5.Mõista välja hagejalt M E kostja B L-E kasuks menetluskulud summas 300 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses on M E hagi B L-E vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Hageja esitas 02.03.2020.a kohtule taotluse, milles soovib hagi tagasi võtta, kuna tema nõue on rahuldatud. Kohtutäitur on müünud maha hagejale kuuluva mõttelise osa 1⁄2 xxxx, registriosa
1(4)
2-19-19705 numbriga xxxx kinnistust. Hageja palub tagastada riigilõivu Osaühing E kontole xxxx ja jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kostja asub 03.03.2020 menetlusdokumendis seisukohale, et esitatud avalduses taotletud riigilõiv ei kuulu hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Kostja taotleb TsMS § 168 lg 4 alusel hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist, kuna hagiavalduse tagasivõtmist ei tinginud asjaolu, et kostja hageja nõude rahuldas. Hagiavalduse tagasivõtmise tegelik alus on asjaolu, et hagejal puudub hagiavaldusega taotletav subjektiivne õigus, kuna täitemenetluse käigus on hageja kaasomandi osa võõrandatud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
5.Hageja soovib hagiavalduse tagasi võtta, kuna tema nõue on pärast hagi esitamist rahuldatud. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta seoses hagiavalduse tagasivõtmisega läbi vaatamata. Kuivõrd eelmenetlus ei ole lõppenud, ei ole hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolek vajalik.
6.TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
7.Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 450 eurot. Hageja palub tasutud riigilõivu tagastada. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Kuivõrd hageja on hagi tagasi võtnud, leiab kohus, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud ja kaasomand on lõppenud hagejale kuulunud omandiosa võõrandamisega kolmandale isikule täitemenetluse raames, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
2(4)
2-19-19705
9.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
10.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtulahendis, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtulahendi tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtulahendi tegemist.
11.Kostja esindaja esitas 03.03.2020.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 300 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 5h ulatuses tunnihinnaga 60 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
14.Järgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: hagiavaldusele vastuse koostamine, materjalidega tutvumine 5h.
15.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
16.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 5h, mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (60 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 300 eurole. Kohus rahuldab kostja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 300 eurot.
17.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus 3(4)
2-19-19705 kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.