2-19-19051/4 - Ühinguõigus - Sundlõpetamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

04.12.2019 esitas Aktsiaseltsi Graphic Systems juhatus juhatuse liikme U. P.i isikus Harju Maakohtule avalduse aktsiaseltsi sundlõpetamise otsustamiseks, kuna omakapital on alla poole aktsiakapitalist ning üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust. Aktsionärid ei ole nõus tegema täiendavaid sissemakseid aktsiakapitali. Avalduse kohaselt on aktsiaseltsi majandustegevus praktiliselt vaibunud ja juhatus ei näe perspektiivi äriühingu tegevuse jätkamiseks. 11.12.2019 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 12.12.2019 esitas avaldaja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Avaldaja palub puudutatud isiku suhtes viia läbi likvideerimismenetlus ning likvideerijaks määrata avaldaja. 09.01.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Kohus määras, et puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus hiljemalt 28.02.2020. Samuti määras kohus, et puudutatud isiku aktsionäridel M.M. ja X OÜ-l on soovi korral võimalik esitada kirjalik seisukoht puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse osas 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Sama tähtaja määras kohus teatamaks suulise ärakuulamise soovist. Kohus toimetas puudutatud isikule määruse kätte 10.01.2020. Puudutatud isiku aktsionärile M. M. toimetas kohus asja materjalid isiklikult postiga kätte 11.02.2020 ning X OÜ-le 29.01.2020. Aktsionärid seisukohti ei esitanud. Puudutatud isik puuduse kõrvaldamisest ei teatanud. Puudutatud isiku juhatus suulist ärakuulamist taotlenud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt ÄS (äriseadustik) § 222 peab aktsiakapital olema vähemalt 25 000 eurot. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitali ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitali ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 366 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse aktsiaselts kohtumäärusega, kui üldkoosolek ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui aktsionärid ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 301 ettenähtud otsust või kui nende otsuste tegemiseks ei ole üldkoosolekut kokku kutsutud. ÄS § 366 lg 2 kohaselt aktsiaseltsi sundlõpetamise avalduse võivad esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, aktsionär, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 366 lg 3 järgi kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus aktsiaseltsile eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Avalduse on esitanud puudutatud isiku juhatus, avalduse kohaselt on äriühingul on netovara alla seadusega lubatud piiri. Nähtuvalt 2018.a. majandusaasta aruandest on äriühingu omakapitali summa 6 210 eurot, sellele eelneval aastal oli 12 364 eurot. Netovara ei vasta seega seaduse nõuetele. Kohus määras puudutatud isikule tähtaja netovara puuduse kõrvaldamiseks, kuid puudust kõrvaldatud ei ole. Juhatuse väljatoodu kohaselt ei ole aktsionärid valmis ÄS § 301 märgitud otsuseid vastu võtma. Seetõttu leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus sundlõpetab puudutatud isiku ÄS § 366 lg 1 p 1 alusel.

ÄS § 368 sätestab, et aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 369 lg 1 järgi on aktsiaseltsi likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 369 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis välistaksid juhatuse liikme likvideerijaks määramise. Kohus määrab likvideerijaks U. P.i. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 372-382. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 11. detsembriks 2020, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kuivõrd avalduse esitas puudutatud isiku juhatus ning rohkem menetlusosalisi ei olnud, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 371 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule