AB “Lietuvos draudimas“ avaldus Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (RK 110051834) Eesti filiaali (RK 12831829) kaudu Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder Asjast puudutatud isik: Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistu (RK 80280195) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Igor Sumarok
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ avaldus Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistult avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks välja põhivõlg 1876,00 eurot, 26.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 27,66 eurot ning viivised tasumata põhivõlalt (1876,00 eurolt) alates 27.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Rahuldada avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
4.Määrata avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 712,00 eurot.
5.Välja mõista Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulude hüvitis 712 (seitsesada kaksteist) eurot.
6.Välja mõista Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulude hüvitiselt (712 eurot) viivis määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras.
1(10)
2-23-1406
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 26.01.2023 Viru Maakohtule avalduse kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 4166596564. Kindlustusvõtjaks on I A. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 15.06.2022 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 11.06.2022 I A korteris veekahju. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse osas. KÜ selgituse kohaselt oli kahju põhjuseks kanalisatsioonipüstiku ummistus. Avaldaja esindaja vaatas 20.06.2022 üle kahjustada saanud korteri nr XXX ja koostas vara ülevaatuse akti, milles on märgitud, et korteris XXX on kahjustada saanud lastetoa põrand ja uks; vannitoa uks ja kapp, koridori sein; köögi uks ja kapp. Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise S OÜ summas 2966,28 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Kuna kindlustusvõtja soovis rahalist kindlustushüvitist, siis pidasid kindlustusvõtja ja avaldaja läbirääkimisi kahju hüvitamise osas ning leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 1876 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonipüstiku ummistusest, esitas avaldaja 02.11.2022 asjast puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 16.11.2022. Asjast puudutatud isik sai kahjunõude kätte, kuid ei nõustunud kahju hüvitama. Avaldaja hinnangul tuleb olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, esitada kahjunõue korteriühistule. Avaldaja leiab, et korteriühistu kohustuseks oli hoone kanalisatsioonipüstiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab kanalisatsioonipüstiku ummistumine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Avaldaja on ka seisukohal, et korteriühistu poolset kohustuse rikkumist tuleks antud juhul eeldada. Avaldaja leiab, et kahju tuleb hüvitada ulatuses, milles korteriühistu kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas. Avaldaja hinnangul oli KÜ-l mõistlikult võimalik ette näha, et kanalisatsioonipüstik võib ummistuda ning lekkida ning see võib kahjustada korteriomaniku vara. Kahju suurus on tõendatud S OÜ koostatud hinnapakkumisega ning avaldaja hüvitas kannatanule kahju summas 1876 eurot. Avaldaja hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (KÜ ei hoidnud korras kaasomandis olevat kanalisatsioonipüstikut) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS 2(10)
2-23-1406
§ 127 lg 4). Kui kaasomandis olev kanalisatsioonipüstik ei oleks ummistunud, ei oleks ka reovesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 1876 eurot (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 02.11.2022 asjast puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 16.11.2022. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 17.11.2022. Avaldaja palub välja mõista korteriühistult kahjuhüvitis summas 1876 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates 17.11.2022 ning jätta menetluskulud korteriühistu kanda.
2.Puudutatud isik Narva linn, Kraavi tn 14 korteriühistu esitas 16.02.2023 vastuse avaldusele, milles leidis, et avaldus põhjendatud ei ole ning tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistu märkis, et veetorude puhul võib eristada kaasomandi ja eriomandi eset, st veetoru on kaasomandis kuni selle punktini, kus on võimalik korterisisese toru eemaldamine ilma kogu hoone veevarustust mõjutamata. Sellest punktist alates on veetoru korteriomandi eriomandi osa esemeks, st korteriomanik võib seda muuta ja kõrvaldada oma äranägemise järgi. Enda eriomandis olevat eset peab korteriomanik korras hoidma ja vältima kahju tekkimist teistele kaasomanikele. Korteriühistu ei vaidle asjaolule vastu, et 06.11.2022 tekkis kanalisatsioonitorustikus ummistus, mille tõttu sai XXX korter kahjustusi. Kanalisatsioonitoru ummistus tekkis aga võõrkeha sattumisel kanalisatsioonitorusse, mis avastati kanalisatsioonitoru puhastamise käigus. Ilmselge, et veetoru ummistanud torude jaoks ebaloomulikud esemed ei ole sattunud torudesse korteriühistu mõjusfääris olevate kohtade kaudu. Ummistus ei olnud põhjustatud torude kahjustamisega. Torud olid terved ja pärast ummistuse likvideerimist töötasid korteriomanike huvides remontimata kujul. Seega, puudub vaidlus asjaolu üle, et ummistus ei olnud põhjustatud mitte korteriühistu mõjusfääris oleva kanalisatsiooni seisukorraga vaid korteriomaniku poolt kanalisatsiooni jaoks mitte sobiva eseme kanalisatsioonitorusse viskamisega. Lisaks mainitule ei olnud puudutatud isik sellest juhtumist õigeaegselt teavitatud. Uuritud asjaolude põhjal korteriühistu ei vastuta korteri omanikul tekkinud kahju eest. Puudutatud isik eraldi märgib, et majas on paigaldatud uued kanalisatsiooni torud, mille seisundi üle puudub vaidlus. Avaldaja üldse pole selgitanud, millisel viisil saaks korteriühistu välistada asjaolu, et korteriomandi vahendusel ühise kanalisatsioonitorrusse sattub sellele mittesobilik eseme. Kortermaja iga korteri heitvesi juhitakse läbi ühise kanalisatsioonitoru kaudu. Ühise kanalisatsiooni toru oli ideaalses seisundis, seega kahju ei olnud üldse seotud korteriühistu poolt kohustuste täitmata jätmisega. Puudutatud isiku arvates on korteriühistu täitnud enda kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt aga korteriomanik on rikkunud enda kohustust hoida omandi eset korras ja õigeaegselt teatada võimalikest kahjustustest. Juhul kui kohus leiab, et avaldaja avaldus kuulub kas osaliselt või täielikult rahuldamisele, siis võttes arvesse käesolevas vastuses toodud argumendid palub korteriühistu VÕS §140 lg alusel vähendada kahjuhüvitist, kuna kahju hüvitamine täies ulatuses oleks puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades seejuures kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu ja kindlustuse olemasolu. Menetlusosaliste täiendavad seisukohad
3.Avaldaja leidis, et pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas korteriühistu on oma kohustust rikkunud või mitte. Avaldaja nõustus korterühistuga selles, et hagita menetluses peab pool oma väiteid tõendama. Korteriühistu ei ole aga enda väiteid tõendanud. Avaldajale ei ole teada, mis esemed ummistuse põhjustasid ning kuidas ja millal need esemed kanalisatsioonisüsteemi sattusid. Teatavasti on kanalisatsioonipüstik tuulutatav ning tuulutusava (tuulutuskorsten) avaneb hoone katusele, mis ei ole kellegi korteriomandi 3(10)
2-23-1406
reaalosa. Korteriühistu ei ole tõendanud, mis esemed ummistuse põhjustasid ning kuidas need esemed kanalisatsiooni sattusid. Avaldaja ei ole nõus ka selle väitega, et ummistuse algus oli mitte kaasomandis olevas torus vaid eraomandis olevas kohas. Kuna ummistuse tagajärjel ujutati üle kaks korterit, siis ei saanud asuda ummistus kanalisatsioonitorustiku selles osas, mida kasutab vaid korteriomanik. Ummistus pidi asuma korterite XXX ja XXX kanalisatsioonitorustike püstakuga liitumise kohast allpool. Korteriühistu ei ole tõendanud, et korteri omanik oleks kuidagi antud ummistuse põhjustamisega seotud. Kuna kahju põhjustanud ummistus toimus 11.06.2022, siis ei oma avaldaja hinnangul tähtsust, mis põhjusel toimus ajas hilisem, ehk 06.11.2022 toimunud ummistus. Avaldaja on ka seisukohal, et korteriühistu vastusest ei selgu, miks oleks kahju hüvitamine oma kohustust rikkunud korteriühistule äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu. Samuti ei selgu puudutatud isiku vastusest, kas KÜ on kindlustatud või mitte ning kuidas seda tuleks arvesse võtta. Avaldaja ei ole nõus ka sellega, et korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Avaldaja märkis ka, et ummistunud oli kanalisatsioonipüstik. Korteriühistu kohustuseks on muuhulgas tehnosüsteemide korrasolekus hoidmine ja kontroll. Puudutatud isiku poolse korterelamu korrashoiu korraldamise kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks kanalisatsioonipüstaku ummistumine ning kahju tekkimine korteri nr XXX omanikule. Kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont tähendab muuhulgas ka seda, et tuleb ära hoida nii kaasomandi eseme ummistumine kui ka ummistumise tõttu korteriomanikele kahju tekkimine. Korteriühistu vastutuse aluseks on puudutatud isiku kui korteriühistu tegevusetus oma kohustuste täitmisel. Puudutatud isik ei kontrollinud piisavalt korterelamu kanalisatsioonipüstaku korrashoidu. Avaldaja hinnangul ei ole määrava tähtsusega, millised konkreetsed esemed ummistuse põhjustasid. Olukorras, kus puudutatud isik ei ole kanalisatsioonitorustikku regulaarselt kontrollinud ning seeläbi enda KrtS § 35 lg 2 p-s 1 sätestatud korrashoiu kohustust täitnud, ei saa asuda seisukohale, et tuvastamata isiku poolt torustikku visatud võõrkehad saaksid puudutatud isiku enda vastutust mõjutada. Käesoleval juhul on vastutust tekitavaks asjaoluks puudutatud isiku tegevusetus (kontrolli teostamata jätmine), mitte kortermaja elanike poolt hooletu käitumine võõrkehade (prügi) utiliseerimisel. Puudutatud isik ei ole käesoleval juhul tõendanud, et on kaasomandi osa eseme korrashoiu kohustust nõuetekohaselt täitnud. Puudutatud isik vastutab avaldaja suhtes korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115 alusel. Puudutatud isiku kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav, sest rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu. Korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Puudutatud isiku tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel ummistus tekkis. Käesoleval juhul on oluline see, et reoveeleke korterisse nr XXX toimus ja selle tagajärjel tekkis kahju. Vastutust välistavaid asjaolusid ei ole puudutatud isik esile toonud ega neid tõendanud. Seega vastutab puudutatud isik korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.
4.Puudutatud isik aga märkis, et ummistus toimus WC-poti kaudu. WC-pott on korteriomaniku korteriomandi reaalosa ning poti korrashoidmise kohustus on korteriomanikul, sh ajal, kui korteriomanik ise viibib eemal. Seega vastutab just korteriomanik kahjustuse eest, mis on tekkinud WC-poti kaudu. Ei ole eluliselt usutav, et WC poti ummistus tekkis nii järsult, et ei olnud võimalik piisava hoolsuskohustuse
4(10)
2-23-1406
täitmisel ummistuse tekkimist mitte märgata. Korteriomandi tualetis asuv WC pott, ei ole korteriühistu mõjusfääris. WC-poti ummistust ei ole korteriühistul võimalik mitte kuidagi märgata ja ummistust vältida. Muud variandid ummistuse tuvastamiseks, peale WC poti töö kontrolli tegemist, ei ole antud juhul olnud. Uuritud asjaolude põhjal ei vastuta korteriühistu korteriomanikul tekkinud kahju eest. Kahju ei olnud antud juhul mitte kuidagi seotud korteriühistu enda kohustuse täitmata jätmisega. Kuid on võimalik, et kahju tekkimise eest vastutab korteriomanik ise. Antud asjaolu on ka kahju vähendamise põhjuseks, kui kohus peaks siiski leidma, et avaldus kuulub kasvõi osaliselt rahuldamisele. Puudutatud isik selgitas ka, et kanalisatsioonitoru puhastamisel ei leitud sealt esemeid, mis põhjustasid kanalisatsioonitoru ummistumise, sest remonditöötajate sõnul kasutati antud juhul torude puhastamisel survepesu. Seade hävitas torude sees olevad ladestused võimsa veevoolu abil, mille tekitab kõrgsurvepump.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et korteris asukohaga XXX toimus 11.06.2022 veekahju, mille tagajärjel sai korter kahjustada. Veeavarii põhjuseks oli kanalisatsioonitoru ummistus. Menetlusosaliste vahel on aga vaidlus selles, kas ummistus on tekkinud korteriomaniku korteri eriomandi või kaasomandi osas ja kes seega vastutab ummistuse tõttu tekkinud kahju eest. Kahju olemasolu ja selle suuruse üle menetlusosalised ei vaidle.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1, 3 ja 4 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
9.VÕS § 128 lg-te 1-3, 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
5(10)
2-23-1406
10.VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuse üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
11.Kuna kindlustusandjale on üle läinud kindlustatud korteriomaniku nõue, võib avaldaja (kindlustusandja) sarnaselt korteriomanikuga tugineda VÕS §-le 115. Nimetatud säte annab korteriomanikule nõudeõiguse kahju tekitaja vastu. Antud juhul esitaski kindlustusandja (korteriomaniku asemel) avalduse korteriühistu vastu, kuna avaldaja on korteriomanikule kahju hüvitanud ja leiab, et korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest.
12.Kahjustatud korter asukohaga XXX oli perioodil 03.12.2021-02.12.2024 kindlustatud avaldaja AB ''Lietuvos draudimas'' Eesti filiaalis (PZU) (dtl 28-30). Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustusvõtjaks I A ning kindlustatud oli nii korter taastamisväärtuses kui ka kodune vara väärtuses 10 000 eurot veeavarii korral, omavastutus moodustas 200 eurot. I A teatas 15.06.2022 kindlustusandjale (dtl 32), et 11.06.2022 toimus korteris veeleke, avarii toimus maja ühise kanalisatsiooni ummistuse tõttu. Juhtumist oli teatatud ka maja teenindavale ettevõttele. Kindlustusvõtja sai teada, et kannatada saanud ka teised korterid. Avarii tõttu on üle ujutatud vannituba, koridor, köök ja magamistuba, kahjustatud on vannitoa kapp, koridori tapeet, lastetoa tapeet, parkett lastetoas, osa kahjustusi võis olla varjatud. Avarii ja kahjustused fikseeriti maja teenindava ettevõtte poolt.
13.Antud asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et kanalisatsioonitoru on kaasomandi osa. Korteri uputus on toimunud läbi korteris oleva WC-poti, mis on eriomandi osa. Menetlusosaliste vahel on põhiline vaidlus selles, kus konkreetselt on ummistus tekkinud ja kes selle eest vastutab: kas korteriühistu on rikkunud kohustust hoida kaasomandi eset korras, st kas korteriühistu on kontrollinud kaasomandis oleva kanalisatsioonitoru töökorras olekut ja puhastamise vajadust, või kahju tekkimise algpõhjuseks oli korteriomandi eriomandiosaks olev WC-pott ning hoopis korteriomanik ei ole täitnud enda kohustust hoida korras eriomandi eset. Asja lahendamisel ongi määrava tähtsusega tuvastada, kas kahju on tekkinud kaasomandis olevas torustiku osas või mitte.
14.KrtS § 31 lg 1 alusel on korteriomanik kohustatud: 1) hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel otsustavad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi: 1) kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont.
15.Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohtadega, et kanalisatsioonitoru püstik on kaasomandi ese ja WC-pott on eriomand. Kohtule on esitatud kortermaja teenindava ettevõtte korteri ülevaatuse akt (dtl 34-35), milles on märgitud kahjustused ning avarii põhjuseks on nimetatud kanalisatsioonitorustiku ummistus, mille tõttu kanalisatsiooni reovesi tungis läbi WC poti nimetatud korteritesse. Kohtule on esitatud ka fotod kahjustustest (dtl 36-164), fotodelt on näha, et rohkem vett oli vannitoas, millest võib järeldada, et veelekke kohaks oli just vannituba. Avaldaja esindaja korteri ülevaatuse aktist (dtl 11-13) ja sellele lisatud skeemist nähtub ka, et veelekke kohaks oli vannituba. Kindlustusvõtja seletuse kohaselt oli ummistus maja keldris. 6(10)
2-23-1406
Ka puudutatud isiku esitatud seisukohtadest selgub, et ummistus oli kanalisatsioonitorus ja tekkis võõra eseme torusse sattumise tõttu. Kohus leiab, et asjas ei ole tuvastatud, et korteriomanik ei ole enda WC-potti korras hoidnud, mille tõttu on tema WC-potis ummistus tekkinud ja ummistus omakorda talle kahju põhjustanud. Esitatud tõenditest selgub, et ummistus oli kaasomandis olevas kanalisatsioonitorus, mida ka pärast puhastati. Ükski asjas esitatud tõend ei anna alust arvata, et ummistus on tekkinud korteriomaniku WCpotis ehk korteri reaalosa piires. Asjas ei olnud esitatud ühtegi tõendit WC-poti võimaliku rikke kohta ja et WC-poti rike võiks viia nii ulatusliku üleujutuseni. Asjas esitatud selgitused, et korteriomanikku ei olnud kodus avarii toimumise hetkel ja et ka naaberkorterid olid vett täis, annavad aluse arvata, et ummistus ei leidnud aset korteriomaniku WC-potis nagu seda väidab korteriühistu esindaja. Korteriühistu ei ole tõendanud ega muul viisil usutavaks teinud, et kahju tekitanud ummistus oli korteriomaniku WC-potis. Kohus leiab seega, et ummistus on tekkinud kaasomandis olevas kanalisatsioonitorustiku osas.
16.KrtS § 12 lg 1 näeb ette, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige mh kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. See on seega korteriühistu kohustuseks. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 45). Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine (RKTKm 03.12.2014, 3-2-1-117-14, p 12). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel.
17.Eelnevalt on kohus juba maininud ja selle üle puudub ka menetlusosaliste vahel vaidlus, et kanalisatsioonitoru kuulub korteriomanike kaasomandisse. Kuna puudutatud isiku ehk korteriühistu kohustuseks on muuhulgas kanalisatsioonitoru korrasoleku kontrollimine ning vajadusel parandamine, siis tuleb puudutatud isikul vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida. Avaldaja ei pea tõendama, mida korteriühistu tegi või jättis tegemata selleks, et torustik ei ummistuks (vt ka RKTKo 18.12.2019, 2-1715364, p 12). Puudutatud isik on menetluse käigus muuhulgas avaldanud, et kanalisatsioonisüsteem toimis korrapäraselt. Korteriühistu esitas ka torustiku ülevaatuse aruande, millest selgub, et torustikuga oli kõik korras. Kanalisatsioonitoru uuringu aruandest (dtl 198-213) nähtub, et see uuring oli teostatud 09.03.2023, mis on oluliselt hiljem kui vaidlusalune juhtum. Antud juhul ei tugine avaldaja ka sellele, et kanalisatsioonitoru oli rikkes või torus oleks olnud mingid kahjustused. Ummistus ei tähenda iseenesest torude kahjustamist, vaid võõrkeha sattumist torudesse ning kanalisatsiooni korda saamiseks tuleb torud puhastada, mitte aga ei ole vaja neid remontida. Seega ei tõenda esitatud aruanne kohtu arvates, et korteriühistu on enda kohustused nõuetekohaselt täitnud.
7(10)
2-23-1406
Korteriühistu ei ole kohtu arvates tõendanud, et ta on teinud mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ning seeläbi kahju tekkimist ära hoida. Praegusel juhul ei ole võimalik kindlaks teha, millisel konkreetsel põhjusel ummistus tekkis või et ummistuse oleks põhjustanud keegi teine korteriomanikest. Korteriühistu on menetluses selgitanud, et ummistuse likvideerimisel ei olnud leitud seda põhjustanud esemeid. Seega ei ole võimalik ka kindlaks teha ummistuse tekkepõhjust. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et korteriühistu on oma kohustusi rikkunud.
18.VÕS § 103 lg 2 alusel oleks rikkumine vabandatav juhul, kui korteriühistu rikuks kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada. Puudutatud isiku sõnul tekkis ummistus ilmselt korteriomanike tegevuse tagajärjel (WC-potti esemete viskamise tõttu), mida puudutatud isik ei saanud mõjutada. Kuid puudutatud isiku väited on oletuslikud, tõendeid selle kohta korteriühistu ei esitanud ning kohtul ei ole võimalik neid kontrollida. Ummistus võib tekkida ka muul põhjusel, kui inimeste poolt esemete WC-potti viskamise tõttu, sh nagu avaldaja oletas – tuulutusakna kaudu võõra eseme sattumine. Kuna nimetatud asjaolude kohta andmed ja tõendid puuduvad, tuleb lugeda, et rikkumise põhjustas korteriühistu mõjusfääris olev asjaolu. Korteriühistul oli kohustus kanalisatsioonitorustiku korrasolekut kontrollida. Neil põhjustel leiab kohus, et ummistus on tekkinud kaasomandis olevas kanalisatsioonitorus, mille korrasoleku eest vastutab korteriühistu. Korteriühistu ei ole tõendanud, et tema kohustuse (torustiku korras hoidmine) rikkumine oleks vabandatav. Seega vastutab korteriühistu tekkinud kahju eest.
19.Avaldaja palus välja mõista kahjuhüvitis summas 1876 eurot. Avaldaja esitas tõendina S OÜ hinnapakkumise (dtl 15) summas 2966,28 eurot koos käibemaksuga. Avaldaja on kannatanud korteriomanikule (kindlustusvõtjale) on kahju hüvitanud summas 1876 eurot (dtl 16). Korteriühistu ei ole vaidlustanud kahju suurust ega esitanud sellele vastuväiteid. Kuid korteriühistu on palunud kahjuhüvitist vähendada. VÕS § 139 lg 1 alusel kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole korteriühistu väide, et kahjuhüvitist tuleb vähendada. VÕS § 139 käsitleb kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Kuna praegusel juhul on tõendamata, et kahjustatud isiku ehk kindlustusvõtja tegevuse tõttu oleks kahju tekkinud, ei saa nimetatud normi ka kohaldada. Samuti ei esine aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Korteriühistu ja korteriomanike vahelised sisesuhted, s.o kahjustatud isiku korteriühistu liikmelisus, ei mõjuta avaldaja nõude rahuldamist. Korteriühistu ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kahjuhüvitise väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muul põhjusel vastuvõtmatu.
20.Avaldaja on oma kahjunõude eeldused ja kahjuhüvitise suuruse tõendanud. Kokkuvõttes saab tuvastatud asjaoludest järeldada, et korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ning korteriühistu vastutab 8(10)
2-23-1406
tekkinud kahju eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115 alusel. Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust asuda kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista 1876 eurot avaldaja kasuks.
21.Avaldaja palus välja mõista ka viivis seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Avaldaja edastas 02.11.2022 korteriühistule tagasinõude ning palus korteriühistul kahju hüvitada hiljemalt 16.11.2022 (dtl 17). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole ja avaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks 17.11.2022. Avaldajal on seega õigus arvestada põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates eelnimetud kuupäevast.
22.Avaldaja on avalduses palunud välja mõista viivis alates 17.11.2022 kuni avalduse kohtusse esitamiseni 26.01.2023 summas 27,66 eurot ja ka edasiulatuva viivise TsMS § 367 alusel alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Viivisekalkulaatori kohaselt moodustab seadusjärgne viivis perioodil 17.11.2022-26.01.2023 summalt 1876 kokku 32,53 eurot. Avaldaja palus välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis väiksemas summas – 27,66 eurot. Kohus ei saa välja mõista rohkem kui avaldaja on palunud. Kohus rahuldab avaldaja viivise nõude ja mõistab puudutatud isikult 26.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 27,66 eurot ning alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras täitmata põhinõudelt.
23.Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse täies ulatuses.
MENETLUSKULUD
24.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
25.Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 712 eurot, millest riigilõiv – 50 eurot ja 662 eurot õigusabikulud (kokku 5 tundi ja 31 minutit) käibemaksuta.
26.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 139 lg 1 järgi on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 50 eurot, seega kuulub nimetatud summa väljamõistmisele puudutatud isikult.
27.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
9(10)
2-23-1406
Tsiviilasjas esindas avaldajat lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel. Kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud ja kohtule esitatud, seega osales avaldaja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Õigusabile kulunud aega ei ole reeglina võimalik esindajal tõendada, kohus peab ajakulu põhjendatust hindama lähtudes asja keerukusest, esindaja oskustest, elulisest usutavusest jm sellistest aspektidest. Kohus leiab, et avaldaja esindaja ajakulu 5 tundi ja 31 minutit on põhjendatud, arvestades asja keerukust ja mahtu. Tegemist ei olnud mahuka asjaga ning avaldaja puhul on tegemist professionaalse kindlustusseltsiga. Vaatamata sellele pidi esindaja asjaoludega tutvuma, tõendeid analüüsima ja kohtule esitama, samuti avaldust põhjendama ja asjaolud selgelt kohtule ette tooma. Kohus leiab, et avaldaja esindaja tehtud toimingud olid asjas vajalikud ja nendele kulutatud aeg on eluliselt usutav. Seega on avaldaja esindaja ajakulu 5 tundi ja 31 minutit põhjendatud. Avaldaja lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud hinnaga 120 eurot/tund käibemaksuta. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on mõistliku suurusega ja on tavaline turuhind. Seega moodustavad avaldaja õigusabikulud 662 eurot.
28.Arvestades seda moodustavad avaldaja menetluskulud kokku 662 + 50 = 712 eurot. Nimetatud summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esindaja taotles ka viivise väljamõistmist. /digitaalselt allkirjastatud/ Aarne Lõhmus kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.