lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-10076/58

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-10076/58
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
6082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Tõstespordiliit80039619(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.03.2020; Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10076

Tsiviilasi

MTÜ Eesti Tõstespordiliit hagi J T ja L M vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

31 588,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: MTÜ Eesti Tõstespordiliit (registrikood 80039619)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja: M R (e-post xxx) Kostja I: J T (isikukood xxx) Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (e-post [email protected]) Kostja II: L M (isikukood xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele

Kohtuistung 06.02.2020

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta MTÜ Eesti Tõstespordiliit 06.02.2020 taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks L M suhtes rahuldamata.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista J Tilt MTÜ Eesti Tõstespordiliit kasuks 11 392,74 eurot.
4.Välja mõista J Tilt MTÜ Eesti Tõstespordiliit kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (s.o 11 392,74 eurot) tasumata osalt alates 02.07.2018.a kuni põhinõude täitmiseni.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
5.Välja mõista L Mlt MTÜ Eesti Tõstespordiliit kasuks 6 463,60 eurot.
6.Välja mõista L Mlt MTÜ Eesti Tõstespordiliit kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (s.o 6463,60 eurot) tasumata osalt alates 02.07.2018.a kuni põhinõude täitmiseni.
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.07.2018 esitatud ja 16.07.2018 täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli J T (kostja I) MTÜ Eesti Tõstespordiliit (kostja, ETL) juhatuse liige registri avalike kannete järgselt perioodil 24.04.2006 kuni 07.11.2016. Kostja I tegutses ETLi presidendina ning kostja I valduses ja käsutuses oli ETLi sularahakassa ja pangakaart nr **4148 (edaspidi „Kaart 1“). L M (kostja II) oli ETLi juhatuse liige registri avalike kannete järgselt perioodil 16.07.2012 kuni 25.10.2017. Kostja II tegutses ETLi sekretärina ning kostja II valduses ja käsutuses oli ETLi pangakaart nr **5689 (edaspidi „Kaart 2“). Kostjad tegutsesid ETLi aktiivsete juhatuse liikmetena, korraldasid ETL’i igapäevast tegevust ja raamatupidamist ning valdasid ja käsutasid ühtlasi ETLi põhivara. Esindusõiguse osas piirangut seatud ei olnud. 2016 sügisel kutsuti ETLi juhatusest tagasi kostja I ja valiti tema asemele juhatusse ja ETLi presidendiks A P. ETLi sekretärina jätkas kostja II. ETLi raamatupidamisteenuse osutaja vahetati välja. Vana raamatupidamisteenuse osutaja andis ETLi raamatupidamise üle uuele raamatupidamisteenuse osutajale 31.08.2016 bilansi alusel. Kassa staatuse osas avaldas ja kinnitas kostja I ETLi presidendi vahetamisel, et kassa on kostja I valduses ja kostja I annab kassa üle uuele juhatusele. Kostja I poolt on kassa uuele juhatusele üle andmata.

Raamatupidamise korrastamisel selgus, et puuduvad mitmete kannete kuludokumendid, s.h kaart 1 ja kaart 2 kasutamise osas. Sealhulgas oli kostja II kasutanud kaarti 2 uue juhatuse ajal edasi omal äranägemisel, vaatamata asjaolule, et alates uuest juhatusest pidid olema kõik ETLi rahalised toimingud eelnevalt uue juhatuse poolt heaks kiidetud. ETL liikmete 17.09.2017 otsusega kutsuti kostja 2 ETLi juhatusest tagasi. Hageja nõuab kostjalt I ETLi kassa üleandmist või alternatiivselt kahju hüvitamist summas 11 228,03 eurot. Kassa jääk sai fikseeritud kostjate poolt korraldatud raamatupidamises 31.08.2016 kuupäevaga summas 13 106,82 eurot. Pärast 31.08.2016 sai uus raamatupidamine veel paar kassasse puutuvat kuludokumenti, mis vähendasid nõuet kassa osas summas 1 878,79 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt I ETLi ees oleva kohustuse täitmist või alternatiivselt kahju hüvitamist summas 8 479,83 eurot. ETLi vana raamatupidamisteenuse osutaja poolt uuele raamatupidamisele üle antud 31.08.2016 bilansist nähtub ja vana raamatupidamisteenuse osutaja on täpsustanud, et kontol 1140 on ETLil nõue kostja I vastu summas 11 972,15 eurot. Pärast 31.08.2016 sai uus raamatupidamine paar kostja I poolt tasutud ETLi arvet/dokumenti, summas 3492,32 eurot, mille võrra on hageja nõus kostja I vastu olevat nõuet vähendama. 27.03.2019 hageja täpsustas nimetatud nõuet ning selgitas, et tegi kostjale I rahalisi ülekandeid, mis pidid olema majanduskulude katteks, kuid mille osas ei ole kostja I esitanud hagejale majanduskulude aruandeid ja kuludokumente, mis tõendaksid saadud summade kasutamist hageja huvides. Hageja nõuab kostjalt I kuludokumentide üleandmist või alternatiivselt kahju hüvitamist summas 1 450 eurot. Kostja I on võtnud kaardiga 1 välja sularaha 15. ja 16.09.2016 kokku summas 1 040 eurot, kuid jätnud vastavad kuludokumendid ETLile esitamata. ETLil puuduvad dokumendid (arved või tšekid), mis tõendavad ETLi vastavat kulu ja selle eest tasumist sularahas. Hageja nõuab kostjalt I ka viivist iga eelneva nõude osas alates hagi esitamisest kuni nõuete kohase täitmiseni VÕSi järgses määras ehk 8% aastas. Kostja II on võtnud kaardiga 2 välja sularaha summas 5 080 eurot ja teinud kaardimaksed summas 883,60 eurot, kuid jätnud vastavad kuludokumendid ETLile esitamata. ETLil puuduvad dokumendid (arved või tšekid), mis tõendavad ETLi vastavat kulu ja selle eest tasumist. Hageja nõuab kostjalt II kuludokumentide üleandmist või alternatiivselt kahju hüvitamist summas 5 963,60 eurot. Hageja nõuab kostjalt II lähetuse päevarahade tagastamist summas 500 eurot. Kostja II tegi endale 22.02.2017 ETLi arvelduskontolt ülekande summas 500 eurot Kosovo lähetuse päevarahade katteks. Kostja II tegi lähetuse päevarahade makse ennatlikult enam kui kuu enne plaanitavat lähetust, seejuures omal algatusel ja ilma uue juhatuse heakskiiduta ning plaanitud lähetuses ei viibinud. Kosovo lähetuses käis kostja II asemel juba uus ETLi sekretär A R. Kostjal II ei ole alust Kosovo lähetuse päevarahade omamiseks ja kostjal II tuleb lähetuse päevarahad tagastada. Hageja nõuab kostjalt II ka viivist kummagi eelneva nõude osas alates hagi esitamisest kuni nõuete kohase täitmiseni VÕSi järgses määras ehk 8% aastas.

Hageja selgitab, et juhul kui kostjad ei anna hageja nõude mistahes osa üle asja või esemena, st ei anna üle kassat ja/või ei täida nõuet ja/või ei esita kuludokumentide osas vastavaid ja nõuetekohaseid dokumente, on kostja I kasutanud ETLi rahalisi vahendeid alusetult, rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud ETLile kahju. Hagejal ei oleks vastavat kahju tekkinud, kui kostja I ei oleks oma kohustusi rikkunud. Kostja I tegevus ja/või tegevusetus on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. Samuti nõuab hageja kostjatelt vara üleandmist või alternatiivselt hüvitamist turuhinnas kogusummas 11 435,10 eurot ja viivist. ETLi raamatupidamise ülevõtmise järgselt avaldus ETLi põhivara kontrollimisel, et hagile lisatud tabelis loetletud vara on raamatupidamises arvel, kuid reaalselt ja füüsiliselt puudu. Vara asukoht on uuele juhatusele teadmata ja kostjad ei ole vara uuele juhatusele üle andnud ega ilma üle andmata ka ETLi asukohta jätnud. Uus juhatus on arvestanud puuduva vara osas vara väärtusena turuhinda, s.o hinda, mis uus juhatus vara võõrandamisel ise saaks ja/või milline kahju on vara puudumise osas hagejal tekkinud. Hageja nõuab kostjatelt vara hüvitamisel ka viivist alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕSi järgses määras ehk 8% aastas. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada J Ti , s.o kostjat I järgnevas: andma hagejale üle sularaha kassa summas 11 228,03 eurot või selle võimatuse puhul mõistma hageja kasuks välja vastava hüvitise tervikuna rahaliselt; täitma hageja ees oleva kohustuse summas 8 479,83 eurot või mõistma hageja kasuks välja vastava hüvitise tervikuna või mistahes puuduvas osas rahaliselt; esitama hagejale kuluaruannete dokumendid kogusummas 1 450 eurot või selle võimatuse puhul mõistma hageja kasuks välja vastava hüvitise tervikuna või mistahes puuduvas osas rahaliselt; tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lõike 1 lause 2 järgse protsendina põhinõude kogusummalt 21 157,86 eurot 8% aastas ehk 4,64 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni; solidaarselt kostjaga II andma hagejale üle vara kogusummas 11 435,10 eurot või selle võimatuse puhul mõistma hageja kasuks välja vastava hüvitise vara või selle mistahes puuduva osa rahaliselt ja tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lõike 1 lause 2 järgse protsendina põhinõude kogusummalt 11 435,10 eurot 8% aastas ehk 2,51 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palus hageja kohustada L Md, s.o kostjat II järgnevas: esitama hagejale kuluaruannete dokumendid kogusummas 5 963,60 eurot või selle võimatuse puhul mõistma hageja kasuks välja vastava hüvitise tervikuna või mistahes puuduvas osas rahaliselt; tagastama hagejale lähetuse päevarahad summas 500 eurot; tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lõike 1 lause 2 järgse protsendina põhinõude kogusummalt 6 463,60 eurot 8% aastas ehk 1,42 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni; solidaarselt kostjaga II andma hagejale üle vara kogusummas 11 435,10 eurot või selle võimatuse puhul mõistma hageja kasuks välja vastava hüvitise vara või selle mistahes puuduva osa rahaliselt ja tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lõike 1 lause 2 järgse protsendina põhinõude kogusummalt 11 435,10 eurot 8% aastas ehk 2,51 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja I vastuväited Kostja I selgitas, et sularaha summas 11 228,03 eurot, mida ka majandusaasta aruandes kajastatud, on makstud eelkõige kostjale II kui ETLi peasekretärile sularahas palkadeks. Ajaperioodil 2014 – 2016, kui kostja I oli president, siis sai kostja II vastavalt juhatuses kinnitatud kokkuleppele ja ka

revisjonikomisjonile edastatud info kohaselt töötasu igakuiselt 1000 eurot. Lisaks veel muud sularaha maksed - kohtunike tasud võistlustel jms. Seda, et peasekretärile igakuist töötasu ning võistluste kohtunikele sularahas töö eest tasutakse, teadsid väga hästi ka ülejäänud juhatuse liikmed kui ka üldkoosolek. Kokku sai lepitud selles, et kuna maksude tasumiseks liidul raha ei ole, siis makstakse töötasusid sularahas ning sularaha kassa maksed saavad hiljem kaetud tšekkide ja päevarahadega. Sellest olid teadlikud ning sellega nõus nii juhatus kui ka üldkoosolek ehk kõik alaliidu liikmesklubid. Samuti on kostja I soovinud tähelepanu juhtida asjaolule, et on iga-aastaselt saanud Eesti Olümpiakomiteelt sihtotstarbelist raha summas 1 000 eurot oma tööks Euroopa Tõstespordi Liidu asepresidendina. Nt 22.01.2015. a - 1000 eurot; 09.02.2016. a - 1000 eurot; 2017. a - 1000 eurot ja ka 2018. a 1000 eurot. Eelnimetatud summad on kõik Eesti Olümpiakomitee poolt ETLile üle kantud, kuid vastavaid summasid kostjale I edasi kantud ei ole. Ka on kostja I esitanud näiteks Euroopa Tõstespordi Liidu juhatuse koosolekul osalemise kohta, sh sõidukulu, majutusekulu jms, hagejale kuluaruanded, kuid raha ETList kostja I arvele üle kantud ei ole. Täiendavalt toetab Kultuuriministeerium iga-aastaselt ETLi kuna kostja I on alates 2012. aastast Euroopa Tõstespordi Liidu asepresident. Toetuse summad on 2016. a – 2018. a olnud kokku 6 342 eurot, kuid ka sellest sihtotstarbelisest rahast ei ole kostja I arvele jõudnud mitte ühtegi eurosenti, samas kui kostja I on näinud vaeva, et kuuluda Euroopa Tõstespordi Liidu juhatusse ja on tasunud ise kõik oma sõidud ja majutused ca 3 000- 4 000 euro ulatuses aastas. Kostja I võttis 1 450 eurot ekslikult ETLi kaardiga, kuna tema enda pangakaart oli sel korral täpselt sama kujundusega ja sama panga oma. Hageja on nimetatud summa juba tasaarvestanud 16.04.2017 ning nõue on seega lõppenud juba enne kohtumenetlust. Väidetav 8 479,83 euro nõue on kostja I hinnangul 6705 euro osas aegunud, s.o aegunud on kõik nõuded, mis on vanemad kui 02.07.2015. 26.04.2019 esitas kostja I menetlusliku tasaarvestuse, selgitades, et on teinud enda arveldusarvelt hagejaga seonduvaid väljamakseid kokku summas 17 355 eurot. Kostja II vastuväited Kostjale II tasuti töötasu igakuiselt sularahas kokku 600 eurot. Sel ajal, kui kostja I oli ETLi president, maksti kostjale II töötasu alati õigeaegselt ning korrektselt, kuid pärast kostja I presidendi ja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist, seda enam õigeaegselt ning vastavalt kokkulepitule ei tehtud. Seetõttu ongi kostja II ise alates 16.02.2017. a kuni 24.08.2017. a, mil ta veel juhatuse liige ning peasekretär oli, endale 9 kuu (veebruar – oktoober) töötasuna sularahas võtnud välja 5 030 eurot ning tankinud kütust summas 562,13 eurot. 9 kuu töötasu oleks pidanud olema kokku 5400 eurot (9x600), seega on kostja II nõus hagejale tagastama summa 192,13 eurot. Samuti on kostja II nõus tagastama 12.03.2017. a xxx lillepoes tasutud 29,60 eurot. 31.03.2017 tasutud xxx summa 70,50 eurot on tehtud lähetuse ajal täiskasvanute EM-ile Splitis, Horvaatias. Tallinna lennujaamast ostis kostja I korraldajatele ja EWFi "treasurer" A H sünnipäeva puhul eestimaiseid kingitusi - Kalevi šokolaadi, Vana Tallinna jne. 02.05.2017 Finnair summad kokku 80 (4x20) eurot on tehtud seoses Hispaania laagriga, president A P ja tema ZEP töökaaslase reisimise jaoks pagasi juurde ostmine. 30.05.2017 Finnair summad kokku 96,95 eurot on tehtud

seoses IWF valimiskongressiga Bangkokis (12h lend). Üks summa on istekoha vahetamise eest ja väiksem summa lennukis 12h jooksul söögi-joogi ostmise eest. 23.07.2017 – TS Laevad summas 14,40 eurot – tegemist on ühe suuna praamipiletiga Saaremaale. Koostöös Eesti kulturismi ja Fitnessi Liiduga ning O Kiivikasega tutvustas ETL FITCAMPi raames osalejatele tõstmist. Läbiviijateks olid R K ja L M. 26.07.2017 – Viljandi Viiratsi summas 30,02 eurot– tegemist kütuseostuga seoses Saaremaa FITCAMPi laagris osalemisega, mille kostja II võttis hiljem oma isiklikku autosse tagasi. Transport oli suunal Tartu-Orisaare-Tartu. Kostja II on nõus hagejale tagastama päevarahad summas 500 eurot, kuna kostjal II jäi nimetatud Kosovo lähetusse minemata. Kostjate ühised vastuväited Kogu põhivara kogusummas 11 435,10 eurot, millele hageja viitab, on ETLi liikmete ehk spordiklubide käes, kelledele vastav varustus anti allkirjastatud aktide alusel üle 2013. aastal pärast Tallinnas toimunud EM-i. Samuti on kostja I täiendavalt lisanud, et hageja ei ole tõendanud asjade omandit, selle kaotsiminekut ega kahjustumist ega ka nõude suurust ehk väidetavalt kadunud vara turuväärtust. Menetluse käik 27.02.2019 dokumendis teavitas hageja nõude vähendamisest puuduva vara üleandmise nõude, alternatiivselt hüvitamise nõude osas ning palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju summas 1618,80 eurot. Kohus jättis 13.11.2019 määrusega hagi solidaarnõude summas 8 198,20 eurot läbi vaatamata ja jätkas menetlust solidaarnõude summas 1618,80 eurot osas. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid, analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.06.02.2020 toimunud kohtuistungil esitas hageja taotluse kostja II osas tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja II ei ilmunud kohtuistungile. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või

lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus selgitab, et tagaseljaotsuse tegemine on kohtu võimalus, mitte kohustus. Arvestades, et kostja II on menetluses esitanud kirjalikult hageja nõuete osas vastuväiteid, siis on põhjendatud käesoleval juhul lahendada asi sisuliselt, hinnates nii hageja nõuete, kui kostja II vastuväidete põhjendatust. Seega jätab kohus hageja tagaseljaotsuse tegemise taotluse kostja II suhtes rahuldamata.

4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli kostja I hageja juhatuse liige perioodil 30.04.2006 kuni 07.11.2016 ning kostja II perioodil 16.07.2012 kuni 25.10.2017 (kd I lk 6-8). Kostja I valduses ja käsutuses oli hageja pangakaart nr **4148 (kd I lk 9) ning kostja II valduses ja käsutuses hageja pangakaart nr **5689 (kd I lk 10). Hageja on leidnud, et kostjad on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega tekitanud hagejale kahju, s.o alusetult rikastunud hageja arvel.
5.Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Hageja on mittetulundusühing, mille juhatuse või muu organi liikme vastutuse sätestab mittetulundusühingute seadus (MTÜS). MTÜS § 32 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (lg 1) ja juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt (lg 2). Vastutusest vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-169-14, p 11). MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on seega järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra

võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-10, p 19; nr 3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15– 16; nr 3-2-1-197-13, p 22; nr 3-2- 1-38-15, p 21). Arvestades hagiavalduse asjaoludega, tuleb kohtu hinnangul käsitleda hageja nõuet ka kui alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

6.Hageja on esmalt palunud kohustada kostjat I andma hagejale üle hageja sularaha kassa summas 11 228,03 eurot või selle võimatuse puhul mõistma hageja kasuks välja vastava hüvitise tervikuna rahaliselt. Hageja on välja toonud, et kassa oli kostja I valduses ajal, mis kosta I oli hageja juhatuse liige. Kuna kostja I on kinnitanud, et rahakassat kui sellist kostja I valduses ei ole (kd I lk 192), siis tuleb käesoleval juhul hinnata, kas on alust välja mõista kostjalt I hageja kasuks 11 228,03 eurot. Hageja poolt esitatud dokumentidega loeb kohus tõendatuks, et hageja kassas pidi olema 11 228,03 eurot. Kassa aruandest nähtub, et 31.12.2013 on jäänud kassa jäägiks summa 10 931 eurot (kd II lk 13, 24-76). 2014 aastal suurenes kassa 316 euro võrra ning seisuga 31.12.2014 oli kassa jäägiks summa 11 247 eurot (kd II lk 14). 2015 aastal suurenes kassa 1860 eurot võrra ning seisuga 31.12.2015 oli kassa jäägiks summa 13 107 eurot (kd I lk 17). 2016 ning 2017 aastal oli kassajäägiks 11 228 eurot (kd I lk 15, 16). Kohus lähtub majandusaasta aruannete õigsusest. Koostatud on need kostja I poolt korraldatud raamatupidamises, esitatud kinnitamiseks üldkoosolekule ja allkirjastatuna registriosakonda. Kostja I pidi vastutama raamatupidamise õigsuse, sh selles kajastatud andmete vastavuse eest. Ka hageja audiitor on kontrollinud, hinnanud ja kinnitanud kassa vastavust 31.08.2016 bilansis ja 2016 majandusaasta aruandes esitatud andmetele (kd II lk 15, 16). Kostja I ei ole esitanud vastuväiteid selles osas, et kassa oli tema valduses ajal, mil ta oli juhatuse liige. Seega on eluliselt usutav, et juhatuse vahetumisel oleks kostja I pidanud üle andma kassa summas 11 228,03 eurot. Kostja I on aga ise oma menetlusdokumentides kinnitanud, et tegemist on hoopis summaga, mis on tasutud kulude katteks. Sellest võib järeldada, et kostja I on kassast sularaha välja võtnud, et teostada teatud makseid. Kostja I on märkinud, et sularaha on makstud kostjale II kui hageja peasekretärile sularahas palkadeks igakuiselt 1000 eurot, hiljem 600 eurot, millest 250 oli kütusekompensatsioon ja 350 eurot autokompensatsioon (kostjate esialgne vastus, kd I lk 83 pöördel, p 2.1.1). Lisaks maksti muid sularaha makseid, so nt kohtunike tasud võistlustel (kd I lk 84 p 2.1.2). Samuti on kostja I märkinud, et summad on sularahas välja makstud ning tegemist oli hageja kuludega, mitte kostja I kohustusega hageja ees. Üldkoosolekutel lepiti kokku, et kuna hagejal maksude tasumiseks raha ei ole, siis kaetakse võistluste korraldamiseks

kassast võetud vahendid muude kuludokumentidega ja selliselt vähendatakse kassas olevaid vahendeid. Sularahas kanti erinevaid kulusid ka seoses välislaagrites ja –võistlustel osalemisega. Seoses asjaoluga, et suur maht kuludokumentidest olid võõrkeelsed ja nendelt ei olnud võimalik tuvastada, millise kuluga oli tegu, otsustati koos raamatupidajaga, et sarnaselt võistluste korraldamiseks kantud rahaliste vahenditega kaetakse kulud muude kuludokumentidega ja selliselt vähendatakse kassas olevaid vahendeid. Kohus möönab, et teatud kulutusi võidi kanda ka sularahas, kuid kohtu hinnangu ei ole loogiliselt võimalik, et sularahas kantud kulutused muutuvad kassas olevaks rahaks. Kassas olev raha saab tekkida tulust, mitte kulust. Samas ei ole kostjad ühtegi tõendavat dokumenti hageja tegevusega seotud kulude kandmise osas esitanud. Arvestades kostjate vastuväiteid, saab kohus eeldada, et kostja I ei ole täitnud enda hoolsuskohustust juhatuse liikmena. Kohus on seisukohal, et kostja I pidi vastutama raamatupidamise õigsuse eest, s.h, et kõik kulusid ja tulusid puudutavad dokumendid oleksid korrektselt raamatupidamises kajastatud. Korrektse raamatupidamise korral, tulnuks iga kassast väljavõetud summa osas esitada/koostada vastav dokument. Kui kassas reaalselt nimetatud summasid ei olnud, siis ei oleks kostja I tohtinud allkirjastada ka majandusaasta aruandeid kinnitusega sularaha kassas olevate summade kohta. Seega ei ole kostja I täitnud oma kohustusi juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega ja on tekitanud hagejale sellega seoses kahju. Kostja I on võtnud kassast raha väidetavate kulutuste kandmiseks, kuid ühtegi kuludokumenti ei ole kostja I esitanud. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja I vastu summas 11 228,03 eurot põhjendatud.

7.Hageja on palunud kostjal I täita hageja ees oleva kohustuse summas 8 479,83 eurot või mõista hageja kasuks välja vastava hüvitise tervikuna või mistahes puuduvas osas rahaliselt. Kuna rahalist kohustust kostja I täitnud ei ole, siis tuleb kohtul hinnata, kas on alust välja mõista kostjalt I hageja kasuks kahju summas 8479,83 eurot. Hageja on menetluses selgitanud, et hageja on teinud kostjale I rahalisi ülekandeid, mis pidid olema majanduskulude katteks, kuid mille osas ei ole kostja I esitanud hagejale majanduskulude aruandeid ja kuludokumente, mis tõendaksid saadud summade kasutamist hageja huvides. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 2015 aastal on hageja kandnud kostjale I majanduskulude katteks rahalisi vahendeid summas 14 735 eurot (kd I lk 122). Kostja I on esitanud kuluaruandeid ja kuludokumente summas 1425,34 eurot (kd I lk 123-127). 2016 aastal on hageja kandnud kostjale I majanduskulude katteks rahalisi vahendeid summas 4000 eurot (kd I lk 128). Kostja I on esitanud kuluaruandeid ja kuludokumente summas 3835,29 eurot (kd I lk 129-135). Seega on puudu kuludokumendid summa 13 474,37 euro osas. Hageja on nõudnud kostjalt 8 479,83 euro tasumist. Kostja I on esitanud nimetatud nõude osas aegumise vastuväite märkides, et hageja on põhistanud, et 2015 aastal on hageja kandnud kostjale I majanduskulude katteks vahendeid summas 14 735 eurot. Hagi esitati 02.07.2018. Seega on kõik hageja nõuded, mis on

vanemad kui 02.07.2015 aegunud. Kostja on tuginenud aegumise osas TsÜS §-le 146 lg 1, alternatiivselt TsÜS §-le 151 lg 1. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja on esitanud vastuväite aegumisele ning tuginenud TsÜS –le 154 lg 1, mille kohaselt korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb aegumise küsimuse lahendamisel lähtuda TsÜS §-st 151 lg 1. Hageja käesolev nõue kostja I vastu tuleneb sellest, et hageja on kostjale I kandnud majanduskulude katteks teatud summasid, mida aga ei ole majanduskulude kandmiseks kasutatud (s.t puuduvad vastavad dokumendid). Seega on hageja kandnud kostjale I raha tulevase kohustuse täitmisena, mida ei ole aga tekkinud (VÕS § 1028 lg 1) ning tegu on alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumise kindlaks tegemisel olukorras, kus täidetakse olematut kohustust, on alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumine seotud lepingu alusetu täitmise (rikastumise) ajaga ning ei ole oluline, et isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-180-14, p 12, 3-2-1-162-13, p 43). Seega algas alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg alusetute maksete tegemisega ning nõuded, mis on vanemad ehk tehtud enne kui 02.07.2015, on aegunud. Väljavõttest nähtuvalt on hageja teinud kostjale I 2015 aastal 2 makset pärast nimetatud kuupäeva kokku summas 730 eurot. Lisatud kuluaruannetest nähtuvalt on perioodi 01.07.1531.07.2015 eest lisatud kuludokument summas 56,15 eurot, perioodi 01.08.15-31.08.15 eest kuludokumendid summas 847,48 eurot, perioodi 01.10.15-31.10.15 eest kuludokument summas 53,45 eurot ning 01.12.15 kuni 31.12.15 summas 141,72 eurot (kd I lk 125-127). Seega on kokku esitatud kuluaruandeid summas 1098,80 eurot, mis ületab 2015 aastal majanduskulude katteks tehtud makseid (osas, milles nõuded ei ole aegunud). Kostja I ei ole vaidlustanud, et 2016 aastal on hageja kandnud kostjale I majanduskulude katteks rahalisi vahendeid summas 4000 eurot. Kostja I on esitanud kuluaruandeid ja kuludokumente summas 3835,29 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid seega kulude osas summas 164,71 eurot. Täidetud on kõik VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud alusetu rikastumise eeldused: kostja I on hageja arvel rikastunud; rikastumine on toimunud soorituse ehk pangaülekande kaudu; ning täidetud on kohustust, mida ei ole tekkinud, st majanduskulu ei ole tekkinud. Seega on kostjal I kohustus alusetult saadud raha tagastada ning hageja nõue on põhjendatud 164,71 euro osas.

8.Hageja on palunud kostjat I esitada hagejale kuluaruannete dokumendid kogusummas 1 450 eurot või selle võimatuse puhul mõista kostjalt I hageja kasuks välja vastava hüvitise tervikuna või mistahes puuduvas osas rahaliselt. Tsiviilasja materjalidega on tõendamist leidnud, et kostja I on võtnud kaardiga välja raha kokku summas 1450 eurot (kd I lk 53). Kostja I ei ole nimetatud summa osas vastuväiteid esitanud, kuid on leidnud, et nimetatud nõue on lõppenud enne kohtumenetlust tasaarvestusega ning esitanud selle kohta tõendina 16.04.2017 juhatuse koosoleku protokolli nr 2017-3 (kd I lk 150-151). Protokolli kolmandalt leheküljelt nähtub, et kostja I on tasunud hageja eest advokaadibüroo arve ca 1700 eurot. Samuti avaldab hageja juhatus, et kostja I on võtnud hageja arveldusarvelt välja raha peale seda, kui ta enam hageja president ei olnud ning ei ole seda tagasi maksnud. Protokollist nähtuvast lausest „ETL jätab selle võla katteks endale EWF-i juhatuse liikmele mõeldud EOK-st tuleva sõidukompensatsiooni“ saab kohtu hinnangul järeldada, et kostja I poolt välja võetud raha osas on nõue tasaarvestatud enne kohtumenetlust. Seega ei ole asjakohane ka hageja viide sellele, et on tasaarvestuse võtnud hagi esitamisel arvesse, aga seda kostja I vastu nõude summas 8479,83 eurot arvestamisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue summas 1450 eurot põhjendatud.
9.Hageja on palunud kohustada kostjat II esitama hagejale kuluaruannete dokumendid kogusummas 5 963,60 eurot või selle võimatuse puhul mõistma hageja kasuks välja vastava hüvitise tervikuna või mistahes puuduvas osas rahaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja II on võtnud kaardiga 2 välja sularaha summas 5080 eurot ja teinud kaardimakseid summas 883,60 eurot (kd I lk 54-56). Kostja II ei ole hagejale ega ka kohtule kuluaruandeid esitanud ega tõendanud vastavate kulude vajalikkust. Kostja I on küll esitanud selgitusi 24.09.2018 esitatud esialgses vastuses teatud kulude kandmise kohta (kd I lk 85), kuid ühtegi tõendit vastavate kulude kohta esitatud ei ole. Kostjad on menetluses märkinud, et kokkuleppe kohaselt maksti kostjale II igakuiselt töötasu sularahas kokku 600 eurot. Samuti on kostja II viidanud sellele, et on ise 9 kuu töötasu (s.o perioodil 16.02.2017 kuni 24.08.2017) sularahas välja võtnud summas 5030 eurot ning tankinud kütust 562,13 euro ulatuses. 9 kuu töötasu oleks pidanud olema kokku 5400, seega on kostja II nõus tagastama hagejale 192,13 eurot ning 12.03.2017 XXX lillepoes tasutud 29,60 eurot. Kohus märgib, et ühtegi dokumenti, sh üldkoosoleku otsust, mis tõendaks, et kostja II ametikoht oli palgaline, ei ole kostjad esitanud. Hageja 2013 ja 2014 majandusaasta aruanded (kd II lk 80-95), milles m.h kajastub tööjõukulude olemasolu, ei kinnita töötasu maksmist kostjale II. Majandusaasta aruannetest ei nähtu, kellele konkreetselt on töötasu makstud. Kostja II ei ole täitnud seega kohtu hinnangul enda hoolsuskohustust juhatuse liikmena. Kohus on seisukohal, et võttes välja hageja kontolt raha ja tasudes iseendale töötasu, ei ole

kostja II täitnud enda hoolsuskohustust juhatuse liikmena ning on tekitanud seoses sellega hagejale kahju. Kostja II ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Seega on hageja nõue summas 5 963,60 eurot kostja II vastu põhjendatud.

10.Hageja on palunud kostjal II tagastada ka hagejale päevarahad summas 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja II teinud endale 22.02.2017 hageja arvelduskontolt ülekande summas 500 eurot Kosovo lähetuse päevarahade katteks (kd I lk 57, 21). Kostja II plaanitud lähetuses ei viibinud ning tema asemel käis seal A R. Kostja II on kinnitanud oma vastuses, et tal jäi nimetatud lähetusse minemata ning on nõus päevaraha tagastama. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja II oleks nimetatud päevaraha tagastanud. Täidetud on seega kõik VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud alusetu rikastumise eeldused: kostja II on hageja arvel rikastunud; rikastumine on toimunud soorituse ehk pangaülekande kaudu ning täidetud on kohustust, mida ei ole tekkinud, st kostja II lähetuses ei viibinud. Seega on hageja 500 euro tagastamise osas põhjendatud ning nimetatud summa tuleb kostjalt II välja mõista.
11.Hageja on palunud kostjatel solidaarselt üle anda hagejale vara kogusummas 1618,80 eurot või selle võimatuse puhul mõistma hageja kasuks välja vastava hüvitise. Hagiavalduse kohaselt avaldus hageja raamatupidamise ülevõtmise järgselt hageja põhivara kontrollimisel, et teatud vara on raamatupidamises arvel, kuid reaalselt ja füüsiliselt puudu ning vara asukoht on hagejale teadmata. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule vara nimekirja (kd I lk 136). Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda väidetavalt kadumaläinud vara väärtuse hüvitamist, sest kui vallasi on teise isiku ebaseaduslikus valduses alles ja kahjustamata, ei ole asja omanikul valdust rikkuva isiku vastu kahju hüvitamise nõuet, vaid vindikatsiooninõue AÕS § 80 alusel. Samas ei ole hageja käesoleval juhul ka tõendanud vara nimekirjas märgitud asjade omandit, nende kaotsiminekut ega kahjustumist, seega ei ole tõendatud, et hagejale on kahju tekkinud. Samuti ei ole hageja tõendanud oma nõude suurust ehk väidetavalt kadunud vara turuväärtust. Vara nimekirjas märgitud turuhind nimetatut ei tõenda. Seega on hageja nõue 1618,80 euro osas põhjendamata ning kohus jätab hagi selles osas rahuldamata.
12.Kostja I on esitanud menetlusliku tasaarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et tema vastu esitatud hagi on mingis osas põhjendatud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuste täitmist. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-145-14, p 29). Kostja I on välja toonud, et on teinud hageja eest ja huvides enda arveldusarvelt hagejaga seonduvaid väljamakseid kokku summas 17 355 eurot ning esitanud selle tõendamiseks enda arveldusarvete väljavõtted (kd I lk 164-171). Arveldusarve väljavõtetest nähtuvalt on aga kostja teinud makseid kogusummas 9006,72 eurot, millest 8546,72 eurot on 2014 aasta kanded ja 460 eurot on 2015 aasta kanded. Vastavalt väljamaksete selgitustele on kohtu hinnangul tõendatud, et maksed on tehtud seoses hagejaga, s.h treeneritele ja sportlastele makstud stipendiumid, toetused, laagritega seotud maksed, tasud Eesti Meistrivõistluste läbiviijatele (kettapoisid, kohtunikud). Samas on hageja tõendanud, et on kostjale I nimetatud tasud hüvitanud. Hageja poolt on kostjale I perioodil 06.11.2014 kuni 16.12.2014 majanduskulude katteks kantud 13 010 eurot (kd II lk 21-22). Samuti on kostja I märkinud, et on kostjale II tasunud töötasu ja auto kompensatsiooni oma kontolt hageja eest. Kostja I esitatud konto väljavõtetest ei nähtu ühtegi makset kostjale II. Samuti ei ole tõendatud, et kostjale II oleks töötasu ja/või autokompensatsiooni määratud. Seega ei ole selliste tagasinõuete esitamine hageja vastu põhjendatud. Kostja I on tasaarvestuse kohaselt viibinud perioodil 2016 kuni 2019 lähetustes, mis on seotud kostja I tööga European Weightlifting Federationi (EWF) juhatuses. Kohtu hinnangul ei ole aga kostja I viited lähetustes viibimiste kohta asjakohased, s.h 2016. aasta aprillis EM ja EWF valimiskongressil Fjordes, 2016. aasta detsembris J&U23 (juuniorite ja alla 23-aastaste) EM-il Eilatis, 2017. aasta aprillis EM-il Splitis, 2017. aasta mais Bangkokis IWF-i valimiskongressil, 2017. aasta oktoobris J&U23 EM-il Durres. Kostja I on märkinud, et on kandnud kõik lähetustega seotud kulud ise ja hageja ei ole neid kulusid hüvitanud. Samas ei ole kostja I ühtegi kuludokumenti lähetuste kohta esitanud, mida saaks tasaarvestada hageja nõudega. Kostja I on viidanud samuti, et osales 2018. aasta märtsis EM-il Bukarestis ja EWF-i kohtumisel Roomas, mille kohta kostja I esitas hagejale lähetuskorralduse (kd I 172) ja palus hüvitada 1 106,94 eurot, kuid nimetatud summa on hageja poolt hüvitamata. Samuti on kostja I osalenud 2019. aasta aprillis EM-il Batumis ja esitanud hagejale lähetuskorralduse (kd I lk 173) summas 926,32 eurot, mis on hageja poolt hüvitamata. Kohtu hinnangul on kostja I nõue selles osas alusetu. Kostja I ei ole nimetatud perioodil olnud juhatuse liige ega ka töötaja (tõendeid selle kohta esitatud ei ole) ning seega ei saanud omal algatusel lähetuskorraldusi koostada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks otsustanud kostja I lähetamist ja kulude kandmist. Kostja I dokumentidest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel kostja lähetuskulusid hüvitada palub. Seega ei ole kohtu hinnangul kostjal I hageja vastu nõudeid, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada.

13.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja I vastu põhjendatud summas 11 392,74 eurot ning kostja II vastu summas 6463,60 eurot ning nimetatud summad tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
14.Hageja on palunud välja mõista kostjatelt ka viivise VÕS § 113 lg 1 lause 2 järgse protsendina põhinõude kogusummalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise välJdmise või taganemisest tuleneva välJdmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kohus on eelnevalt pidanud osaliselt hageja põhinõudeid põhjendatuks ning kostjad ei ole esitanud tõendeid, et nad oleksid nende vastu esitatud nõudeid täitnud (s.o hüvitanud hagejale nõutud summasid), siis on hageja viivise nõue alates hagi esitamisest seadusjärgses määras põhjendatud osaliselt, arvestades põhinõude summasid. Seega tuleb kostjalt I välja mõista hageja kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude tasumata osalt alates 02.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni ning kostjalt II viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude tasumata osalt alates 02.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
15.Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt I kuulub välja mõistmisele hageja kasuks 11 392,74 eurot ning viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (s.o 11 392,74 eurot) tasumata osalt alates 02.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt II kuulub välja mõistmisele hageja kasuks 6463,60 eurot ning viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (s.o 6463,60 eurot) tasumata osalt alates 02.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et hageja vähendas oma nõuet menetluse ajal.
17.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei puudub ka vajadus menetluskulude suuruse kindlakstegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium