Hageja: V K (sünd: zzz; e-post: zzz) Hageja lepinguline esindaja: Natalja Šibalova (e-post: [email protected] Kostja I: R Z (isikukood z) Kostja II: O Z (isikukood z) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista O Zlt ja R Zilt solidaarselt V Ki kasuks võlgnevus 43 763 (nelikümmend kolm tuhat seitsesada kuuskümmend kolm) eurot 68 senti.
3.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud osapoolte endi kanda.
4.Välja mõista 27.04.2019 O Z poolt ekspertiisikulude ettemaksust Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kasuks ekspertiisikulud 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot, mis kanda Riigi Tugiteenuste Keskusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arvele. Saata otsus menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apel-
2-18-18709 latsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.Kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ka G ja Z S ning B A 01.08.2015 laenulepingu, mida tõendatakse 01.08.2015. a võlakirjaga. Vastavalt võlakirja tingimustele anti laenusaajatele S Zile ja A Bile protsendilist laenu 50 000 USA dollarit tähtajaga kuni 01.06.2016. a intressiga 9,6 protsenti aastas. Viivis tähtaegselt tasumata jäänud summalt oli 0,05% iga viivitatud päeva eest. 400 USA dollarit protsente kohustusid laenusaajad tasuma igakuiselt. Trahvisanktsioonid igakuise maksega viivitamisel 1,5% iga viivitatud päeva eest. Laenuandja ning laenusaajad leppisid kokku võlakirjaga, et igakuist kokkulepitud summat 400 USA dollarit hakatakse üle kandma kuni 5, kuupäevani iga kuu laenuandja poolt näidatud panga arveldusarvele.
2.10.09.2016 laenusaaja S Z suri ja vastavalt 07.11.2016 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele nr 3313 läks kogu pärandvara üle tema pärijatele: • O Zle, isikukood z – 1⁄2 mõttelises osas • R Zile, isikukood z – 1⁄2 mõttelises osas
3.12.12.2016 sõlmisid laenuandja G Ka ja V K (nõude loovutamise kokkuleppe, millega esmane võlausaldaja loovutas uuele võlausaldajale võlakirjast tuleneva nõude laenusaajate vastu. 25.10.2018 esitas laenusaatja A B kinnituskirja, millega kinnitas, et oli kirjutanud võlakirja formaalselt, raha laenuandjalt ei võtnud ning laenusaajalt S Z seoses võlakirjaga ei raha ega muid mingeid finantsilisi ja materiaalseid vahendeid ei saanud.
4.12.11.2018 saatis hageja V K kostjatele pretensiooni-nõude, millega tegi ettepaneku esitada kümne kalendripäeva jooksul vabatahtlikus korras kirjalikul kujul vastus nende finantskohustuste täitmise konkreetsete tähtaegade ja summade kohta. Samas pretensioonis teavitas hageja kostjaid, et vastuse mitteesitamisel on sunnitud pöörduma kohtusse rahaliste vahendite sunniviisiliseks sissenõudmiseks.
5.Nõude esitamise päeva seisuga oli võlakirja järgi tasumata võlg 50 000 USA dollarit, intress summas 8 800 USA dollarit (400 USA dollarit kuus perioodi eest alates jaanuarist 2017 kuni oktoobrini 2018), leppetrahvi 0,05% päevas kohustuste täitmisega viivitamise eest alates 1. aprillist 2016 (952 päeva), mis moodustab 23 800 USA dollarit. Seega, võlgnevuse kogusumma oli nõude esitamise päeva seisuga 82 600 USA dollarit. Määratud tähtajaks vastus kostjatelt ei ole kätte saanud. Samuti ei vastanud kostja I hageja lepingulise esindaja poolt kostja I telefoninumbrile 06.12.2018 saadetud ettepanekule lahendada antud asja kompromissiga, et vältida pöördumist kohtusse.
2-18-18709
6.Kuna laenusaaja S Z on surnud ja vastavalt 07.11.2016 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele nr 3313 on kogu pärandvara üle läinud tema pärijatele O Zle ja R Zile, siis esitab hageja hagiavalduse laenusaaja S Zi pärandvarast tuleneva kohustuse täitmise nõudes O Z ja R Zi vastu.
7.Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Käesoleva hagi esitamise päeva seisuga on Euroopa Keskpanga päevakursi alusel arvutatud hagihind on: Põhinõue 50 000 USA dollarit - 43 763.68 eurot Laenu intress 8 800 USA dollarit - 7 702.41 eurot Viivis 23 800 USA dollarit - 20 831.51 eurot Kokku 82 600 USA dollarit - 72 297.59 eurot
8.Hageja palub 23.01.2019 täpsustatud seisukohas välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlakirjast tulenevate kohustuste täitmiseks raha kogusummas 82 600 USA dollarit = 72 297.59 eurot sh: 1) Põhinõue 50 000 USA dollarit - 43 763.68 eurot 2) Laenu intress 8 800 USA dollarit - 7 702.41 eurot 3) Viivis 23 800 USA dollarit - 20 831.51 eurot Välja mõista kostjatelt hageja kasuks hagiavalduse esitamisel kantud kohtukulud 1100 eurot (riigilõiv). Välja mõista kostjatelt hageja kasuks hagimenetluse käigus tekkivad muud hageja menetluskulud. Hageja esitab menetluskulude nimekiri enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist.
9.31.01.2019 esitatud seisukohtades leiab hageja, et kostja väidetel, et nad ei teadnud laenu võtmisest, ei ole tähtsust, kuna laen on üle läinud pärimisega. Antud asjas omab tähendust vaid asjaolu, et S Z võttis endale 01.08.2015 võlakirjas fikseeritud võlakohustused. Kostjad väidavad, et võlakirjas olev võlausaldaja allkiri erineb oluliselt kohtule hagiavalduse lisana esitatud võlakirjas olevast allkirjast ning kahtlevad võlakirja autentsuses. Kostjate väited on põhjendamatud ja põhinevad vaid võlakirja ärakirjade visuaalsel vaatlusel.
10.Kostjad leiavad, et tegemist on kahe isikuga, kes esinesid võlakirja koostamisel võlgnikena (S Z ja A B). Hagiavalduses hageja juba väljendas oma seisukoha, et vastavalt VÕS §-le 65 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Antud juhul, kuna solidaarvõlgnikuks olev laenusaaja A B kinnitas, et oli kirjutanud võlakirja formaalselt, raha laenuandjalt ei võtnud ning laenusaajalt S Zaviya-lov seoses võlakirjaga, ei raha, ega muid mingeid finantsilisi ja materiaalseid vahendeid ei saanud, otsustab uus võlausaldaja V K esitada hagi võlakirjast tulenevate kohustuste täitmise nõudes solidaarvõlgnikuks oleva laenusaaja S Zi vastu tema pärijate näol. Asjaolu, et just S Z tegelikult võttis laenu G Kalt ning maksis sellest perioodilised laenuintressid tõendab nendevaheline e-kirjavahetus ja võlausaldaja G Ka arveldusarvele laekunud laenuintressid just S Zi arveldusarvelt.
11.Laenulepinguga ehk 01.08.2015 võlakirjaga võttis S Z endale kohustused tagastada võetud raha ja maksta sellest laenuintressi. Võlakirjas on selgesõnaliselt määratud, et kogu summa viiskümmend tuhat USA dollarit on üle antud võlausaldajalt võlgnikele. Võlakirja pooled kinnitasid seda oma allkirjadega. S Z võttis laenu G Kalt ning maksis sellest perioodilised laenuintressid, mis tõendab nendevaheline e-kirjavahetus ja võla-usaldaja G Ka arveldusarvele S Zi arveldusarvelt laekunud laenuintressid. Seega, raha üleandmine S Zile on tõendatud tema allkirjaga võlakirjas,
2-18-18709 e-kirjavahetusega ning võlausaldaja G Ka arveldusarvele laenuintresside laekumisega. Seega võlakirjast tulenevad Segey Zi kohustused on üle läinud pärijatele O Zle ja R Zile.
12.Hageja 03.02.2020 lõpliku seisukoha kohaselt jääb hageja esitatud nõude juurde ja palub kostjatelt välja mõista solidaarvõlgnevuse. Hageja leiab, et võlg on tõendatud, esitatud on kaks võlakirja, mis tõendavad laenu saamist. Võlgnevus on kostjatele üle läinud pärimisega, mistõttu ei pidanudki nad sellest enne pärandi avanemist teadma. Asjas teostatud ekspertiis kinnitab hageja selgitusi võlakirja allkirjastamise suhtes ja laenu andmise kohta. Ekspertiis kinnitab, et 01.08.2015 võlakiri ei ole võltsitud. Mingit ühist äri S Zil ja V Kil ei olnud. See pole millegagi tõendatud: pole näidatud mingeid rahasummasid, dokumente ega vastastikuseid lepinguid. Ainult sõnad selle kohta, et kui kalapüügi toodangut hakatakse Tšehhis realiseerima, siis hakkab V K saama sellest tulevikus mingi protsendi.
13.19.08.2015. a kirjavahetus S Zi ja V Ki vahel ei ole S Zi laenuga (vastavalt 01.08.2015 võlakirjale) kuidagi seotud. Ei ole mingeid tõendeid, et V K investeeris raha kalapüügi toodangu turundusse.
14.Vaatamata sellele, et selles asjas ei ole tähendust asjaolul, kas O Z oli teadlik laenu võtmisest S Zi poolt või mitte, leiab hageja, et tuleb siiski võtta arvesse ka A Bi kirjalikku kinnitust (dokument on kohtule esitatud 09.12.2019) selle kohta, et 50 000 USA dollarit sai Z S Ka G käest laenuks intressi eest vastavalt 1. augusti 2015 võlakirjale ning kuni oma surmani 2016. aasta septembris ta raha ei tagastanud. Tema abikaasa Za Oga suhtlesin ma pidevalt mitme aasta jooksul, kuni 2018. aasta lõpuni. Za O alati teadis sellest laenust ja igakuiselt makstavast intressist.
15.Ülaltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et hagiavalduses toodud nõude põhjendamiseks on esitatud palju tõendeid selle kohta, et S Z võttis G Kilt 50 000 USA dollarit (43 763.68 EUR) koos intressikohustustega laenu, 01.08.2015 võlakiri ei ole võltsitud, laenu ei ole tagastatud ning seega võlakirjast tulenevad S Zi kohustused on täitmata ning üle läinud täies ulatuses pärijatele O Zle ja Rostslav Zile, kes kohustavad neid täitma.
Kostjate seisukohad
16.Kostjad oma vastuses leiavad, et hagiavaldus on täies ulatuses põhjendamatu ja ei vasta tegelikkusele. Kostjad ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses nende vastu esitatud nõudeid.
17.Vaidlust ei ole asjaolus, et 10.09.2016 S Z suri ja vastavalt 07.11.2016 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele nr 3313 on R Z ja O Z S Z pärijad. S Zi abikaasa O Zle ei ole teada, et tema abikaasa oleks kunagi kolmandatelt isikutelt laenu võtnud. Eelnevast tulenevalt on eluliselt ebausutav, et S Z oleks abikaasa teadmata teinud üksi eluliselt tähtsa otsuse võtta laenu nii suures summas ja sellest abikaasat isegi mitte teavitanud. Kostjatel on alust arvata, et hageja poolt hagiavalduse lisadena kohtule esitatud võlakirjad on võltsitud ning võlausaldaja allkiri erineb oluliselt kohtule hagiavalduse lisana esitatud „Võlakirjas“ olevast allkirjast. Samuti äratab kahtlust dokumendi autentsuse koha pealt asjaolu, et hagiavaldusele lisatud võlakirjas on täiesti loetav ühe allakirjutanu ehk laenusaaja A Bi allkiri, kuid teise allakirjutanud laenusaaja allkiri pole loetav. Kui dokument on allkirjastatud samal ajal ja samas kohas, on kahtlust äratav tõsiasi, et ühe allakirjutanu allkiri on säilinud täiesti loetavana ja teise oma mitte. Ei ole eluliselt usutav, et samas dokumendis on kirja kvaliteet valikuliselt tuhmunud. Kusjuures ülejäänud dokumendi osas tuhmumist ei esine. Samuti erineb võlausaldaja allkirja värv ja kvaliteet laenusaajate omast oluli4
2-18-18709 selt. Ka pealiskaudsel vaatlusel on näha, et võlausaldaja allkiri on kõnealusesse dokumenti lisatud hiljem kui teised allkirjad.
18.Samuti pole tõendatud raha üle andmine hagejalt kostjatele. Võlakirjas on märgitud kaks isikut S Z ja A B. Kostjatele ei ole aru saadav, mis eesmärgiga on A B võlakirjas märgitud. Mida tähendab “formaalselt kirjutatud võlakirja”? Kostja loeb dokumendist välja, et eeldades dokumendi ehtsust, on tegemist kahe isikuga, kes esinesid võlakirja koostamisel võlgnikena. Võlakirjast ei tulene kus kohas ja mis viisil, samuti kellele konkreetselt oli raha üle andnud. Kostjad väidavad, et 2015. a. aastal ei ole S Z Prahas käinud, seega ei saanud ta võlakirjas märgitud summat sularahas võtta. Vastavat ülekannet tema arvele ei ole samuti võlausaldaja poolt kunagi tehtud. Võlakirjas on märgitud selle allakirjutamise kohaks Praha. Seega pidid pooled füüsiliselt kohtuma Prahas ja raha üleandmine pidi toimuma samuti Prahas. Augustis 2015 pooled veetsid aega koos Lätis Jurmalas, seega S Zi käimine Prahas on absoluutselt välistatud.
19.Kokkuvõtvalt jäävad kostjad oma seisukoha juurde ja leiavad, et antud hagiavaldus on täies ulatuses põhjendamatu. Hagiavalduses märgitud faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele. Kostjad vaidlustavad V Ki hagi R Zi ja O Z vastu täies ulatuses ning paluvad jätta hagiavaldus rahuldamata. Samuti paluvad kostjad jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
20.Kostja märgivad 10.01.2020. a täpsustavas seisukohas, et S Zi ja V Ki vahel olid ärisuhted. S Z müüs Tsehhi, Saksamaale ja Venemaale kalandusega seonduvaid tooteid. S tegeles müügiga, ja see äri töötab siiamaani. Ülekannetest, mida S Z tegi Kite arvele, kirjutas S Z 19.08.2015: „ Esimese protsendi Teile Aga tasusin ma ainult sellepärast, et see oli esimene Tšehhi raha! Ja see ei olnud õige! Kuid oli esimene rõõmutunne! Aga ärieeskirjade järgi, kuni tehing ei ole lõpule viidud, mingeid protsente kellelegi ei maksta! Nii käib kogu maailmas - Ka Venemaal ja Tšehhis!!! Kohe: kui nad on lõpule viidud täiel määral, muidugi makstakse ka protsendid! Ja see on õiglane! Muidu kukub kuidagi imelikult välja, kui neid üldse ei maksta välja, kes siis hüvitab minu kahjud?!“ Ärisuhete olemasolu kinnitab ka 19. august 2015 kirjavahetus.
21.Eeltoodust tulenevalt ei teki mingisugustki alust eeldada, et Ki ja Zi vahel oleksid olnud suhted, mis põhineksid laenulepingul. Tegemist on ärimeestega, kes tegelevad kalandusega seotud toodete müügiga välismaal ning partneriga, kes ootab protsenti müügitehingutelt teenitud kasumist. Samas ei ole see partner tema oma sõnul mingisugustest lepingutingimustest kuulnud ja need teda ei huvitagi. Kirjavahetusest on näha, et müügitegevus ei toimi just suurepäraselt ja S Z on korduvalt selgitanud, et edukaks toodete müügis on vajalik uus investeering, et korraldada toodetele korralik reklaam, mis toetaks müügitegevust. Kuna müük ei olnud ilma reklaamita tulemuslik, ei laekunud ka oodatud rahad ja S Zil ei olnud võimalik teistele osapooltele enam ülekandeid teha. Seega on kostjad endiselt seisukohal, et ei teadnud, et S Z oleks kolmandatelt isikutel laenu võtnud ja ka pärimistoimikus sisalduvate andmete hulgas kohustusi kolmandate isikute ees pärimisõiguse tunnistuse koostamise ajal ei olnud.
22.Kostjate 17.02.2020. a lõpliku seisukoha kohaselt on neil on alust arvata, et 01.08.2015. a võlakiri on võltsitud ja S Z ei ole laenu võtnud. Kostjate kahtlusi on kinnitanud ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut oma ekspertiisiaktis nr 19E-DM0016. Ekspertiisiaktis on väga täpselt ja lihtsalt selgitatud asjaolu, et hageja poolt tõendina esindatud võlakirja dokument ei ole ühtne tervik, vaid koosneb kahest üksteise peale asetatud kihist: võlausaldaja allkirjakujutisega kiht on lisatud digitaalse Võlakirja kihile, millel võlausaldaja allkiri eelnevalt puudus, ning neid kihte on võimalik üksteisest eraldada. Seega, võlausaldaja allkiri ei ole kirjutatud käsitsi dokumendi paberkoopiale ja see sisse skanneritud, vaid allkiri on monteeritud dokumendile digitaalselt.
2-18-18709
23.Samuti on ekspertiis kirjeldanud võimalikku lõpliku dokumendi saamist digitaalse monteerimise teel. Ekspertiis ei ole välistanud ka võimalust, et võlgnike nimede ja allkirjade kujutised on võlakirja tekstile digitaalselt juurde monteeritud mõnelt teiselt dokumendilt. Seejärel on dokument paberile trükitud ja võlausaldaja poolt käsitsi allkirjastatud. Samuti ei ole võimalik määrata võlakirja koostamise ja allkirjastamise aega. Enne kohtuekspertiisi läbiviimist esitas hageja oma selgitused 01.08.2015 võlakirja allkirjastamise asjaolude kohta koos seda tõendava e-kirjavahetusega. Nagu tõendab e-kirjavahetus, allkirjastati võlakiri e-kirjade vahetamise teel ning ei olnud vajadust 01.08.2015. a võlakirja ekspertiisi läbiviimises ning asja venitamises, et saada vastused kostjate poolt eksperdile esitatud küsimustele. Kostjad ei pea hageja sellist selgitust eluliselt usutavaks, et tänapäeval oleks vaja ühe dokumendi allkirjastamiseks seda korduvalt trükkida ja skaneerida. Samuti ei ole kuidagi loogiline ekspertiisi poolt tuvastatud asjaolu, et võlausaldaja G Ka nimelt allkirjastatud lillakas-sinise värvainega kirjutusvahendiga on tehtud täiendusi võlgnike allkirjajoontesse, tõenäoliselt samaaegselt ja sama kirjutusvahendiga. Kostjatele jääb selgusetuks asjaolu milleks võlausaldajal oli vaja võlgnike allkirjakujutisi oma käega ja oma kirjutusvahendiga üle kirjutada? Kõike eeltoodut arvestades on alust arvata, et hageja poolt esitatud võlakiri on võltsitud või vähemalt ei ole seda isiklikult allkirjastanud S Z, vaid tema allkirjakujutis on dokumendile digitaalselt monteeritud mingisugusest teisest dokumendist. Seega võlakirja ehtsust on vaidlustatud ja sellele tugineda hagejal ei ole võimalik.
24.Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt esitatud võltsitud võlakirjade alusel raha antud ja vastu võetud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et esitatud võlakirjade alusel raha anti üle. Kostjad selgitavad veelkord, et S Zi ja V Ki vahel olid ärilised suhted. S Z müüs Tsehhi, Saksamaale ja Venemaale kalandusega seonduvaid tooteid. S tegeles müügiga, ja see äri siiamaani töötab. Kirjavahetusest on näha, et tegemist on ärisuhetega. Poolte kirjavahetusest tulenevalt ei teki mingisugustki alust eeldada, et Ki ja Zaviya-lovi vahel oleksid olnud suhted, mis põhineksid laenulepingul. Tegemist on ärimeestega, kes tegelevad kalandusega seotud toodete müügiga välismaal ning investoriga, kes ootab protsenti müügitehingutelt teenitud kasumist. Samas ei ole investor oma sõnul mingisugustest lepingutingimustest kuulnud ja need teda ei huvitagi. Seega ei saa tekkida mingisugustki ettekujutust mingisuguse laenulepingu olemasolust. Veel enam – kui tegemist oleks laenumaksetega ei oleks reaalne, et küsitakse laenumaksena protsenti Tšehhist laekunud rahast. Seega on kostjad endiselt seisukohal, et S Z ei ole kolmandatelt isikutel laenu võtnud ja esitatud võlakirjad ei ole ehtsad. Samuti ei ole hageja tõestanud laenu raha üleandmist S Zile. Ka pärimistoimikus sisalduvate andmete hulgas kohustusi kolmandate isikute ees pärimisõiguse tunnistuse koostamise ajal ei olnud.
Kohtuistungid
25.20.03.2019. a kohtuistungil leidis hageja, et kostjate vastu suunatud nõue on põhjendatud. Laenu võtmist tõendab asjaolu, et laenu saaja asus tagasimakseid tegema. Kostjad taotlesid käekirja ekspertiisi läbiviimist.
26.11.12.2019. a istungil selgitas hageja esindaja, et ekspertiisiga on tõendatud, et S Z 01.08.2015 võlakirja allkirjastanud ja 01.01.2015 on laenu võtnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2-18-18709
28.Poolte vahel puudub vaidlus, et: - O Z ja R Z on S Zi (surnud 10.09.2016) pärijad, mille kohta on väljastatud pärimisõiguse tunnistus (I kd, lk 7-8) - Hageja ja laenuandja vahel on nõude loovutamise leping sõlmitud 12.12.2016 (I kd tl 9-12)
29.Poolte vahel on vaidlus, - Kas S Z on 01.08.2015 võtnud G K käest 43 763 eurot laenu, mille lisanduvad viivised ja intressid; - Millised suhtes olid S Zi ja hageja vahel; Esmalt selgitab kohus pärijatele üle läinud kohustusi.
30.PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Vastavalt PärS § 130 lg 3 pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
31.Pärimistunnistuse alusel on kostjad pärandi vastu võtnud. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid, et pärandi vastuvõtmisega on neile läinud üle ka kohustused. Kostjad märgivad, et nad ei olnud teadlikud, et pärandaja on võtnud sellise kohustuse ning on vähe tõenäoline, et ta võttis sellises summas laenu ilma pärijatele ütlemata.
32.Kohus nõustub antud juhul hagejaga, et kohustuse võtmisel ei pruugi alati laenuvõtja oma pereliikmetega sellel teemal suhelda, samuti on S Zi poolt 01.01.2015 samalt isikult võetud laenu, mistõttu ei saa olla välistatud, et laen on võetud ilma pereliikmetele teavitamata. Samuti pöörab kohus tähelepanu, et kostjad ei ole kordagi maininud, et pärandi vastuvõtmisel oleks tehtud pärandvara inventuur, mis oleks võimaldanud pärijatel jõuda selgusele pärandvara kohustustest.
33.Seega leiab kohus, et väide, et pärandaja ei oleks pereliikmetele teavitamata sellises summas laenu võtnud, ei ole asjakohane. Teovõimelisel isikul on õigus laenu võtta ning pereliikmetele teavitamine on juba tema enda õigus. Pärandvara vastuvõtmisega on pärijatele üle läinud ka pärandaja kohustused. Järgmiseks annab kohus hinnangu S Zi ja V Ki vahelistele suhetele
34.Kostjad väidavad, et hageja ja S Zi vahel olid ärisuhted. Kostjad on esitanud sellekohase kirjavahetuse (II kd lk 22-16).
35.Kohus nõustub, et kirjavahetusest ilmneb, et S Zi ja V Ki vahel võisid olla ärisuhted. Samas antud vaidluses ei ole oluline, kas nende isikute vahel olid võlasuhted või ärisuhted. Antud juhul on V Ki esitanud nõude S Zi pärijate vastu ning võlgnevus tuleneb 01.08.2015 sõlmitud võlakirjast, kusjuures võlakiri on sõlmitud G K ning S Zi ja A Bi vahel.
2-18-18709
36.Seega leiab kohus, et antud asjas ei ole vaja hinnata, millised suhted olid S Zi ja V Ki vahel, kuna võlanõue ei puuduta nendevahelisi suhteid. Laenulepingu sõlmimine ja sellest tulenevad kohustused
37.Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas pärandaja ja G Ka vahel oli 01.08.2015 sõlmitud laenuleping.
38.VÕS § 8 lg 1-2 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on osapooltele täitmiseks kohustuslik.
39.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100) ning rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6), samuti lepingu üles öelda (§ 101 lg 1 p 4).
40.VÕS § 164 lg kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ja vastavalt VÕS § 164 lg 2 nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
41.Vastavalt VÕS § 167 lg-le 1 nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõr-valkohustustest tulenevad õigused.
42.VÕS § 167 lg 3 kohaselt nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Samuti VÕS § 167 lg 4 kohaselt nõude loovutamisel läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi.
43.VÕS § 65 lg kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
44.G K on oma nõude S Zi ja A Bi vastu loovutanud hagejale V Kile (I kd lk 9-12). Loovutamise esemeks oli 01.01.2015 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused ning nõude suuruseks oli põhivõlgnevus 50 000 USA dollarit ja protsent summalt 9,6% aastas.
45.Uus võlausaldaja V K on esitanud kohtueelse nõude O Zle 12.11.2018 (I kd, tl 16-18). Nõude loovutamise suhtes pooltel vaidlus puudub.
46.01.08.2015. a võlakirja (I kd lk 5-6; 71, originaal 111; 128, 130) kohaselt on S Z ja A B võtnud G Kalt 50 000 USA dollarit laenu ning kohustuvad tagastama täielikult laenu 1. aprilliks 2016. Viivitamise eest kohustuvad laenu saajad maksma 0,05% viivist iga viivitatud päeva eest. 400 USA dollarit protsente kohustuvad laenusaajad tagastama igakuiselt ning tagastamisega viivita-
2-18-18709 misel tasuma 1,5% iga viivitatud päeva eest. Iga kuu 5. kuupeävaks kantakse 400 USA dollarit üle G Ka arveldusarvele.
47.Kostjad märgivad, et võlakirjal olev S Zi allkiri ei ole ehtne. Kohtu poolt läbi viidud ekspertiisi (I kd tl 161-180) kohaselt ei ole võimalik kindlaks määrata, kas 01.08.2015- a võlakirja koopiate aluseks olevad allkirjad on andnud S Z. Samuti puudub võimalus tuvastada, kas need on allkirjastatud reaalajas või hiljem. Ekspert tõdeb ka, et tõenäoliselt on 01.08.2015. a võlakirja tekst koostatud ja välja trükitud, seejärel A Bi nimelt koos nime-ga allkirjastatud. Seejärel skaneeritud ja paberile tükitud, mille on allkirjastanud teine võlgnik S Zi nimelt. Seejärel uuesti skaneeritud ja peale välja trükkimist G Ka poolt allkirjastatud ja sama kirjutusvahendiga tehtud täiendusi võlgnike allkirjajoontele, tõenäoliselt sama kirjutusvahendiga ja samaaegselt. Välistada ei saa, et võlgnike nimed ja allkirjad on võlakirjale monteeritud mõnelt teiselt dokumendilt. Millal allkirjad lisati ja millal võlakiri koostati ei ole võimalik ekspertiisiga tuvastada.
48.Seega ekspertiis ei kinnitanud ega lükanud ümber, et võlakirja oleks allkirjastanud A B ja S Z, mistõttu ei saa kohus nimetatud ekspertiisist lähtuda.
49.Hageja on esitanud A Bi edastatud kinnitused (I kd lk 13-15), et võlakiri on allkirjastatud võlakirjas näidatud pooled. A B poolt on võlakiri allkirjastatud formaalselt. Samuti kinnitab A B (II kd lk 9-12), et S Z on nimetatud laenu 50 000 USA dollarit kätte saanud ning laenu tagastanud ei ole. Laenu saamisest teadis ka tema abikaasa (pärija) O.
50.TsMS § 232 lg 1-2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
51.Antud juhul märgib kohus, et ei saa nimetatud kinnitusi tõendina arvestada. Kinnitused on antud 25.10.2018, ajal, kui S Z oli surnud. Seega puudus isikul, kes väidetavalt võttis laenu, võimalus neid väiteid ümber lükata. A Bil oli lihtne kaks aastat hiljem anda kin-nitusi võlalepingu sõlmimise ja laenuvõtja kohta, enda osa vähendades, ning kinnitada, et võlg on tasumata. Kohus märgib, et arusaamatuks jääb väide laenu maksmata jätmise suhtes. Kui väidetavalt võttis S üksi laenu, siis kuidas A selle maksmise kohta infot omab.
52.Samas on kohtule esitatud 01.01.2015. a võlakiri, mille alusel on S Z samalt isikult võtnud 50 000 USA dollarit laenu tagasimakse tähtajaga 01.08.2015. Nimetatud võlakirjaga loetakse kehtetuks 04.07.2014 võlakiri (I kd lk 125-126; 133). Seega oli S Z varem G Ka käest laenu võtnud ning mitte üks vaid mitu korda. Nimetatud laenulepingust tulenevaid nõudeid ei ole esitatud, samuti ei ole kohtule ka selgitatud, et 01.01.2015 võlakirja alusel oleks laen tasumata. Seega järeldab kohus, et 01.01.2015 võetud laenu oli S Z õigeaegselt, see on 01.08.2015 tasunud.
53.Kohtule on esitatud S Zi ja G Ka vaheline kirjavahetus (I kd lk 72-7, 104, 121, 131-132) milles selgub, et laenuleping on S Zi, A Bi ja G Ka vahel sõlmitud. 31.08.2015 uuritakse S käest võlakirja allkirjastamist, millele S vastab, et see on tema poolt allkirjastatud. 17.08.2015 on S Gle teavitanud intressipuhkuse vajadusest ja osapoolte vahel on räägitud võlakirjast tulenevatest kohustustest. Kohus juhib tähelepanu, et meilivahetusest saab järeldada, et S räägib nii enda kui ka A nimel ning mõlema laenukohustusest. 31.01.2016. a kirjas uurib S otse, kas A on Gle helistanud ja tekkinud olukorda arutanud.
2-18-18709
54.S on teinud G arvele makseid (I kd lk 80-85; tõlked II kd lk 3-7) 04.08.2015 summas 250 eurot, 18.09.2015 summas 360 eurot, 20.10.2015 summas 353 eurot, 16.11.2015 summas 380 eurot, 08.12.2015 summas 370 eurot, 19.01.2016 summas 370 eurot. Kõik maksed on selgitusega „ülekanne“. 01.08.2015. a võlakirja kohaselt tehaksegi Gle tagasimakseid ülekandega.
55.Kostjad väidavad, et laenu ei ole välja makstud. Kohtule on esitatud ka S Zi konto väljavõte perioodil 01.07.2015 kuni 01.09.2015. Konto väljavõttest tõesti ei selgu, et S arvele oleks võlakirjas märgitud summa laekunud. Samas nähtub, et S arvel on augustis Gle makstud 250 eurot. Kohus märgib, et laenulepingus oli kaks isikut, kes olid laenusaajateks. Kuna laenulepingus puuduvad andmed, kelle arvele või mis moel võlg väljastatakse, ei saagi kindlalt väita, et ainuüksi laenu ülekande tegemata jätmine S arvele tõendab laenu mittesaamist.
56.Seega leiab kohus, et A Bi, S Zi ja G Ka vahel oli sõlmitud võlakiri 01.08.2018. Nõuet ei ole 01.01.2015 sõlmitud laenulepingu alusel esitatud, kohus järeldas, et nimetatud võlg on S poolt tasutud. Kui võla tasumise viimaseks kuupäevaks oli 01.08.2015, puudus alus Sl hiljem ülekandeid Gle teha. Samuti on pooltevahelise kirjavahetusega tõendatud võlasuhete olemasolu.
57.Kohtule esitatud tõendite põhjal järeldab kohus, et 01.08.2015 sõlmitud võlakirja alusel on tegemist A Bi ja S Zi solidaarvõlgnevusega. Võlakirjas on selgelt kirjas, et mõlemad võtavad laenu ja mõlemad kohustuvad seda tagasi maksma. Asjaolu, et üks laenusaaja on võlausaldajaga kirjutanud või teostanud ülekandeid, ei muuda kohustatud isikute/võlgnike ringi. Samuti ei muuda võlgnike ringi asjaolu, et üks võla saajatest kirjutab kinnituse, et tema on formaalselt allkirjastanud selle lepingu. Võlakirja allkirjastades võtavad laenusaajad endale ühiselt kohustuse, mis ongi solidaarne kohustus. Peale ühe võlgniku surma ei muutu kohustus ainult surnud isiku pärijate kohustuseks vaid see jääb ikkagi mõlema võlgniku kohustuseks. Samuti ei muutu solidaarvõlgniku surma puhul osapoolte kohustuste osakaal. Antud juhul peavad solidaar-võlgnikud täitma kohustuse võrdsetes osades, kuna lepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Järgnevalt annab kohus hinnangu võla suurusele
58.VÕS § 88 lg 8 alusel, mille kohaselt 8) kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
59.Hagiavalduses palub hageja kostjatelt välja mõista intressid 7702,41 eurot. Kohtule esitatud kirjavahetusest selgub, et laenuvõtja S on tasunud intresse (I kd, lk 77), seega 1093 eurot tasutud summasid loeb kohus laenulepingu kehtivuse ajal intressideks mitte põhivõla tasumiseks.
60.Kohtule esitatud võlakirja kohaselt kohustusid laenuvõtjad tasuma laenu hiljemalt 01.04.2016. Menetluse ajal on selgunud, et seda tehtud ei ole. Hageja on esitanud ka intressinõude 7702,41 eurot. VÕS §-st 94 nähtub, et intressi saab nõuda ainult laenulepingu kehtivuse ajal, mitte peale sissenõutavaks muutumist. Sama põhimõtet on kinnitanud ka Riigikohus korduvalt oma lahendites (3-2-1-141-12 p 10; 3-2-1-89-08 p 15).
61.Kohus leiab, et intresside nõue on alusetu ning kohus jätab intressinõude rahuldamata. Hagejal on pärast laenulepingu lõppemist õigus nõuda viivist, mitte intresse. Samuti pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et kostjad ei ole ise intressi suuruses kokkulepet sõlminud, seda on teinud laenusaajad, kelleks on ka A B. Samas ei ole A B oma kohust laenulepingu kehtivuse ajal ka täitnud.
2-18-18709
62.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja 20 831,51 eurot viiviseid. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
63.Antud juhul on võlgnevuse sissenõue muutunud sissenõutavaks 01.04.2016. Võlaandja teadis võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest. Seega oli laenuandjal võimalus esitada nõue laenusaaja vastu, mida ei ole tehtud. Laenuvõtja S on surnud 07.11.2016, millest pidi teadma ka laenuandja. Pärast ühe laenuvõtja surma on nõue loovutatud hagejale 12.12.2016, kes on koheselt ka pöördunud pärijate (kostjate) poole kirjaga 12.11.2016. Samas on kohtule nõue esitatud alles 11.12.2018. Seega kaks aasta hiljem nõudekirja saatmisest.
64.Kohus leiab, et hageja on kostjate suhtes käitunud pahatahtlikult ja viivsenõuet suurendanud. Hagejal oli võimalus peale vabatahtliku täitmise (I kd lk 18), mis oli toodud kohtueelses nõudes, esitada kohtule hagiavaldus. Hageja seda teinud ei ole, seega on hageja ise viivisenõude suurust oma käitumisega suurendanud. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kostjate näol ei ole tegemist laenusaajatega vaid pärijatega, kes on sisuliselt võtnud üle antud kohustuse ning nemad ise ei ole laenulepingu sõlmise juures olnud ning laenuandjaga kokkuleppeid sõlminud. Seega leiab kohus, et viivise nõue on alusetu ja hageja poolt pahatahtlik, hageja ei ole mõistliku aja jooksul oma nõuet maksma pannud, mistõttu on viivisenõue suurenenud.
65.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus märgib kostjatele asjaolu, et pärijad ei teadnud pärandaja kohustusest ei muuda võlgnevust olematuks. Kuna tegemist on solidaarvõlgnevusega (lepingus kaks võlgniku), siis ongi hagejal õigus esitada nõue ühe võlgniku vastu. Antud juhul on kostjateks ühe laenusaaja pärijad. Kuna kohus järeldas, et tegemist on A ja S võetud laenu puhul solidaarvõlgnevusega, siis kostjatel tekib peale võlgnevuse tasumist hagejale nõudeõigus A vastu (VÕS § 69 lg 2).
66.Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõtted (I kd lk 35-38) kui asjaase mittepuutuvad tõendid.
MENETLUSKULUD
67.Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või saoliselt poolte kanda.
68.Kuna hagi on rahuldatud osaliselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
69.Menetluse kestel on teostatud käekirja ekspertiis, mille eest O Z kandis 27.04.2019 Rahandusministeeriumi arvele 359 eurot, selgitusega ekspertiisikulude ettemaks 2-18-18709, viitenumber 99919100004008.
70.Ekspert esitas kaks õiendit (I kd, lk 174, 180) ekspertiisiakti nr 19EDM0016 ja 19E-DK0034 alusel. Ekspertiisi tegemise kogumaksumus on 359 eurot. TsMS § 151 lg 3 kohaselt kui tunnistaja, ekspert või tõlk on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud. Kohus
2-18-18709 on kostjatelt ettemaksu nõudnud, mis on tasutud 27.04.2019, seega nimetatud ettemaksust kuulub hüvitamisele eksperditasu summas 359 eurot.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.