Pankrotiõigus

Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotimenetluses on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel kaks II järgu nõuet kogusummas 40 339.59 eurot. I ja III järgu nõuded puuduvad. Pankrotimenetluses on pankrotivara pärast menetluskulude kandmist võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks summas 979.87 eurot ning väljamaksed tehakse II järjekoha võlausaldajatele alljärgnevalt: Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood V K (sünd. xxxx) Bigbank AS (RK 10183757)

Tunnustatud nõue (EUR) 39 020,07 1 319,52

Rahuldami sjärk II II

Jaotis, % 96,73 3,27

Väljamaks

(EUR)

947,82 32,05

Andmed pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Tulenevalt TMS § 130 on võlgniku töötasust kinnipidamiste tulemusena perioodil august 2023 kuni aprill 2024 pankrotivarasse laekunud kokku 4 083.37 eurot. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood V K (sünd. xxxx) Bigbank AS (RK 10183757)

Tunnustatud nõue (EUR) 39 020,07 1 319,52

Rahuldami sjärk II II

Jaotis, % 96,73 3,27

Saamata nõue (EUR) 38 072,25 1 287,47

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Võlgniku vanaema ja vanaisa (L M, isikukood xxxx ning B M, isikukood xxxx) kinkisid korteri asukohaga xxxx, enda pojale S Z aastal 2012 ning kandsid sisse kinnistusraamatusse eluaegse kasutusõiguse kinkijate kasuks. 2016 aastal kinkijate poeg S Z suri ja korteri pärisid tema abikaasa O Z ja laps R Z (võlgnik). Pärijate omavahelise kokkuleppe alusel sai korteri omanikuks võlgnik R Z. Võlgnik on 13.12.2018 sõlminud korteriomandi (xxxx) kinkelepingu, millega võõrandas korteriomandi lähikondsetele L Mle ning B Mile (võlgniku vanaema ja vanaisa), kes olid algselt korteri omanikud. PankrS § 111 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti viie aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. 13.12.2018 kinkeleping on sõlmitud viie aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist ning kinkelepingu alusel kinkis võlgnik oma lähikondsetele korteri, mille võlgnik oli saanud pärimise teel. Korterile oli seatud kasutusõigus kingisaajate kasuks aastast 2012. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kasutusõigusega korteri väärtus on oluliselt väiksem, kui korteril, millel ei

ole kasutusõigust, sest puudub teadmine, kas ja millal saab omanik asuda korterit selle otsese valdajana kasutama. Halduri hinnangul esines PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel õiguslik alus tagasivõitmise hagi esitamiseks, kuid samas tuli arvestada, et hagi menetlusega kaasnevad kohtukulud ning vastaspoolel on võimalik esitada vastuväiteid, mh võib hagi jääda rahuldamata, kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Hagi koostamise, esitamise ja kohtus esindamise kulud oleks olnud suurusjärgus 20-30 tundi, s.o summaliselt ca 2 800.00 – 4 200.00 eurot. Pankrotihaldur esitas 01.12.2023 päringu suurimale võlausaldajale V Kile, kelle nõue moodustab 96,7% tunnustatud nõuetest, milles palus võlausaldaja seisukohta, kas peetakse vajalikuks hagi esitamist või mitte. Samuti kas võlausaldaja on nõus vajadusel finantseerima hagimenetlusega seotud kulusid. Võlausaldaja vastas pankrotihalduri päringule, et ei ole nõus finantseerima hagimenetlusega seotud kulusid. Arvestades eelnevat ei ole haldur pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud aruande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on oma maksejõuetuse tekke põhjuseks selgitanud, et peale oma isa (S Zi) surma aastal 2016, oli tema ja tema ema seadusejärgsed pärijad. Pärandvara hulka kuulus ka 01.08.2015 sõlmitud võlakiri S Zi, A R ja G K vahel, mille alusel said S Z ja A B laenu 50 000.00 USA dollarit tähtajaga 01.06.2016. 12.12.2016 sõlmisid laenuandja G K ja V K (nõude loovutamise kokkuleppe, millega esmane võlausaldaja loovutas uuele võlausaldajale võlakirjast tuleneva nõude laenusaajate vastu. V K esitas hagiavalduse, mille Viru Maakohus tsiviilasjas 2-18-18709 rahuldas 17.03.2020. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti võlgnikult R Zilt ja tema emalt O Zlt, solidaarselt võlgnevus 43 763.68 eurot, V Ki kasuks. Võlausaldaja soovis võlgnevuse täies ulatuses tasumist kohe peale kohtuotsuse jõustumist, kuid võlgnikul puudub selline võimalus, et võlgnevus tasuda. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub R Z pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 113) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Haldur palub seega kinnitada tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis 2023 aastal oli kehtiv summast 725.00 eurot, seega kokku 2 175.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, s.o summas 2 653.50 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 23.08.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 23.08.2023, tuleb menetlus jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja A-L A (isikukood xxxx). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada A-L A, kellel on olemas vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.