67-68; dtl 97-98), kokku 800 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele.
20.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduse koostamisega seotud kulude eest ja hilisemate menetlusdokumentide eest õigusabikulusid nõudnud ei ole. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (200+90) 290 eurot.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 278,40 eurot (s.o 290-st eurost 96%). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 Mib kohus hageja taotluse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises
2-19-121836 lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud ja kostja ei ole tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu tuleb eeldada, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ A Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.