2-20-2349/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

10.Kättetoimetada pankrotimäärus menetlusosalistele, saata teadmiseks kohtutäitur Rocki Albert’ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Pankrotiavalduse esitaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 12.02.2020.a esitas H.V. Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema suhtes pankrotimenetluse, püsiva maksejõuetuse tõttu pankrot välja kuulutada ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiavalduse ja maksejõuetuse seletuskirja kohaselt pankrotiavalduse esitaja H.V. ei ole suuteline täitma oma kohustusi, kuna tema sissenõutavaks muutunud kohustused ületavad oluliselt vara ning võlausaldajad soovivad igakuiseid makseid suuruses, mis käivad talle üle jõu, samuti sellise graafiku alusel, mida ta ei suudaks täita. Maksejõuetuse põhjusena märgib võlgnik, et aastaid tagasi tekitas elukaaslase töökaotus pere igakuiseks toimetulekuks rahalise puudujäägi ning tekkisid makseraskused. Sai võetud igakuiste kulutuste katmiseks lisalaenu, töökaotuse periood kujunes aga arvatust oluliselt pikemaks ja raskemaks, mistõttu süvenes raske rahaline olukord veelgi. Lõpuks sattus võlgnik nn võlaringi (tasus vanu kiirlaene uute kiirlaenude võtmisega). Võlgnik on proovinud oma võlgu ka ümber kujundada, esitades 21.03.2019 Pärnu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse, mille jättis kohus 17.06.2019 kinnitamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.11.2019 määrusega maakohtu määruse jõusse, leidse, et et läbi pankrotimenetluse saaksid võlausaldajad eelduslikult oma nõuded rahuldatud suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning palub välja kulutada enda pankrot. Lisatud võlgade ja varade nimekirja järgi võlgniku olulisemad varad on kinnistu Lindi külas (kodumaja) väärtusega ca 75 000 eur (kinnistul on hüpoteek suurusega 80 600 eur panga kasuks ja kohtutäiturilt käsutamise keelumärge) ja 20 a vana sõiduauto väärtusega ca 1000 eur (seatud kohtutäiturilt käsutamise keelumärge), igakuisteks sissetulekuteks on töötasu (netosumma 759 eur) ja riiklik lastetoetus (120 eur). Kohtutäituri poolt on arestitud pangakontod ja töötasu. Avaldaja leibkonda kuuluvad elukaaslane ja 2 alaealist last. Avalduse esitamise seisuga on võlgu vähemalt 12 võlausaldaja ees kogusummas 62 636,24 eurot + Luminor panga laen 51504 eurot. 18.02.2020 määrusega Pärnu Maakohus võttis H. Vaheri pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Andrus Õnniku. Ajutise pankrotihalduri aruanne

Käesoleval ajal kuulub talle kinnistu aadressiga Xxxxxxxxxxxs. Kinnistu on ostetud 16.04.2014 lepinguga hinnaga 75 000€. Varasemalt on talle kuulunud järgmised kinnisasjad: 1) Korter aadressiga Xxxxxxxxxxx. Korteriomand müüdi 11.04.2014 hinnaga 55 000 €. 2) 1/6 kaasomandiosa korteriomandist Xxxxxxxxxxx, mille ta võõrandas kinke teel 01.07.2014. Ta elab koos elukaaslase ja kahe alaealise lapsega endale kuuluvas pangalaenuga ostetud elumajas Paadi tee 11, Lindi külas, Pärnu linnas. Eluasemega seotud kuludest tasub ta igakuiselt pangalaenu ca 275€, eluaseme kindlustustasu (kord kvartalis) 25€ ja elektri eest ca 90 €/kuus. Koduse majapidamise tehnikavahenditest kuuluvad talle eluaseme soetamisel seal olnud külmkapp, elektripliit ja osaliselt mööblit. Tegemist on rahuldavas seisukorras ~10 aasta vanuste esemetega. Ülejäänud tehnikavahendid ja koduse majapidamise esemed kuuluvad elukaaslasele, ning on elukaaslase panuseks ühisesse majapidamisse. Kehtivatest lepingutest on tema nimel sõlmitud : a) Eluasemelaenu leping Luminor Bank AS-iga, kuumakse ca 275 €. b) Elektrienergia leping, igakuine makse ca 90€ c) Salva Kindlustuse AS eluaseme kindlustusleping, makse 25€ /kvartalis d) Neste Eesti AS kliendikaardi leping, makse ca 95 €/kuus Lisaks eelnevatele kuludele tasub ta lapse lasteaiatasu ca 70 €/kuus Ta on üritanud siiani tasuda teistele võlausaldajatele võimaluse piires kokku makseid kuni 245€/kuus, kuid lepingujärgsed kuumaksed kokku on märgatavalt suuremad. Puudub üürile/ rendile võetud vara. Puudub teiste isikute käes olev temale kuuluv vara. Tema valduses ei ole teistele isikutele kuuluvat vara, va ühiselt kasutatavad elukaaslasele kuuluvad koduse majapidamise esemed. Tema suhtes on tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahend võlgade ümberkujundamise menetluses. Talle teadaolevalt ei ole praegu pooleliolevaid kohtuvaidlusi, kuid on avatud kaks täitetoimikut. Ta on lõpetanud Tallinna Kergetööstustehnikumi sekretäritöö eriala 2004-l aastal. On töötanud erialasel tööl Xxxxxxxxxxx ( 2004-2005, töötasu 4000EEK) ja alates 2005-st aastast Xxxxxxxxxxx, praeguse netotasuga 759 €/kuus. Enda hinnangul on ta maksejõuetu, mille põhjuseks on elukaaslase töökaotus 2016-l aastal. Elukaaslase töötuse perioodil võttis võlgnik laene igapäevaste kulude katmiseks. Maksehäired tekkisid 2017-l aastal.

2-20-2349 näidanud, erinevuse põhjus pole hetkel teada. Finora Capital AS ja PlusPlus Capital AS nõuded on võlgniku andmetel, kuna nimetatud võlausaldajad ei ole ajutise halduri päringule vastanud. Maksejõuetuse tekkepõhjused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on H.V. ́i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik laenude võtmine tingimustes, kus tal puudusid vahendid laenude tasumiseks ning hilisemalt ühtede laenude teistega kustutamine. Maksejõuetus tekkis 2018-l aastal, kui võlausaldajad olid asunud nõudeid kohtu kaudu sisse nõudma. H.V. ́i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Tagasivõitmise võimaluste kohta märgib ajutine haldur, et temale teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Kokkuvõttes: H.V.i vara väärtus on hinnanguliselt 50 500 € ja kohustused kokku on vähemalt 107 586,74 €. Seega ületavad kohustused vara väärtust ~2-kordselt. Võlgniku sissetulekuks on netotöötasu summas 759 €. Töötasust kinnipidamiste tegemisel tuleb arvestada sellega, et tal on kaks alaealist last. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. H.V. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesoleval ajal pole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja võlgniku kohustustest vabastamist. Ajutine pankrotihaldur aruandes teeb ettepaneku: kuulutada välja H.V.’i pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on andnud), määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Samuti palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks xxxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx, ja mõista see välja pankrotivara arvelt välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks. 11.03.2020 kohtuistungil võlgnik H.V. jäi avalduse juurde ja palus selle rahuldada. Aruandega on tutvunud ning vastuväiteid ei ole. Hetkel käib võlgnik tööl ja netotasu on 759 eur, on Xxxxxxxxxxx assistent. Tal on 2 alaealist ülalpeetavat. On esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse ja jääb selle juurde. Võlgade ümberkujundamise avaldus jäeti kinnitamata. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik jäi samuti aruande juurde ja leidis, et tuleb välja kuulutada H.V.i pankrot. A. Õnnik kinnitas oma nõusolekut hakata pankrotihalduriks. Samuti palus määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aja ja võtta võlgnikult vanne. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruandega ning kuulanud ära võlgniku seisukoha ja ajutise halduri arvamuse, leidis, et H.V.’i pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt on võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees vähemalt 107 586,74 eurot, samas kui võlgniku olemasoleva vara väärtus ei ületa 50 500 eurot, millega kohustused ületavad varade väärtust enam kui 2 korda. Samuti puudub võlgnikul piisav sissetulek võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega H.V.’i puhul esineb PankrS § 1 lg 2 nimetatud olukord, kus võlgnik on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu.

2-20-2349 Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, siis võlgniku majandusliku seisundi poolest tuleks PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada määrusega menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuid asjas esineb PankrS § 171 lg 11 märgitud erisus. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja vaatamata asjaolule, et esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kui võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna võlgnik on esitanud 12.02.2020 pankrotiavaldusega koos kohtule ka PankrS §-s 169 nimetatud võlgniku kohustustest vabastamise taotluse, tuleb pankrot H.V.’i suhtes välja kuulutada. Pankrotihalduriks määrata Andrus Õnnik, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud PankrS § 64 sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulud Vastavalt PankrS § 150 lg.4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Antud asjas esinevad eeldused pankrotimenetluse raugemiseks, sest võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, kuid PankrS § 171 lg 11 alusel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada kohustustest vabastamise avalduse läbivaatamiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kohtu hinnangul on ajutise halduri aruandes kirjeldatud 13-tunnine töömaht võlausaldajate ja võlgade hulka arvestades mõistlik ning küsitud tasu 64€/tund jääb märkimisväärselt alla PankrS § 23 lg 3 sätestatud ülemmäära (96€/tund). Samuti ei nõua haldur eraldi kulude hüvitamist. Seega määrab kohus PankrS § 23 alusel ajutise halduri tasu suuruseks esitatud aruande alusel 13 tunni töö eest xxxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx), mis tuleb välja mõista pankrotivarast, kuivõrd PankrS § 23 lg 4 tähenduses võlgniku varast jätkub vajalikeks makseteks. Võlgnikul ajutise halduri tasu osas vastuväiteid ei ole. Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik